Hõissa pulmad!

Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

2016. aastal sõlmiti 6360 abielu. Seda on 455 abielu vähem kui 2015. aastal, mil abielude arv oli viimase kümnendi suurim. Viimase 20 aasta jooksul on abielude arv püsinud üsna stabiilsena, jäädes vahemikku 5000–7000 abielu aastas.

Juba aastaid on kõige populaarsemad abiellumiskuud olnud juuli ja august. 2016. aastal sõlmiti nende kahe kuu jooksul 35% kõikidest abieludest. Kõige vähem abielluti aasta esimestel kuudel (jaanuar–märts) ja novembris.

Praegusel ajal on abielu sõlmimine sageli jätk senisele teekonnale, mitte päris uus algus. 2016. aastal abiellunud paaridest üle kahe kolmandiku oli eelnevalt olnud vabaabielus ja 29% paaridel oli abiellumise ajal ühiseid lapsi. Vähemalt iga neljas mullu abiellu astunud inimene abiellus teist või rohkemat korda.

Kui vanalt Eesti elanikud abielluvad?

Kõige levinum abiellumisaeg on vanuses 25–34. Selles vanusevahemikus inimesed moodustasid 2016. aastal nii naiste kui ka meeste seas ligi poole kõikidest abiellujatest. Üldjuhul abielluvad naised veidi nooremas eas kui mehed. Mullu oli naine abielludes keskmiselt 32,6- ja mees 35,3-aastane. Noorim abiellunud naine oli 16-aastane ja vanim 92-aastane. Abiellunud meeste vanus jäi vahemikku 18–94 eluaastat.

Tavaliselt on mees ja naine abielludes enam-vähem samas vanuses või mees veidi vanem. 2016. aastal oli 28% paaridel mehe ja naise vanusevahe kuni üks aasta ning 32% juhtudest oli mees naisest 2–5 aastat vanem. Rohkem kui viieaastase vanusevahega paarid hõlmasid üle neljandiku kõikidest abieludest. Sealhulgas leidus ka väga suure vanusevahega paare. 2016. aastal sõlmiti 50 abielu, kus mees oli naisest üle 20 aasta vanem. Suurim vanusevahe oli 41 aastat. Vastupidiseid juhuseid, kus naine oli mehest üle 20 aasta vanem, esines märksa harvemini (8 korral, suurim vanusevahe oli 23 aastat).

Statistikaametil valmis äsja Itaalia kolleegide eeskujul interaktiivne infograafik (http://www.stat.ee/public/apps/abielud/), mis võimaldab graafiliselt uurida Eesti elanike abiellumisvanust. Millises vanuses naistega abielluvad 25–29-aastased mehed? Aga kui vana kaasa valivad endale 30–34-aastased naised? Kui palju leidub suure vanusevahega paare? Kui vanalt abiellusid Eesti mehed ja naised 10 või 20 aastat tagasi? Infograafik esitab andmeid alates 1992. aastast.

Põnevat avastamist!

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Abielustatistika kajastab kõiki abielusid, kus vähemalt üks abiellujatest on Eesti alaline elanik. Interaktiivsel infograafikul on graafiliselt kujutatud need abielud, kus on teada nii mehe kui ka naise vanus. Välismaal sõlmitud abielude puhul võib olla abielluja kohta saadav teave puudulik (nt vanus teadmata), kuna välisriigi asutused ei pruugi koguda sama statistilist infot nagu Eesti asutused.

Detailsema ülevaate abielustatistikast leiab statistika andmebaasist.

Statistikanoppeid: juuni

Kas teadsid, et rahvakalendri tähtpäevad mõjutavad ka laste nimevalikut? Iga viies Jaan ja iga neljas Jaanika on sündinud juunikuus. Head jaanipäeva!

Vaata nimede statistika rakendusest järele, mis kuus sündinutele sinu nime enim on pandud http://www.stat.ee/public/apps/nimed/

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. #kultuuriaasta #minaka

Iga kuues Eesti elanik kannab neljatähelist perekonnanime

Statistikaameti nimede statistika rakendusest saab nüüd lisaks populaarsematele eesnimedele infot ka enimlevinud perekonnanimede kohta.

