Noore inimese päev

12. augustil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist noortepäeva. Statistikaamet vaatas sel puhul, milline näeb ajakasutuse uuringu põhjal välja 10–24-aastase inimese päev.

Noored ärkavad suhteliselt vara. Nädala sees on hommikune ärkamisaeg poole seitsme paiku, nädalavahetuseti veidi hilisem. Pärast ärkamist kulub aeg hügieenile, riietumisele ja muudele isiklikele tegevustele. Neile tegevustele kulub päevas kokku veidi üle 50 minuti. Hommikueine võtab aega umbes 10 minutit ja seda süüakse enne kella 9. Paljude noorte puhul eelneb sellele söögi valmistamine, mis viitab, kui mitte vanematest eraldi elamisele, siis vähemalt mõningale iseseisvusele.

Õppetööga seotud liikumine ehk kooli minek ja sealt tulek võtab 10–14-aastastel päevas aega 27 minutit ning 15–24-aastastel 16 minutit.

Koolis on noored keskmiselt kella 10st hommikul kuni kella 13.30ni pärastlõunal. Õppimisele kokku kulub päevas 10–14-aastastel keskmiselt veidi alla nelja tunni ja 15–24-aastastel veidi üle kahe tunni. See aeg on võrreldes 2000. aastaga noorematel pikenenud 15 minutit ja vanematel isegi 26 minutit. Õppimisele kuluva aja andmete põhjal võib järeldada, et mitte ainult õppimisele kuluv aeg päevas ei pikene, vaid õpinguaastad laienevad vähehaaval keskea poole.

Arvuti või nutiseadmete abil intensiivsem suhtlemine ja kirjavahetus toimub noortel hommikuti kella 10.30 ja 11.00 ajal ning pärastlõunal kella 16.30 paiku. Arvutiga seotud tegevustele (välja arvatud arvutimängud) kuluv aeg on võrreldes 2000. aastaga märgatavalt pikenenud. Kui 10–14-aastased veetsid 2000. aastal arvuti taga keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastased 7 minutit päevas, siis selle kümnendi alguseks oli see noorematel veninud 1 tunni ja 23 minutini päevas ja vanematel ligi pooleteise tunnini päevas.

Paljud 15–24-aastased töötavad ja neil kulub selleks päevas keskmiselt veidi üle kahe tunni. Tööle kuluv aeg on noortel võrreldes sajandi algusega lühenenud keskmiselt 13 minutit. Noored töötavad lähtuvalt oma muudest tegemistest erinevatel aegadel. Paljudel algab tööpäev juba enne kella kaheksat hommikul, aga paljudel jääb tööpäeva algus pärastlõunasesse aega, vahemikku kella 13.00st 15.00ni või veelgi hilisemasse aega.

Lõunavaheaeg algab noortel nädala sees tavaliselt kella 12.40 paiku ja kestab ligi 40 minutit. Nädalavahetuseti lõunatatakse natuke hiljem ja pikemalt. Paljude noorte puhul eelneb söömisele ka toidu valmistamine, olgu see siis kas kodus või töökohas. Toidu valmistamisele kuluv aeg päevas on 10–14-aastastel lühenenud 2000. aasta 14 minutilt 2010. aastal 8 minutile ning 15–24-aastastel vastavalt 31 minutilt 21 minutile. Mis viitab sellele, et rohkem süüakse kas valmistoitu või kodust väljas.

Noortel kulub füüsilistele harjutustele päevas ligi üks tund. 10–14-aastastel 65 minutit ja 15–24-aastastel 43 minutit. Noorematel on füüsilistele harjutustele kuluv aeg kümnendi jooksul 6 minuti võrra lühenenud ja vanematel 5 minuti võrra pikenenud. Peamine aeg sportimiseks on vahemikus kell 16–17.45. Liikumisharrastustega tegeleb 81% 15–24-aastastest. Lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka ligi 13% alla 15-aastastest.

Pärastlõunane aeg kulub paljudel noortel peale spordi ka mitmete muude harrastustega tegelemisele. 15–24-aastaste seas on muusika levinuim kultuuriharrastus, millega tegeleb neist 17%. Lisaks sellele tegeleb 16% noori fotograafiaga, 13% tantsuga, 11% käsitööga ja 9% kujutava kunstiga. Peale nende tegeletakse veel filmide või videote tegemisega, näitlemisega, loovkirjutamisega, rõivaste või veebidisaini või muude harrastustega ning vähesel määral ka kollektsioneerimise ja kultuuripärandi eest hoolitsemisega.