Rahvastikuregistri 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis kõige rohkem perekonnanime Tamm kandjaid, keda on rahvastikus ligi 5300. Järgnevad Saar (ligi 4500), Mägi (ligi 3700) ja Sepp (üle 3600).

Levinumate perekonnanimede hulgas on erinevates kirjaviisides puid, loomi, maastikuvorme, metsaliike ja ameteid. Perekonnanimed, mille kandjaid on rahvastikus 2000–3000, on leviku järjekorralt järgmised: Kask, Ivanova, Ivanov, Kukk, Ilves, Rebane ja Pärn.

Murdekeel lisab perekonnanimedele varieeruvust

Varieeruvus tuleneb tihti murretest. Näiteks nimetatakse Saaremaal ja Lõuna-Eestis pärna lõhmuseks, Lõuna-Eestis kaske kõivuks ja punast sõstart hõrakuks ning Saaremaal remmelgat lemberiks. See kajastub ka perekonnanimede maakondlikus levikus – Lõuna-Eesti ja saarte levinumad nimed erinevad mõneti Eesti keskmisest. Inimeste koondumise tõttu pealinna ja selle ümbrusesse on paljud murrete järgi eristuvate perekonnanimedega inimesed liikunud Harjumaale. Näiteks elab Harjumaal veerand perekonnanime Kõiv ja Lõhmus kandjatest, viiendik perekonnanime Hõrak ja kolmandik Lember kandjatest, kuid Harjumaal kuuluvad need pigem harvaesinevate nimede hulka, samal ajal kui Lõuna-Eestis ja Saaremaal kuuluvad samad perekonnanimed tihti maakonna enimlevinud nimede hulka.

Huvitav trend slaavipärastes perekonnanimedes

Slaavipäraste perekonnanimede kandjaid on kõige rohkem Ida-Virumaal, nende seas on enimlevinud Ivanova ja Ivanov. Lisaks on levinud Smirnova ja Smirnov, Petrova ja Petrov, Vassiljeva ja Vassiljev, Kuznetsova ja Kuznetsov. A-lõpp nimes näitab slaavi keeles naissugu, mistõttu oleks korrektne selliseid nimepaare koos vaadata: ühes peres on isad ja pojad ühesuguse perekonnanimega, aga emade ja tütarde perekonnanimele on enamike nimetüvede puhul a-täht juurde kirjutatud. Slaavipäraste perekonnanimede võrdlus näitab, et rahvastikus on kasvanud tüdrukute ja naiste hulk, kelle perekonnanime lõpus puudub naissoo tunnus. Selle põhjuseid statistikast välja lugeda ei saa, kuid seda oleks huvitav uurida. Osaliselt viitab see segaabieludele – eesti päritolu naine pigem ei lisa oma perekonnanimele naissoo tunnust, kuna eesti keeles sugusid eristavad sõnalõpud puuduvad. Samas võib põhjuseks olla ka kombemuutus — slaavipäraseid nimesid vahetatakse välja läänelike (perekonnal on sama nimi) vastu või soovitakse kaasa minna tänapäeva sooneutraalsust soosiva trendiga.

Ligi kuuendik elanikest kannab neljatähelist perekonnanime

Huvitav on vaadata ka perekonnanimede pikkust. Inimesi, kelle perekonnanimi koosneb ainult kahest tähest, on rahvastikuregistris ligi 200. Kõige levinum on Li, Ao, Wu, Au ja Xu. Nimede järgi võib eeldada, et peamiselt on tegemist aasiapäraste nimedega, kuid Ao ja Au võivad kuuluda ka Eesti päritolu inimeste perekonnanimede hulka.

Kolmetähelise perekonnanime kandjaid on ligi 30 000 ehk 2% Eesti elanikest. Kokku esineb ligi 760 kolmest tähest koosnevat nimekuju. Kõige levinumad on Oja (ligi 1900 kandjat) ja Ots (üle 1200 kandja). Lisaks saab alla tuhande kandjaga nimedest välja tuua Aas, Unt, Aru, Õun ja Mäe.

Neljatähelise perekonnanime kandjaid on rahvastikus 16%, seega iga kuues Eesti elanik kannab neljast tähest koosnevat perekonnanime. Neljatäheliste perekonnanimede loetelu on ühtlasi ka Eesti kõige populaarsemate nimede loetelu. Kokku esineb üle 4700 neljast tähest koosnevat nimekuju, kuid kõige rohkem on kuuetähelisi perekonnanimesid – 18%-l elanikest. Pooltel Eesti elanikel on perekonnanimi kaks kuni kuus tähte pikk.

Põnevat avastamist!

Vaata nimede statistika rakenduse perekonnanimede osa.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Perekonnanimede ajaloo kohta vaata lisainfot SIIT.

Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel

Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest.

Jäätisetoodang ja selle eksport on viimastel aastatel kahanenud, samal ajal kui import püsib suhteliselt muutumatuna. Kui 2010. aastal toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist, siis võrreldes selle ajaga on toodetud jäätise kogus aasta-aastalt vähenenud. Et ligi pool toodetud kogusest eksporditakse, siis sarnaselt toodangu vähenemisega on kahenenud ka jäätise eksport.

2016. aastal eksporditi Eestist jäätist 13 riiki ja nelja maailmajakku. Peamiselt jõuab Eesti jäätis aga lähiriikidesse ning 2016. aastal läks 97% kogu jäätise ekspordist Balti riikidesse ja Soome. Samamoodi jõuab impordituna Eestisse peamiselt Läti, Leedu, Soome ja alates 2013. aastast ka Poola jäätis. Ühtekokku tuuakse Eestisse jäätist 14 Euroopa riigist.

Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest ekspordikogusest, ent aastate võrdluses on näha, et viimastel aastatel on ekspordihooaeg laienenud ka kevadesse ning algab juba märtsis-aprillis.

joonis

Kui võrrelda toodangu ning ekspordi ja impordi suhet, siis saab eeldada, et Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.

170608_j@@tis_aasta_kohta_veeb_est

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodi 2105 – jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota.

Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata tabelit VK201: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBAKOODI (KN 4-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)

Toodangu andmed põhinevad kaubakoodil 10521000072 – jäätis, mahlajää jm jäätoit, ka sorbett (mahlajäätis). Detailsemad andmed statistika andmebaasis, vaata tabelit TO030: TÖÖSTUSTOODETE TOOTMINE (KUUD) ja TÖÖSTUSTOODANG TÖÖSTUSTOODETE LOETELU (TTL) JÄRGI

Noorte ja laste reisimisest

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad.

Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem?

Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine.

Eestis reisiti valdavalt tuttavate või sugulaste külastamise eesmärgil (49%), mittetöötavate noorte seas oli see veidi enam levinud kui töötavate noorte puhul. Puhkusereisil käidi 37%-l juhtudest.

Ööbimisega välisreisidest üle poole tehti puhkuse, 23% töö ja 18% välismaal elavate sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil. Puhkusereise välisriiki tegid mittetöötavad noored (71%) rohkem kui töötavad noored (44%).

Eesti piires tehti ööbimisega reise enim kas Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse. Ööbimisega välisreisil külastati valdavalt ehk 79% juhtudest mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki. Lätit ja Rootsit külastati võrdselt (14%) ning Soome reisimine hõlmas 15–26-aastaste noorte ööbimisega välisreisidest 10%.

15–26-aastaste noorte ööbimisega sisereisid olid enamasti lühiajalised – 91% neist kestis üks kuni kolm ööd, samal ajal kui üle 54-aastaste seas oli sama näitaja 86%. Ööbimisega välisreisidele jäid noored aga pigem pikemaks ajaks – rohkem kui pooltel juhtudest vähemalt neljaks ööks.

Kus ööbiti?

Eestisisesel ööbimisega reisil ööbiti veidi üle kolmveerandi (78%) öödest tasuta majutuses, millest omakorda enim tuttavate või sugulaste juures (66%). Hotellis või hotellilaadses majutuses (nt hostel, külalistemaja, kämping) ööbiti 15% öödest. Välisreiside võrdluses oli tendents vastupidine – peaaegu kolmveerand öödest ööbiti mõnes tasulises majutuses, millest omakorda enam kui pooltel juhtudest hotellis või hotellilaadses majutuses ning 16% juhtudest muus tasulises majutuses (nt Airbnb kaudu broneeritud kodumajutus).