Noored on aktiivsed kultuuritarbijad

Noorte seas on kõige armastatum kultuuriasutus kahtlemata kino. 83% noortest käib aasta jooksul vähemalt korra kinos. Raamatukogus käib neist aasta jooksul vähemalt korra 72%, kontserdil 64% ja kultuurimälestisi külastamas 62%. Ligi pooled noortest käivad aasta jooksul vähemalt korra ka muuseumis ja teatris.

Kui kinos käiakse sagedamini enne kella 18 õhtul, siis teatris ja kontserdil peamiselt pärast kella 18 õhtul. Meelelahutusele ja kultuurile kulub 10–14-aastastel keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastastel keskmiselt 13 minutit päevas.

Lugemisele kulub 10–14-aastastel 20 minutit päevas ja 15–24-aastastel 11 minutit päevas. Lugemisele kulutavad noored paraku samuti vähem aega kui sajandivahetusel. Nooremad 5 minutit ja vanemad isegi 18 minutit vähem.

Erinevatele majapidamise ja perega seotud tegevustele (kodu ja riiete korrashoid, lemmikloomade ja väiksemate laste eest hoolitsemine jms) kulub noortel päevas keskmiselt 1 tund ja 20 minutit. See aeg on samuti võrreldes sajandivahetusega lühenenud. Noorematel 25 minutit ja vanematel isegi 45 minutit.

Õhtuse söömaaja algus satub paljudel noortel tihti täistunnile, kas kuuest, seitsmest või kella kaheksast. Palju on ka noori, kelle õhtune näksimine venib keskööni ja on üksikuid, kes ei ütle ära öisest suutäiest.

Suur osa vabast ajast kulub noortel televiisorivaatamisele. Noortel kulub teleka ees keskmiselt 1 tund ja 50 minutit päevas. Kümnendi jooksul on see aeg siiski lühenenud 10–14-aastastel 35 minutit ja 15-24 aastastel isegi 40 minutit. Võib öelda, et telekavaatamise arvelt on suurenenud õppimisele, aga ka arvuti taga istumisele kuluv aeg. Vaba aja tegevustele kuluv aeg kokku on noorematel üle 7 tunni ja vanematel veidi alla 7 tunni.

Kõige suurema osa ööpäevast võtab noortel uni. Keskmiselt magab noor veidi all 10 tunni ööpäevas. Noored lähevad magama tavaliselt õhtul kella kümne ja kesköö vahel. Aga paljudel noortel võib see toiming venida kuni kella neljani hommikul, millest tulenevalt võib uneaeg olla oluliselt lühem kui see noorele inimesele vajalik oleks.

Kutt Kommel, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Rahvusvaheline noortepäev on ÜRO algatatud iga-aastane sündmus, mille eesmärk on tõmmata ühiskonnas tähelepanu noortele ja noortega seotud teemadele. Esimene rahvusvaheline noortepäev toimus 2000. aastal.

Ajakasutuse uuringut korraldatakse Eestis ja mujal riikides iga kümne aasta tagant, Statistikaameti korraldatud uuring toimus Eestis 2010. aastal ja enne seda 2000. aastal. Lisaks on analüüsis kasutatud 2015. aasta kultuurimooduli andmeid.

Rohkem andmeid leiate Statistikaameti statistika andmebaasist.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/01Ajakasutus/01Ajakasutus.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/07Kultuur/04Kultuurielus_osalemine/04Kultuurielus_osalemine.asp

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

Infotehnoloogia kui igapäevaelu asendamatu osa

Tänapäeval pole enam üllatav, et IT-seadmete kasutamine on Eestis kujunenud igapäevaelu asendamatuks osaks nii isiku kui ka ettevõtte tasandil. Internet on kättesaadav nii kodus, tööl kui ka liikvel olles.

2016. aastal kasutas Eesti ettevõtetest iga päev arvuteid 96% ja internetti 95%. Valdavalt kasutati interneti püsiühendust, mille allalaadimiskiirus on pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli levinuim püsi­ühenduse kiirus vahemikus 10–30 Mbit/s. Paralleelselt püsiühendusega on kiirelt suurene­nud mobiilse interneti kasutamine. 2016. aastal kasutas 74% ettevõtteist töö eesmärgil mobiilset internetti.

Viimasel ajal räägitakse üha enam pilveteenustest ja -tehnoloogiatest kui ühest perspektiivikast IT-teenuse mudelist. Pilveteenuste eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Pilve kasutades saavad ettevõtted keskenduda rohkem oma põhitegevusele ja ei pea kulutama liigset energiat IT-taristu ülesehitamisele. 2016. aasta uuringu „Infotehnoloogia ettevõttes“ andmetel on enam kui viiendik ehk 22% Eesti ettevõtetest ostnud pilve­teenuseid. Selle näitaja poolest on Eesti riikide võrduses 7. kohal, edestades Euroopa Liidu keskmist paar protsenti. Suurimad pilveteenuse kasutajad on Põhjamaad — Soome (57%), Rootsi (48%), Taani (42%). Enim ostetud pilveteenus on e-post, finants- ja rakendus­tarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamine ja salvestamine. Valdavalt ostetakse pilve­teenuseid oma serverit jaganud teenusepakkujalt, privaatserveri pakkujalt ostis pilveteenuseid 8% ettevõtteist. Ühtpidi peetakse avalikku pilve paindlikumaks ja vähem aega nõudvaks, samal ajal on aga privaatne pilv turvalisem, kuna omanikul on suurem kontroll oma andmete üle. Eestis on suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad info ja side valdkonna ettevõtted (54%), kes pakuvad ka ise sama teenust.

1

Tiina Pärson, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Jaanika Ait, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Loe täispikka artiklit hiljuti ilmunud Statistikaameti Kvartalikirjast 2/2017. 

kvartalikiri 2-17 blogi

Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt

Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse?

Statistikaameti andmetel tegeles 2010. aastal töötajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettevõtetest, 2015. aastal oli see näitaja juba 86%.

Suuremad ettevõtted saavad lubada rohkem

Siinkohal mängis olulist rolli ettevõtte suurus – kui 10–49 töötajaga ettevõtetest sai 2015. aasta jooksul töötjate koolitamist endale lubada 85% ettevõtetest, siis üle 250 töötajaga ettevõtetest koolitas oma töötajaid koguni 98%. Suuremad ettevõtted said endale lubada ka rohkemate töötajate koolitamist. Kui üle 250 töötajaga ettevõtted pakkusid koolitusvõimalusi pea pooltele oma töötajatele, siis väiksemates koolitusvõimalusi pakkuvates ettevõtetes sai koolitustel osaleda vaid kolmandik töötajatest. Samuti mõjutas koolitamist ettevõtte tegevusala – finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusvõimalusi pakkuvate ettevõttete osakaal kõige suurem (98%), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga kõige väiksem (76%).

Ettevõttevälised täiendkoolitused kõige populaarsemad

Ettevõtete pakutud täienduskoolitused jagunevad ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks. Eesti ettevõtjate jaoks olid 2015. aastal populaarsemad ettevõttevälised koolitused, mida kasutas 60% kõigist ettevõtetest. Olulisemateks ettevõtteväliste koolituste korraldajaks olid seejuures koolitusega tegelevad asutused ning erakoolitusettevõtted. Väga populaarsed ei olnud ametiühingute poolt korraldatavad koolitused, mida kasutas vaid 1% kõigist ettevõtteväliseid koolitusi kasutavatest ettevõtetest. Ettevõttesiseseid koolitusi korraldas 46% kõigist ettevõtetest ning need on populaarsemad eelkõige suuremate ettevõtete seas. Teisi koolitusviise, sealhulgas näiteks e-õpet, töökohtade ringlust või konverentse ja seminare kasutas 2015. aastal töötajate koolitamiseks 80% kõigist ettevõtetest.

01

Koolituskulud aina suuremad                                                         

Viie aastaga on kasvanud ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus – kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettevõtted töötajate täienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot töötaja kohta, siis 2015. aastal oli sama näitaja 355 eurot. Seejuures on pea muutumatuna püsinud nii koolitatavate töötajate osakaal kõigist koolitavate ettevõtte töötajatest (40%) kui ka koolituste tunnihind (20 eurot). Kulutuste suurenemist põhjustab hoopis asjaolu, et täienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega – 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal võisid kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega võib öelda, et viie aastaga on koolitus ettevõtetes muutunud oluliselt põhjalikumaks.

Ettevõtted, kes koolitusi ei korraldanud, said oma tegevusetust ka põhjendada. Kõige rohkem toodi mittekoolitamise põhjuseks töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (44%) ja ainult vajalike oskustega inimeste värbamist (16%). Oma töötajaid koolitanud ettevõtted tõid koolitamist piirava tegurina samuti välja töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (33%), lisaks veel ka koolituste kõrget maksumust (32%). Eelkõige mõjutas koolituste kõrge maksumus üle 250 töötajaga ettevõtteid, kes nimetasid seda piirava tegurina lausa 44% juhtudest. Kuna mittekoolitavatest ettevõtetest tõid koolituste maksumust takistava tegurina välja suhteliselt vähesed (9%), võib oletada, et koolituste hind ei mõjuta eriti otsust, kas töötajaid koolitada, küll aga võib see määrata pakutavate koolituste hulga ja mahu.

tabel

Millised koolitusi eelistatakse?

Koolitusvõimalusi pakkunud ettevõtted tõid tähtsamate koolitusalade juures välja eelkõige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73%) ning meeskonnatööoskust arendavaid koolitusi (44%), samas olid erinevate ettevõtete jaoks olulised väga erinevad oskused. Näiteks toodi juhtimisoskusi arendavaid koolitusi olulisemate seas välja võrdlemisi vähe (27% kõigist töötajaid koolitanud ettevõtetest), kuid üle 250 töötjaga ettevõtete jaoks oli tegu väga olulise koolitusalaga (58%). Samuti mõjutas koolitusalade valikut ettevõtte tegevusala – kui tekstiilitööstuses pidas klienditeenindusoskustele suunatud koolitusi oluliseks vaid 11% ettevõtetest, siis rohkem kliendisuhtlust nõudvas jaekaubanduses tõi neid välja 84% ning hotelli- ja restoranisektoris 77% ettevõtetest.

Marti Lillemägi, Statistikaameti analüütik

Metoodika

Statistika aluseks on uuring „Täiskasvanute koolitus ettevõtetes“, mis toimub Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides iga viie aasta tagant. Uuring annab võrreldava ülevaate tööturu koolitusvajadustest ning sellega seotud kuludest ja efektiivsusest. Statistikatöö on osa Euroopa Liidu elukestva õppe statistikast.

Rohkem infot täiskasvanute hariduse kohta võib leida statistika andmebaasist.

 

Statistikanoppeid: juuli

170525_hobid_juuli_veeb

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab 2016. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmeid.

Noorte valikud – kas õppima või tööle?

Nüüd, kui on kõlanud koolide lõpukellad ja kohe on lukku minemas sisseastumiste pingeread, on huvitav analüüsida kui paljud noored teevad valiku õpingute kasuks, kui paljud lähevad tööle ja kui paljud eelistavad teha mõlemat?

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2016. aastal 15–24-aastastest õppimas 66%, kõrghariduse tasemel oli õpingud lõpetanud 3,5%, kõrgharidusest madalamal tasemel 24,5% ja oma viimased õpingud oli katkestanud 6%. Kõrgharidusest madalamal tasemel õpingud lõpetanutest ei alustanud uusi õpinguid põhjusel, et haridustase on juba piisav, 8900 noort (6,6% vanuserühmast). Tööga seonduvalt ei õppinud 5400 noort (4,0%) ja oma soovidele ja huvidele sobivat kooli ega eriala ei leidnud 5200 noort (3,9%). Oma viimased õpingud katkestanuid oli 8500, kellest 40% katkestas õpingute vajadustele ja huvidele mittevastavuse tõttu. Perekondlikel põhjustel katkestas õpingud 2000 noort ja tööga seotud põhjustel 1500.

25–34-aastaste seas oli õppijaid 13%, kõrghariduse tasemel oli õpingud lõpetanud 32%, kõrgharidusest madalamal tasemel 43% ja oma viimased õpingud oli katkestanud 12%. Kõrgharidusest madalamal tasemel õpingud lõpetanutest ei alustanud uusi õpinguid seetõttu, et pidas oma haridustaset piisavaks 31%, perekondlikud põhjused olid 10%-l ja tööga seotud põhjused 19%-l. Oma viimased õpingud katkestanuid oli 23 600, kellest iga neljanda katkestamise peamiseks põhjuseks oli õpingute vajadustele ja huvidele mittevastavus, iga kolmas katkestas tööga seotud põhjustel ja perekondlikud põhjused olid pea igal seitsmendal.

Maa-asulate noori vanuses 15–34, kes piirdusid kõrgharidusest madalama haridusega, oli rohkem kui linnaliste asulate noori (vastavalt 42,5% ja 33%).

02

Noorte tööhõive ja populaarsemad valdkonnad

15–24-aastaste tööhõive määr oli 2016. aastal 37% ja 25–34-aastastel 77,5%. Oma praeguse töö saamisel oli abi sugulastest või tuttavatest igal kolmandal noorel. 30% noortest sai tööle töökuulutuse kaudu, 14% pöördus aga otse tööandja poole.

15–24-aastastest töötas 2016. aastal iga viies töötlevas tööstuses, 18% hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi alal ning 15% majutuses ja toitlustuses. Võrreldes 2007. aastaga oli kõige rohkem vähenenud ehitussektoris ja kõige rohkem kasvanud majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal töötavate noorte osatähtsus.

04

15–34-aastastest hõivatutest tegi suurel määral haridustasemele vastavaid tööülesandeid 60% naistest ja 55% meestest. Ilmneb, et mida kõrgem haridustase, seda rohkem vastas tehtav töö haridusele. Kolmanda haridustasemega noortest oli 71%-l töö suurel määral haridusele vastav. Eestlastest 8%-l ja mitte-eestlastest 13%-l oli haridustasemele mittevastav töö.

Töötamine ja õppimine

Töötamine õpingute ajal oli seda populaarsem, mida kõrgem oli omandatav haridustase. Samas tasustamata töö tegemise osakaal haridustaseme tõustes langes.

Kõrgeima lõpetatud haridustaseme omandamise ajal oli 25–34-aastastest tööd teinud 55%, neist omakorda 61%-l oli olnud töö õppekava osa. Vaid tasustamata tööd, nt praktika, vabatahtlik töö ja heategevus, oli olnud 18%-l noortest.

15–34-aastastest esimese või madalama haridustasemega noortest oli õpingute ajal tööd teinud 11,5%, neist õppekava osana olevat tööd 38% ja tasustamata tööd 40%. Teise taseme haridusega noortest olid kõrgeima lõpetatud taseme omandamise ajal tööd teinuid 42%.

Linnaliste asulate noortest töötas oma kõrgeima lõpetatud haridustaseme omandamise ajal 47% ja maa-asulate noortest 34%.

01

Töötamine kodukohast kaugemal

Küsisime hõivatutelt, kas nad on pidanud oma praeguse töö saamiseks kolima ja kui palju aega kulub kodust tööle jõudmiseks. Mittetöötavatelt (töötud ja mitteaktiivsed) küsisime, kas nad on valmis töökoha saamiseks kolima ja kas nad on nõus vastu võtma töökohta, kuhu jõudmiseks kuluks üle ühe tunni.

Selgus, et kodust üle ühe tunni kaugusel tööl käima on valmis pigem 15–24-aastased kui 25–34-aastased (vastavalt 17% ja 7%). Noorematest (15–24) on kolinud või valmis töösaamiseks Eestis kolima 10% ja välismaale minema 12%. Vanematest (25–34) vastavalt 8% ja 4%.

Töötutest vanuses 15–34, on kodust kaugemale kui tund nõus tööle sõitma hakkama 48%. Eesti piires on valmis kolima 14% ja välismaale minema 28%. Hõivatutest on oma praeguse töö tõttu Eestis kolinud 7% ning välismaalt tulnud 1,5%. Kaugemale kui tund jääb töökoht 2%-l.

03

Ülle Vannas, Statistikaameti vanemanalüütik

Metoodika

Andmeid koguti tööjõu-uuringu mooduliga “Noored tööturul” 2016. aasta II ja IV kvartalis.

Haridustasemed:

Esimese taseme haridus või madalam:

põhiharidus (põhikooli 6 klassi), sellega võrdsustatud haridus või madalam;

põhiharidus (põhikooli 9 klassi) või sellega võrdsustatud haridus;

põhiharidusenõudeta kutseharidus, kutseharidus põhihariduse baasil.

Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus:

üldkeskharidus;

kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil;

kutsekeskharidus keskhariduse baasil.

Kolmanda taseme haridus:

keskeriharidus keskhariduse baasil;

kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad;

bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus;

magister või sellega võrdsustatud haridus;

doktor või sellega võrdsustatud haridus.

Rohkem infot noorte ja tööturu kohta võib leida statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

 

 

Suveturist väisab peamiselt Eesti linnu

Eesti turismi kõrghooaeg on suvi, kui kolmel suvekuul kokku peatub majutusettevõtetes ligi 40% kogu aasta jooksul majutatud sise- ja välisturistidest. Suvekuudel on nii sise- kui ka välisturistide seas eelistatuimad sihtkohad Tallinn, Pärnu, Tartu ja Kuressaare.

Statistikaameti andmetel peatus 2016. aasta juunis, juulis ja augustis Eesti majutusettevõtetes kokku 1,25 miljonit sise- ja välisturisti, neist ligi kaks kolmandikku olid välisturistid. 64% suvekuudel majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistidest peatus Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Kuressaares. Enamik Eesti majutusettevõtetes peatuvatest välisturistidest jäävad Tallinna, vaid veidi üle kolmandiku neist jõuavad kolmel suvekuul majutusettevõtetesse, mis asuvad väljaspool pealinna. Siseturistide hulgas Tallinn nii populaarne ei ole. Tallinnas ületas majutatud välituristide arv siseturistide oma ligi kümme korda. Ka Pärnus, Tartus ja Kuressaares on majutatud välisturistide arv suurem siseturistide omast.

Valdadest peatuvad välisturistid sagedamini Vihula, Viimsi ja Lääne-Saare vallas, siseturistid väisavad rohkem Otepää, Vihula ja Varbla valla majutusettevõtteid.

Turism_suvi_2016_TOP_valis2

Kesk-Eesti valdade (Jõgeva, Järva, Rapla ja ka Viljandi maakonna vallad) majutusettevõtetesse jõuavad välisturistid harvem. Jõgeva ja Järva maakond jääb suveturistide jaoks enamasti läbisõidukohaks.

Turism_suvi_2016_TOP_Est2

tabel

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Rahvatants ja koorilaul koguvad populaarsust

Täna algab laste ja noorte kultuuriaasta üks suursündmusi – XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Seoses sellega heidame pilgu rahvakultuuri statistikale. Kui palju on Eestis rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid?

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2016. aastal umbes 40 000 koorilaulu ja 23 000 rahvatantsu harrastajat. Mõlemas valdkonnas tegutses peaaegu 1500 kollektiivi. Rahvatants tundub järjest populaarsust koguvat, sest nii rahvatantsukollektiivide kui ka neis osalevate harrastajate arv on viimase üheksa aasta jooksul neljandiku võrra suurenenud. Koorimuusikas on muutused olnud väiksemad, kuid siingi on võrreldes 2008. aastaga koore ja lauljaid 5–6% rohkem.

Koorilauljate seas lapsi ja noori enim Järvamaal, rahvatantsijate seas Tartu linnas

Koorilaul on suuresti laste ja noorte pärusmaa. Eestis oli 2016. aastal umbes 29 000 kooris laulvat last ja noort, mis hõlmas 72% kõikidest koorilaulu harrastajatest. Kõige tugevamalt ilmnes laste ja noorte ülekaal Järvamaal (84%), Harjumaal (80%, v.a Tallinnas) ning Pärnumaal (78%).

Rahvatantsuga tegelevaid lapsi ja noori oli ligi 13 000 ehk 57% kõigist rahvatantsu harrastajatest. Võrreldes koorilauluga esinesid siin maakonniti oluliselt suuremad vanuselised eripärad. Laste ja noorte osatähtsus rahvatantsijate seas oli kõige suurem Tartu linnas (73%), Läänemaal, Tallinnas ja Harjumaal (kõigis 65%) ning Järvamaal (63%). Seevastu Hiiumaal oli lapsi ja noori rahvatantsijate hulgas vaid 29%, Tartumaal (v.a Tartu linn) 37% ning Võrumaal 42%.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate arve kõrvutades näeme, et Eestis tervikuna on kooris laulvaid lapsi ja noori üle kahe korra rohkem kui rahvatantsuga tegelejaid. Maakonniti on pilt märksa kirjum. Näiteks Tallinnas ja Tartumaal (v.a Tartu linn) on iga rahvatantsija kohta koguni neli kooris laulvat last või noort. Läänemaal seevastu on rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid enam-vähem võrdselt ning ka Rapla, Valga ja Viljandi maakonnas on koorilauljate ülekaal keskmisest väiksem.

tantsupidu (003)

Tutvu noorte laulu- ja tantsupeo kavaga siin: http://2017.laulupidu.ee/

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Rahvakultuuri (sh koorilaul ja rahvatants) statistika kogumisega tegeleb Rahvakultuuri Keskus, kes peab selleks rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu. Andmekogus peetakse arvestust Eestis rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, kollektiivide ja üksikisikute üle.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate andmeid kogutakse kollektiivi ankeediga. Kollektiivi vanuserühma määratledes on andmete esitajal võimalik valida viie vastusevariandi vahel: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad ja erinevad vanuserühmad. Siinses analüüsis on vaadatud laste ja noorte vanuserühmi koos.

Detailsema ülevaate rahvakultuuri harrastajatest leiab statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.