Alla 15-aastaste lastega reisimine

2016. aastal ööbiti koos vähemalt ühe alla 15-aastase lapsega reisil olles Eestis ligikaudu 776 300 korda ja välismaal 234 800 korda (vastavalt 77% ja 23%).

Eestis reisides külastati 51% juhtudest sugulasi või tuttavaid ja 46% juhtudest külastati Eesti eri paiku puhkuse eesmärgil. Välisriikidesse reisiti aga enamasti puhkuse (76%) ja sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil (20%).

Populaarseimad sihtkohad ja reisi kestus

Koos lastega Eestis reisides külastati enim ehk 15% juhtudest Pärnumaad, Harju- ja Saaremaad mõlemaid võrdselt 12%. Ööbimisega välisreisidel külastati koos alla 15-aastastega enamasti (78%) mõnda Euroopa Liidu riiki, sh Lätit (16%), Soomet (14%) ja Rootsit (12%).

Koos alla 15-aastastega Eestis reisides oli reisi pikkus enamasti (93%) üks kuni kolm ööd. Ööbimisega välisreisil veedeti 48% juhtudest aga vähemalt neli ööd.

Kaks kolmandikku Eestis reisil oldud öödest veedeti tasuta ja üks kolmandik tasulises majutuses. Ööbimisega välisreisil ööbiti koos alla 15-aastase lapse või lastega 76% öödest tasulises majutuses, sh 56% öödest hotellis või hotellilaadses majutuses ning 18% öödest muus tasulises majutuses (nt Airbnb kaudu broneeritud kodumajutus).

noored reisivad_veeb

Jaanika Ait – Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Turismiuuringus küsitletakse iga kuu eelmise kuu jooksul lõppenud sisereiside ja eelmise kahe kuu jooksul lõppenud välisreiside kohta. Avaldatakse nii kvartali- kui ka aastaandmed. Küsitletakse vähemalt 15-aastaseid Eesti elanikke. Elanike reisimist uurivad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Kui paljusid elanikke mõjutab Haabersti ringristmiku ehitus?

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ristmikku, ligi 60 000 inimest. Iga päev läbib tööle jõudmiseks Haabersti ristmikku hinnanguliselt 21 000 inimest.

Haabersti ring on oluliseks sõlmpunktiks Tallinna liikluses. Sealt saab alguse Rannamõisa tee, mis on oluliseks tuiksooneks eeslinnastunud piirkondadele Tabasalu ja Vääna suunal. Seda läbib Paldiski maantee, mis ühendab Keilat ja Paldiskit Tallinnaga. Ka Õismäe elanikest suur osa läbib teel kesklinna seda ristmikku. Seega on Haabersti ringristimik sõlmpunktiks kogu Tallinna läänepoolsele tagamaale.

Kuna Haabersti ring on olnud liiklusõnnetusterohke liiklussõlm ning on tuntud suurte ummikute poolest tipptundidel, on selle renoveerimist oodatud aastaid. Tänavu mais algasid Haabersti ringristmiku ümberehitustööd, mis peaksid kestma 2018. aasta septembrini. Kui paljusid elanikke need ümberehitustööd mõjutavad? Analüüsis on arvesse võetud Tallinna töörände tagamaa need piirkonnad, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ringristmikku.

Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust Tallinna kesklinna jõudmiseks tuleb läbida Haabersti ristmik, elas 1. jaanuaril 2017. aastal ligi 60 000 inimest. Kõik nendest iga päev Tallinnasse ei tule. Hinnangu igapäevaselt Tallinnas tööl käivate elanike arvu kohta saab 2011. aasta rahvaloenduse töörände andmetele tuginedes. Nende põhjal käib antud piirkonnast Tallinnasse tööle ligi 19 000 inimest. Lisaks neile käivad Tallinnas lasteaias või koolis lapsed ja noored ning mittetöötavad elanikud, kes käivad pealinnas erinevaid teenuseid tarbimas. 2017. aastaks on see arv tõenäoliselt suurem, sest eeslinnastumisprotsess on jätkunud ja tagamaa ning linna äärealade rahvaarv suurenenud. Lisaks liigub hulk inimesi ka vastassuunas Tallinnast välja. Rahvaloenduse andmetel käis Tallinnast Harku valda tööle 1200, Keila linna 450 ja Keila valda 120 inimest. Tõenäoliselt läbib ka nendest suur osa Haabersti ringristmikku. Seega ligikaudu 21 000 inimest läbib teel tööle Haabersti ringristmikku.

Kuidas liigelda kui Haabersti ring on suletud?

Ringi paiknemine üsna mere ääres kahandab ümbersõiduvõimalusi. Pakun välja ruumianalüüsi, mis arvestab teede olemasolu, ent mitte nende läbitavust või suurust. Rannamõisa teed mööda linna sisenevale 16 000 elanikule on alternatiivne lühim tee kesklinna mööda Vabaõhumuuseumi teed, mis niigi on kesklinna jõudmiseks lühim tee 6000 Kakumäe elanikule. Keila poolt mööda Paldiski maanteed liiklejatele (neid on hinnanguliselt 44 000) on alternatiivseim lühim tee Kadaka tee. Kui vähendada tagamaad ainult Keilani, väheneb Paldiski maanteed mööda potentsiaalsete liiklejate arv 23 000-ni. Sõpruse puiestee ja Pärnu maantee on alternatiiviks vaid paarisajale liiklejale.

Kõigi 60 000 elaniku summaarne teekond kodust Tallinna kesklinna läbi Haabersti ringristmiku on 207 000 km. Kui ringi läbida ei saa, pikeneb see teekond 13 000 km võrra.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf

Statistikaametilt saab ruumianalüüse tellida tellimustööde hinnakirja alusel. Vaata tehtud töid siit.

Pilguheit Eesti noortele emadele

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

Noore (ema) määratlemisel on lähtutud noorsootöö seadusest, mis liigitab nooreks kuni 26-aastase isiku. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal kõige noorem sünnitaja 14-aastane ja kõige vanem 50-aastane. See teeb sünnitusvahemikuks 38 aastat. Kõige nooremad sünnitajad ongi enamasti 13–14-aastased, kuid sellises vanuses emaks saamine on pigem erandlik. 2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 4041 last ehk 29% kõikidest samal aastal sündinud lastest. 1990. aastal sünnitasid samas vanuses naised aga ligi 10 000 last rohkem (14 004) ehk 63% samal aastal sündinud lastest. Sündide kõrghetk oli aga aasta 1994, mil kuni 26-aastaste emade sünnitatud laste osatähtsus kõikides sündides oli 67%.

01

Tuhande kuni 26-aastase naise kohta sündis 2015. aastal 42 last. 1990. aastal sündis aga tuhande sama vanuserühma naise kohta 95 last ehk üle kahe korra rohkem. Noorte seas on sünnitamine veerandsaja aasta jooksul seega enam kui poole võrra vähenenud. Peamine põhjus on see, et tänapäeval lükatakse sünnitamist teadlikult edasi. Nooruses reisitakse ja avastatakse maailma, omandatakse haridus ning tehakse karjääri. Vähemtähtis ei ole ka eluaseme soetamine ning enne järelkasvu planeerimist materiaalse kindlustunde saavutamine.

Ema keskmine vanus lapse ja esimese lapse sünnil

1990ndatel oli ema keskmine vanus lapse sünnil 25,6 aastat, kuid 2015. aastaks oli see tõusnud 29,9 eluaastani. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 1990. aastal 22,7 ning 2015. aastal 26,05. Niisiis on ema keskmine vanus lapse sünnil kasvanud 4,3 aastat ning ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 3,4 aastat. Nagu mainitud, on lapse saamise edasilükkamine tänapäeva ühiskonnas üha levinum, mis toob kaasa ka keskmise sünnitusea kasvu.

02

1990. aastal sündis 85% esimestest lastest 26-aastastel või noorematel naistel. Viimastel aastatel on veel umbes pool esimestest lastest sündinud kuni 26-aastastel emadel. Kui võrrelda ema keskmist vanust esimese lapse sünnil teiste Euroopa riikide andmetega, selgub, et kõige kõrgem oli see 2015. aastal Eurostati andmetel Itaalias (30,8), Hispaanias (30,7) ja Šveitsis (30,6), kus esimene laps saadi keskmiselt 31-aastaselt. Eesti lähiriikides oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2015. aastal järgmine: Lätis 26,5, Leedus 27,1, Soomes 28,8 ja Rootsis 29,2 aastat. Kõige nooremalt said oma esimese lapse aga Aserbaidžaani (23,6) ja Armeenia (24,6) naised. Keskmise vanuse puhul tuleb arvestada, et see sõltub mõneti ka vanusjaotuse ebaühtlusest – vanemaealisi sünnitajaid on arvuliselt rohkem kui nooremaealisi.

Kui paljud kuni 26-aastastest naistest said esimese, teise või koguni kolmanda lapse?

2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 67% juhtudest esimene laps, 27%-l teine laps ja 6%-l vähemalt kolmas laps.

03 (003)

1990. aastal oli esimesi lapsi kuni 26-aastaste naiste sünnitustes veidi vähem, seevastu teisi ja vähemalt kolmandaid lapsi mõnevõrra rohkem kui 2015. aastal. Selgub, et 25 aastat tagasi ei olnud noorelt ei teise ega ka kolmanda lapse saamine väga palju sagedasem kui praegu.

Abiellumine enne lapse saamist

Abielust sündinute osatähtsus kuni 26-aastaste naiste sünnitatud laste seas oli 2015. aastal 30%. 1990. aasta näitaja samas vanuserühmas oli 72%. Kui veel 25 aastat tagasi enamik naisi enne lapse saamist abiellus, siis tänapäeval ei ole see enam nii levinud. Näiteks korteri saamiseks või samas linnas töötamiseks pidi noorpaar abielus olema. Tänapäeval sünnib aga rohkem lapsi vabaabielust kui abielust.

Millistes maakondades on noorena sünnitamine rohkem levinud?

Kõige rohkem sündis 2015. aastal kuni 26-aastastel naistel lapsi Jõgeva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 58 ja 53 last tuhande naise kohta. Kõige vähem sündis noortel naistel lapsi aga Tartu ja Põlva maakonnas, kus tuhande noore naise kohta sündis 36 last. Ka Harju maakonnas on see näitaja teiste maakondade omast madalam (37). Võib järeldada, et suuremates linnades (Tallinn, Tartu) on koondunud rohkem noori naisi, kes on pühendunud õppimisele või karjäärile ning laste saamine pole nii noorelt veel prioriteet.

Synde_kuni_26_naise_kohta_2015

Sündide arv maakondades

2015. aastal sai mitteaktiivsetest kuni 26-aastastest naistest emaks 17%. Viljandimaal oli see näitaja 30%, Jõgevamaal 26% ning Lääne-Virumaal 24%. Neis maakondades on ka töötavate kuni 26-aastaste noorte osatähtsus väiksem kui Eesti keskmine. Harju ja Tartu maakonnas, kus sündide arv tuhande noore naise kohta oli üks väiksemaid, on ka mitteaktiivsete osatähtsus noorte emade seas väiksem – vastavalt 11% ja 16% ning töötavate osatähtsus keskmisest suurem. Seevastu (üli)õpilaste osatähtsus on Jõgeva ning Lääne-Viru maakonnas jällegi Eesti keskmisest suurem.

Noorelt emaks saamine rahvuse järgi

2015. aastal sündis tuhande kuni 26-aastase eesti rahvusest naise kohta 40 last ja vene rahvusest naise kohta 49 last. Vene rahvusest noor naine sünnitas seega tuhande kuni 26-aastase naise kohta üheksa last rohkem kui eesti rahvusest noor naine.

Kaunist peagi saabuvat emadepäeva!

Helerin Äär, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Töötavaks isikuks loetakse ka rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel olev naine, kui ta töösuhe on säilinud.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled