Noppeid ajaloost: kodakondsus ja sünnikoht

160825_infograafik_kodakondsus_august_veeb

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega. ‪#‎eestistatistika95

Suurandmed statistikas

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Tänapäeval, mil väga paljusid toiminguid teevad elektroonsed seadmed, koguneb nende mäludesse ka selliseid andmeid, mida otseselt kasutada ei kavatsetagi. Näiteks kaupluste kassaautomaatidest võib lisaks üksikkaupade eelistustele saada teavet ka ostjate kaubavalikute mustrite kohta. Niisuguste laekunud andmete kogused võivad olla väga suured ja ka andmed ise üsnagi eriilmelised: info mobiiltelefonide kasutamise, ühistranspordi, pangakontode, elektritarbimise ja paljugi muu kohta. Selliste suuremahuliste andmete kohta kasutatakse ühist nimetust suurandmed (big data).

Kahekümnenda sajandi esimesel poolel hakkas statistikateadlaste seas üldisemalt levima arusaam, et mingi nähtuse kohta järelduse tegemiseks piisab sellest, kui uurida ainult üht osa objektidest – valimit. Selle tõdemuse tulemusena töötati välja uued statistikasuunad, sh valikuuringute teooria, millele tuginedes tänapäeval tehakse kogu maailmas iga päev arvukalt uuringuid. Väga oluline on siinjuures mainida, et kõigi selliste uuringute puhul selgitatakse ka võimaliku vea suurus ja tõenäosus.

Hoolimata valikuuringute kasulikkusest ja tulemuslikkusest teaduses, majanduses ja poliitikas, on nende kasutamise võimalustel oma piirid. Valikuuringud ei saa asendada loendusi ja registreid, mis kajastavad kogu populatsiooni andmeid ja on ülimalt vajalikud tervikpildi saamisest riigi rahvastikust ning majandusest.

Suurandmete analüüsimine pakub suuri väljakutseid statistikutele. Uuel viisil kogutud ja uut tüüpi andmed nõuavad aga sobivate statistikameetodite arendamist. Suurandmete rakendajate väiteil on seni suurandmete põhjal tehtud järeldused olnud peamiselt empiirilised. Edasise arengu käigus on vaja välja töötada metoodika hinnangute arvutamiseks ja järelduste kvaliteedi hindamiseks. Arusaadavalt on suurandmete kasutamise puhul vaja jälgida isikuandmete kaitse reeglistikku.

Oluline on selgeks teha ka suurandmete rakendatavuse piirid – on selge, et tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat – kuigi esialgse entusiasmi hoos on ka sellist arvamust väljendatud. Kindlasti ei asenda suurandmete kasutamine kõikset statistikat – loendusandmetele ja registritele tuginevaid statistikatöid, sest üldjuhul ei kata suurandmed kogu populatsiooni ega mõõda täpselt seda, mis kajastub registrites ja loendusstatistikas.

Samas on suurandmete näol tegemist rikkaliku andmeallikaga, mille oluliseks hüveks on andmete objektiivsus. Isiku-uuringute puhul võib sageli kahelda ankeedivastuste objektiivsuses – kas inimesed ei näita ennast (teadlikult või ebateadlikult) mingis mõttes parematena, kui nad tegelikult on? Suurandmete puhul, mis inimeste käitumist nende teadmata registreerivad, seda probleemi ei ole. Oluline on vaid õppida neid andmeallikaid kasutama ja neist järeldusi tegema. Juba tänapäeval, kuid veel enam tulevikus, on edukas vaid andmepõhine majandus, mis kasutab oluliselt statistikat, kombineerides erinevatest allikatest pärinevaid andmeid – niihästi loendus-, uuringu- kui ka suurandmeid, arvestades kõigi andmete eripära.

Ene-Margit Tiit, Statistikaameti peametoodik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Artikkel ilmus ajalehes Postimees 03.08.2015 pealkirja all „Suurandmed statistikas“.

Kas Statistikaamet mängib hasartmänge?

Kui kõik vajalikud andmed oleksid õigel ajal käes ja kvaliteetsed, oleks riikliku statistika tegemine puhas rõõm. Tegelikkuses on andmekogumine statistika tegemise protsessi kõige vaevalisem ja kallim osa. Sellepärast peab alati hoolikalt kaaluma, milliseid andmeid on vaja ja kuidas neid koguda.

Majandus ja ettevõtlusstatistika tegemiseks peab ja uuendab Statistikaamet igal aastal majanduslikult aktiivsete majandusüksuste registrit, mida nimetatakse statistiliseks profiiliks. 2016. aastal on statistilises profiilis 152 000 majanduslikult aktiivset üksust. Koguda andmeid kõigilt üksustelt kõikide perioodide kohta on võimatu. Sellepärast kasutab Statistikaamet statistika tegemiseks valikuuringuid – väiksemate üksuste hulgast võetakse valdkondade kaupa juhuslikud valimid ja nendelt kogutud andmete põhjal hinnatakse huvipakkuva sihtgrupi kohta käivaid näitajaid. Teine tähtis põhjus valikuuringu kasutamiseks on majandusüksuste vastamiskoormuse vähendamine. On võimalik tekitada olukorda, kus erinevate uuringute valimid ei kattu või kattuvad väga vähe, mistõttu vastamiskoormus jaguneb üksuste vahel enam-vähem ühtlaselt.

joonis

Valikuuringu ideed rakendati esimest korda 19. ja 20. sajandi vahetusel Norras isikustatistikas. Nagu nimigi ütleb, kogutakse valikuuringu käigus andmeid vaid ainult ühelt osalt (valimilt) mitte kõigilt huvipakkuvatelt objektidelt (üldkogumilt). Esialgu võib tunduda, et valikuuringuga saame teada ainult seda, mis iseloomustab valimi objekte ja valimist väljajäänute kohta ei ole võimalik midagi öelda. Tegelikult sõltub kõik valimi koostamisest ehk võtmisest ja vähemal määral ka valimi suurusest, mida ja kui palju on võimalik valimi põhjal üldkogumi kohta teada saada.

Valimi võtmise viisi järgi jagunevad valimid kaheks

Kui võetakse valim, mis peab teatud tunnuste, näiteks vanuse ja soo, osas olema võimalikult üldkogumi sarnane ehk esindav, siis on tegemist empiirilise valimiga. Üldjuhul ei ole valimi sarnasust üldkogumiga uuritavate tunnuste osas võimalik mõõta, niisamuti ei ole võimalik näidata, milline valim on kindlalt uuritavate tunnuste osas esindav ja milline mitte. Empiirilise metoodika puhul on panus tehtud uurijate (ekspertide) kogemusele, mille järgi võetakse valimisse õigetes proportsioonides näiteks noori, vanu, rikkamaid, vaesemaid, erineva emakeelega, linna- ja maarahvast jne.

Teise valimite klassi moodustavad tõenäosuslikud valimid, mille võtmise alus on klassikaline tõenäosusteooria. Valimi võtmine jäetakse puhtalt juhuse hooleks ja mängitakse tõepoolest hasartmängu, st korraldatakse üldkogumi objektide vahel loterii või kasutatakse mõnda muud juhuslikku protseduuri. Tõenäosuslike valimite puhul pole mõtet rääkida valimi esindavusest – juhus on ükskõikne ja erapooletu. Tõenäosus, et isikute valimisse satuvad põhiliselt üksikud mehed või põhiharidusega naised vms, on kaduvväike. Vastupidi, juhus tõmbab valimisse objekte ka nähtamatute omaduste järgi õige osatähtsusega, näiteks erineva maailmavaate ja/või tervisliku seisundiga inimesi, ekstraverte ja introverte, blonde ja brünette jne. Tõenäosusliku valimi võtmiseks on vaja üldkogumisse kuuluvate objektide täielikku nimekirja.

Miks on tõenäosuslik valim hea?

Etteruttavalt – tõenäosusliku valimi puhul saab hinnata tulemuste kvaliteeti. Mängigu näidisüldkogumit 70 legoklotsi, mille kinnitusnuppude koguarv on 352.

üldkogum

Korraldame nende klotside vahel loterii: võtame välja 14 klotsi, juba väljavõetuid vahepeal tagasi ei pane. Sel viisil oleme võtnud tõenäosusliku valimi, mida nimetatakse lihtsaks juhuvalimiks.

valim

Kõigepealt paneme tähele, et valimisse on sattunud eri värvi klotse nagu on neid ka üldkogumis. Niisamuti on sarnaselt üldkogumiga tõmmatud valimisse väiksemaid ja suuremaid klotse. Seega tundub, et valim sarnaneb üldkogumile ja teisiti see ei saa ollagi, sest ausa loterii puhul on kõigil klotsidel võrdne võimalus välja tõmmatud saada. Veel enam, tõenäosuslikus valimis esindab iga objekt (klots) teatud hulka temaga sarnaseid objekte üldkogumis.

Et valimisse on võetud iga viies, siis eeldatakse, et üldkogumis leidub valimi iga klotsiga identseid klotse veel neli, st kokku viis ehk valimi iga klots esindab peale iseenda veel nelja. Identsuse eeldus on muidugi vale, kuid mitte täiesti. Vaadeldavasse valimisse on sattunud kuus punast ja oranži klotsi, seega üldkogumis peaks selliseid olema täpselt viis korda rohkem, st 6 x 5 = 30, tegelikult aga on seal selliseid klotse 20. Siniseid sattus valimisse kaks, järelikult üldkogumis peaks neid olema 2 x 5 = 10, mis juhtumisi peabki paika jne. Arvud 30 ja 10 on üldkogumi punaste/oranžide ja siniste klotside arvu vastavad hinnangud.

tabel

Analoogiliselt saab hinnata mistahes muid parameetreid, näiteks kinnitusnuppude kogusummat. Üldkogumis on see 352, valimis 76 ja üldkogumi kinnitusnuppude kogusumma hinnang on 76 x 5 = 380. Valimi osalisusest ja juhuslikkusest tingitud viga – valikuviga, on tõelise kogusumma ja selle hinnangu vahe 380 – 352 = 28. Käesoleval juhul moodustab valikuviga 7,4% tegelikust väärtusest. Päriselus ei ole valikuviga täpselt välja arvutada võimalik, sest kui üldkogumi kogusumma oleks teada, poleks ju vajadust seda hinnata. Tõenäosusliku valikuuringu puhul on aga võimalik valikuviga hinnata näidates vahemiku, kuhu tegelik kogusumma teatud tõenäosusega kuulub. Seda vahemikku nimetatakse usaldusvahemikuks. Usaldusvahemiku laius sõltub statistikatarbija riskitaluvusest ja arvutatakse nn standardvea alusel. Koormamata lugejat eelduste, üksikasjade ja valemitega võib antud valimi põhjal eeldada, et vahemik 311 kuni 448 katab tegeliku kogusumma tõenäosusega 0,95 ja nii see tõepoolest on.

 Juhusliku valimi kasutamine ettevõtlusstatistika tegemisel

Statistikaamet hindab ettevõtlusstatistikas peamiselt igasuguseid kogusummasid: ettevõtete kogukäivet, -tulu, -kasumit, töötajate koguarvu, keskmist palka, mediaanpalka jms. Nimetatud näitajate hindamiseks kasutatakse väiksemate ettevõtete osas tõenäosuslikku valikuuringut. Selleks, et hinnata Eesti keskmist palka mingil perioodil, tuleb kõigepealt hinnata kahte kogusummat: 1) kõigile palgatöötajatele väljamakstud brutopalka kokku ja 2) kõikide palgatöötajate koguarvu sellel perioodil. Perioodi keskmise brutopalga hinnang on kogubrutopalgana väljamakstud raha hinnang jagatud töötajate arvu hinnanguga. Ka kahe hinnangu suhtele saab arvutada standardvea, mille alusel iga statistikatarbija võib arvutada talle sobiva usaldusvahemiku. Keskmise brutopalga standardvea avaldab Statistikaamet koos keskmise palga endaga. 2016. aasta I kvartali keskmine kuupalk oli 1091 eurot standardveaga 8 eurot. Seega võib hinnata, et keskmise palga tegelik väärtus tänavu I kvartalis asub tõenäosusega 0,95 vahemikus 1091 – 2 x 8 = 1075 kuni 1091 + 2 x 8 = 1107 ja tõenäosusega 0,05 sellest vahemikust väljas.

Kummagi valimi võtmise viisi plussid ja miinused

Tõenäosusliku valikuuringu eelis on see, et on võimalik hinnata arvutatud statistika kvaliteeti ehk seda, kui lähedale oleme tõele jõudnud. Tõenäosusliku metoodika puudus on üldkogumi objektide nimekirja ehk freimi ehk registri olemasolu möödapääsmatus. Vähegi suuremate üldkogumite puhul on freimi loomine, ülalpidamine ja uuendamine kallis. Mis puutub empiirilistesse valimitesse, siis  asjatundjad suudavad kokku panna väga häid valimeid ilma igasuguse nimekirjata, mistõttu empiirilised uuringud on oluliselt odavamad kui tõenäosuslikud ning nende kasutamine avaliku arvamus- ja turu-uuringutes igati õigustatud.

Ebu Tamm, Statistikaameti peametoodik

Üks statistiline päev 1991. ja 2015. aastal

Millised sündmused leidsid aset ühe statistilise päeva jooksul 1991. ja 2015. aastal, leiad infograafikult.

EV25

Head saabuvat taasiseseisvumispäeva!

25 aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariiki

Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.

1991. aasta alguses elas Eestis 1,57 miljonit inimest. Eesti territooriumi administratiivne jaotus erines tänasest – kuus linna (Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe, Tartu ja Pärnu) olid vabariikliku linna staatuses koos nende alluvuses olevate linnade ja alevitega. Linnasid oli kokku 33, aleveid 24, alevikke 168, külasid 3274, külanõukogusid 183 ja valdasid 10. Käivitunud oli külanõukogude muutmine valdadeks, aga kuna tegemist ei olnud vaid formaalse nimevahetusega, võttis protsess aega. 1991. aastal oli Eestis 15 maakonda ja on seda ka täna.

1991. aastal sündis Eestis 19 413 last ja 2015. aastal 13 907 last. 1991. aastal sündisid üle poolte lastest alla 25-aastastel emadel, neist 15% emadel vanuses 16–19 ja 39% emadel vanuses 20–24. 2015. aastal sündis emadel vanuses 16–24 vaid 17% lastest. Täna sünnib enim lapsi emadel vanuses 25–29 (34%) ja vanuses 30–34 (29%).

Rahvastikurände statistiline arvestus põhines 1991. aastal veel NSV Liidu passimäärustikul, mille kohaselt kõik NSV Liidu kodanikud pidid olema sisse kirjutatud elukoha järgi. Rände põhjuste statistika aluseks olid sissekirjutamise arvestuse talongi rekvisiidid, mis täideti lähtudes etteantud vastusevariantidest. 1991. aastal saabus Eestisse 5203 inimest, neist 4966 saabus endisest NSV Liidust. Saabumise põhjuse järgi jaotuti järgmiselt: vanemate juurde saabus 1424 ja abikaasa juurde 1561 inimest, ohvitsere ja üleajateenijaid saabus seoses sõjaväeteenistusega 690, korteri saamine Eestis või korteri vahetus Eestisse oli põhjuseks 762 juhul. Kokku lahkus Eestist 13 237 inimest, neist endisesse NSV Liitu 11 544. Välisrände saldo oli seega –8034. 2015. aastal oli välisrände saldo üle pika aja jälle positiivne: Eestisse saabus 2410 võrra rohkem inimesi kui Eestist lahkus.

25 aastat tagasi oli Eestis 666 päevast üldhariduskooli, mille arv on tänaseks vähenenud 519-ni. Kui 90-ndate alguses erakoolid puudusid, siis nüüd pakub üldharidusõpet 50 erakooli. 24 kõrgkoolis õppis 2015. aastal 51 000 üliõpilast. 1991. aastal oli kõrgkoole 10 ja neis õppis 25 600 üliõpilast.

Aastal 1991 oli Eestis 806 600 tööga hõivatud isikut (2015. aastal 640 900). Tegevusalati oli nii 1991. aastal kui ka 2015. aastal kõige rohkem hõivatuid töötlevas tööstuses (1991. aastal 201 700 ja 2015. aastal 120 600). Töötlevale tööstusele järgnes 1991. aastal 152 200 hõivatuga põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala, kus tänaseks on hõivatute arv kuus korda väiksem (25 000). 1991. ja 2015. aasta võrdluses on hõivatute arv kõige rohkem kasvanud hulgi- ja jaekaubandus (+5,1 protsendipunkti).

1

Töötajate keskmine kuutöötasu oli 1991. aastal 711,1 rubla. Tegevusala järgi oli suurim kuutöötasu krediteerimises ja riiklikus kindlustuses (1109,8 rubla), ehituses (814,1 rubla) ja põllumajanduses (kolhoosideta) (804,3 rubla). Väikseim kuutöötasu oli metsamajanduses (448 rubla).

1992. aasta I kvartalis oli töötajate põhitöökohast saadud keskmine brutokuupalk 256,7 krooni (16,4 eurot). Keskmisest kõrgemat kuupalka saadi vabariiklikes linnades Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Sillamäel ning Ida-Viru maakonnas. Väikseim keskmine palk oli Põlva maakonnas – 170 krooni (10,9 eurot, 66,2% riigi keskmisest). Oli kiire kuupalga tõusu periood – 1992. aasta keskmine brutotöötasu oli juba 549 krooni (35 eurot). 2015. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1065 eurot.

Oma teenitud raha hoiti säästudena hoiuasutustes, mida oli 1991. aasta lõpus 509. Hoiuste arv oli 1,13 miljonit ja kogusumma 2,03 miljardit rubla. See tegi hoiuste keskmiseks suuruseks 1790 rubla.

Aastal 1992 oli Eestis keskmine kuupension 9,5 eurot, 2015. aastal 322 eurot. Pensionäride osatähtsus rahvastikus oli 1991. aasta alguses 23,5% ja 2016. aastal 31,5%. Pensionäride koguarv oli 1990. aasta lõpus 384 000, 2016. aasta alguses 415 100.

2

 Pere-eelarve uuringu andmetel olid tähtsamate toiduainete keskmised ostuhinnad (kilogrammi hind rublades) 1991. aastal järgmised: leivatooted 0,97, saiatooted 1,56, kartul 1,74, sealiha 10,94, või 16,09, täispiim (liiter) 0,80, vorst- ja suitsulihatooted 15,70, värske kala 3,34, suhkur 6,53. 1992. aastal olid hinnad aga juba hoopis teised, sest 1992. aasta jaanuarist detsembrini tõusid tarbijahinnad 5,6 korda. Samal ajavahemikul kasvasid pere-eelarve uuringu andmetel rahalised sissetulekud ühe elaniku kohta 5,7 korda, rahalised väljaminekud 4,8 korda.

1992. aastal teostas EMOR (Eesti Turu- ja Arvamusteuuringute Keskus) elanike küsitlusi igal kuul rahaliste vahendite saamise allikate kohta (sh valuuta saamine). Küsitluse järgi said ajavahemikus jaanuarist maini valuutat 211 isikut, mis moodustas küsitletutest 5%. Kokku saadi valuutat (ümberarvutatult) ligi 3,6 miljoni rubla väärtuses. Saadud valuutast vahetati rublade vastu suhteliselt väiksem osa valuutast – 27,3%, sest valuutapoodide võrgu kiire kasv ja neis importkaupade suurem valik võimaldas valuutaomanikel neid kaupu osta. Kogu valuutast 75% kuulus töötajatele ja 25% mittetöötajatele. Töötajatest kõige rohkem valuutat said kaubandus(vahendus)- ja teenindustöötajad (34% kogu valuutasummast), transpordi-, laondus- ja sidetöötajad (8%) ja riigi- ja omavalitsusasutuste töötajad (6%).

1992. aastal ehitati 4971 korterit üldpinnaga 329 200 m², seega oli korteri keskmine suurus 66,2 m². Kõikidest ehitatud korteritest moodustasid 1-toalised korterid 20% ja 4- ja enamatoalised 21%. 2015. aastal anti kasutusse 3969 eluruumi üldpinnaga 397 400 m², keskmiseks korteri suuruseks oli 100,1 m². 1-toaliste osatähtsus oli 4% ja 4- ja enamatoalise eluruumi osatähtsus 46% kõikidest kasutusse lubatud eluruumidest.

Aastal 1991 oli Eestis 100 inimese kohta 17 sõiduautot, 2015. aastal 52. Aastal 1991 toimus Eestis 1965 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 491 inimest ja sai vigastada 2175 inimest. Aastal 2015 olid vastavad arvud 1392, 67 ja 1758.

3

Aastal 1991 lähetati Eestis 1,6 miljonit telegrammi. Aastal 2011 lähetati Eestis 4000 telegrammi, neist praktiliselt kõik välismaale. Alates 2012. aastast Eesti riiklik statistika lähetatud telegrammide üle enam arvestust ei pea. Telegrammide saatmine on asendunud käesolevaks ajaks lühisõnumite saatmisega mobiilidest. Aastal 2015 saadeti Eestis ligi 540 miljonit lühisõnumit.

1991. aastal lähetasid turismifirmad 90 899 majutusteenuseid kasutavat turisti, neist SRÜ riikidesse 35 845 ja Soome 19 717 turisti. Eksootilisematesse maadesse lähetati tunduvalt vähem turiste. Turismifirmade meelispaigaks 1991. aastal olid Türgi ja Kreeka, kuhu organiseerisid reise vastavalt 5 ja 4 firmat. Kreekat külastas 374 ja Türgit 355 inimest. Lisaks külastas Tuneesiat 264 inimest, Taid 122 inimest ja Egiptust 91 inimest. Seoses turismituusikute hindade märgatava tõusuga ei olnud välisreisid enamikule elanikkonnast jõukohased. Eesti Panga andmetel tegid 2015. aastal Eesti residendid ligi 3,5 miljonit välisreisi, neist 36 170 Kreekasse, 62 672 Türki, 12 673 Taisse ja 16 910 Egiptusesse. 2015. aastal oli Eestis üle 300 reisipakettide koostamise ja müügiga tegelevat firmat.

1991. aasta lõpus tegutses Eestis 611 statsionaarset ja 6 rändkino. Aasta jooksul käidi kinos 7,3 miljonil korral. 2015. aastal oli kinoskäike 3,1 miljonit. Eestis valmis 2015. aastal 14 pikka kinomängufilmi ja 24 pikka dokumentaalfilmi – kokku 38 pikka filmi. 1991. aastal toodeti 3 pikka kinomängufilmi ja 2 pikka dokumentaalfilmi.

1991. aastal oli Eestis 10 teatrit. Teatreid külastati 990 000 korral. 2014. aastal oli Eestis 37 teatrit, sh 11 riigi- ja linnateatrit. Teatrikülastusi oli 1 047 000.

Kokku registreeriti 1991. aastal Eestis 31 748 kuritegu, neist salajasi vargusi 25 081. Teiste vähem arvukate kuritegude hulgas olid ära toodud ka sellised kuriteo liigid nagu spekulatsioon (6 juhtumit), ostjate ja tellijate petmine (47), puskariajamine turustamise eesmärgil (5) ja  narkootikumidega  seotud  kuriteod  (20).  2015. aastal  registreeriti  Eestis 32 559 kuritegu. 1991. aasta ja 2015. aasta kuritööstatistika arvud pole üks-ühele võrreldavad, sest aastate jooksul on toimunud olulisi metoodilisi muutusi statistika tegemisel, aga midagi saame siiski võrrelda. Näiteks registreeriti 2015. aastal 1349 narkootikumidega seotud kuritegu.

Aastal 1991 moodustas Eestis toodetud primaarenergiast 4,4% taastuvatest allikatest  (küttepuit, hüdro- ja tuuleenergia) toodetud energia. 2015. aastal oli taastuvatest allikatest toodetud energia osatähtsus kogu toodetud primaarenergiast 23,5%, seega kasvas osatähtsus  5,3 korda. Küttepuidu tootmine kasvas vaadeldud aastatel veidi üle kuue korra. Hüdro- ja tuuleenergia tootmine ei olnud aga aastal 1991 statistiliselt üldse pildis.

4

Aastal 1991 oli teravilja keskmine saagikus Eestis 2247 kilogrammi hektarilt ja kartuli keskmine saagikus 11 340 kg hektarilt. Aastal 2015 olid vastavad näitajad 4382 ja 20 138.

5

Statistikat Eestis toimunud muutustest võib esitada veel rohkesti, aga kokkuvõtte asemel proovime ilma statistikata meenutada, mis meil on täna teisiti või ka samamoodi kui aastal 1991. Mida keegi mäletab, aga üks võimalik loetelu oleks järgmine:

  • Nutitelefonid, tahvelarvutid, ID-kaardid, e-asjaajamine: 1991. aastal nulli ring, 2015. aastal ei kujuta elu nendeta ette.
  • Töötamine välismaal, reisimisvõimalused: olukord 1991. aasta ja 2015. aasta vahel pole sisuliselt võrreldav.
  • Talongid kaupadele: raha pole kunagi liiga palju olnud, aga 1991. aastal polnud kaupa sageli ka raha eest saada.
  • Töötuks jäämise kartus: 1991. aastal praktiliselt olematu, 2015. aastal kuidas kellelegi, aga töötus on selge probleemina kindlasti olemas.
  • Varade tagastamine: 2015. aastal valdavalt unustatud teema.
  • Laulupeod: olid, on ja loodetavasti ka jäävad.

Lõpetuseks üks inimlik mõõde, mis aitab leida vastust algul esitatud küsimusele, kas 25 aastat on pikka aeg. Inimese arengus on 25 aastat üks inimpõlv: poisiklutist ja tüdrukutirtsust on saanud isa ja ema, isast ja emast vanaisa ja vanaema, vanaisast ja vanaemast vanavanaisa ja vanavanaema, koolilapsest tööinimene, kogemusteta töötajast kogemustega töötaja, kogemustega töötajast – võib-olla pensionär. Muidugi ei saa kõigist poistest ja tüdrukutest isasid ja emasid ning kõigile vanaisadele ja vanaemadele pole antud oma lapselapselapsi näha ning kõik inimpõlvedega seotud muutused ei toimu täpselt 25 aastase tsükliga, aga… statistilise keskmisena  on 25 aastat eestlase elust üsna täpselt üks kolmandik.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik
Marika Kivilaid, Statistikaameti analüütik
Greta Tischler, Statistikaameti analüütik

Eesti päritolu alkoholi eksport I poolaastal kasvas

Eestis toodetud alkoholi koguseline eksport kasvas 2016. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Kodumaiste käsitööõllede eksport on sama perioodi võrdluses suurenenud 81 korda ja neid eksporditi 2016. aasta I poolaastal 18 riiki.

Koguseliselt on õlut 2016. aasta esimesel poolel eksporditud 6%, siidrit 1% ja kanget alkoholi 44% rohkem kui 2015. aasta samal ajal.

Eestis toodetud alkoholi ekspordist saadud tulu on 2016. aasta I poolaastal suurenenud 15% võrreldes 2015. sama perioodiga, ulatudes 19,9 miljoni euroni.  Tulu suurenemist on kõige rohkem mõjutanud õllede eksport. Kui 2015. aasta I poolaastal eksporditi teistest õlledest märksa kallimaid käsitööõllesid ainult väikeses koguses, siis 2015. aasta lõpust on nende õllede väljavedu olulisel määral suurenenud. Väikestes pruulikodades toodetud käsitööõllede ekspordihind on keskmiselt 6,8 korda kõrgem kui tavatööstuses toodetud õlledel, seetõttu mõjutab nende müük oluliselt õllede ekspordist saadud tulu.

Eestis toodetud alkohoolsetest jookidest eksporditakse peamiselt õlut, mille osatähtsus alkoholi koguekspordis oli 2016. aasta esimesel poolel 68%, aasta varem samal ajal 69%. Siidri osatähtsus kogu ekspordis on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga vähenenud 2 protsendipunkti ja kange alkoholi osatähtsus suurenenud 3 protsendipunkti.

joonis_1_1

Alkoholi veetakse peamiselt Lätti

Kõige rohkem eksporditi 2016. aasta I poolaastal Eestis toodetud alkoholi Lätti (63% alkoholi koguekspordist), Soome (10%), Taani (7%), Saksamaale (4%) ja Leetu (2%). Enim on võrreldes 2015. aasta I poolaastaga suurenenud alkoholi eksport Saksamaale  ja Lätti, kõige rohkem vähenenud Leetu.

Lätti eksporditakse peamiselt õlut, kuid selle osatähtsus kogu alkoholi ekspordis Lätisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama ajaga kahanenud 86%-lt 78%-le. Seevastu on siidri ja kange alkoholi osatähtsus kasvanud: kui 2015. aasta I poolaastal oli mõlema osatähtsus 7%, siis 2016. aasta I poolaastal moodustas siider 12% ja kange alkohol 10% Lätti eksporditud alkoholist. Koguseline eksport Lätti oli käesoleva aasta esimesel kuuel kuul 20% suurem kui eelmise aasta samal perioodil.

Soome eksporditakse peamiselt õlut ja siidrit. 2016. aasta I poolaastal moodustas õlu 52% ja siider 34% Soome eksporditud alkoholist. Aasta varem samal perioodil oli õlle osatähtsus 2 protsendipunkti väiksem ja siidri osatähtsus 7 protsendipunkti suurem.

Taani eksporditi 2016. aasta I poolaastal samuti põhiliselt siidrit ja õlut (vastavalt 65% ja 25% kogu alkoholi ekspordist Taani). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on siidri osatähtsus vähenenud 9 protsendipunkti ja õlle oma suurenenud 1 protsendipunkti võrra.

Kui 2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Saksamaale peaaegu ainult õlut (95% Saksamaale eksporditud alkoholist), siis 2016. aasta samal perioodil hakati sinna viima ka rohkem siidrit, mille osatähtsus küündis 31%-ni.

Alkoholi eksport Leetu vähenes tänavu I poolaastal võrreldes 2015. aasta I poolaastaga 71%. Kui 2015. aasta esimesel poolel moodustas enamuse (58%) alkoholi ekspordist õlu, siis 2016. aasta I poolaastal kahanes õlle osatähtsus 19%-le. Leetu hakati rohkem eksportima siidrit ja kanget alkoholi, mis moodustasid 2016. aasta I poolaastal vastavalt 53% ja 28% alkoholi ekspordist sinna.

Alkoholi_eksport_2015_4

Kodumaise alkoholi eksport on 2016. aasta I poolel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguseliselt kasvanud kõige rohkem Hiinasse (11 korda), Tšehhi (10 korda), Belgiasse (9 korda), Norrasse (8 korda) ja Sierra Leonesse (6 korda). Kui Sierra Leonesse on eksporditud peamiselt ainult siidrit, siis teistesse riikidesse peamiselt õlut. Sierra Leone on üks uuematest võimalikest sihtturgudest, samuti on Eestis toodetud alkoholi viimastel aastatel hakatud vedama Austriasse, Kõrgõzstani, Mauritiusele, Malaisiasse, Nepali, Uus-Meremaale, Slovakkiasse ja Vietnami.

Käsitööõllede eksport on tunduvalt laienenud

2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Eestis toodetud käsitööõllesid ainult Lätti ja Soome. Aasta hiljem samal perioodil on käsitööõllede eksport suurenenud 81 korda ja lisandunud on mitmeid uusi sihtriike. Käsitööõllesid on tänavu esimesel kuuel kuul eksporditud kõige rohkem Soome (39% kogu käsitööõllede ekspordist), Prantsusmaale (16%), Hollandisse (13%), Itaaliasse (6%), Saksamaale (5%) ja Taani (4%). Peale selle on käsitööõllesid väiksemas koguses veetud ka Suurbritanniasse, Belgiasse, Rootsi, Hispaaniasse, Norrasse, Lätti, Šveitsi, Poola, Bulgaariasse, Austriasse, Leetu ja Ameerika Ühendriikidesse. Käsitööõllede osatähtsus on aga eksporditava alkoholi koguses siiski marginaalne: 2016. aasta esimesel poolel moodustasid need vaid 0,8% alkoholi koguekspordist ja 1,1% kõikide õllede ekspordist.

joonis_2

Alkoholi import on suurenenud

Alkoholi koguseline import Eestisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga kasvanud  15%. Kõige rohkem on 2016. aasta alguses imporditud õlut (36%), veini (28%) ja siidrit (20%).

Kuna alkoholisortide mõõtühikud pole alati samad (nt õlle puhul on selleks liiter, kangema alkoholi korral liiter puhast (100%) alkoholi), siis on joonisel kasutatud nende võrdlemiseks netokaalu.

Mõisted

Netokaal – kauba kaal ilma pakendita ja see esitatakse kilogrammides.

Eesti päritolu kaupade eksport – Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse.

Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Hanna Pook, Statistikaameti väliskaubanduse praktikant
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Noppeid ajaloost: sündimus

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega. ‪#‎eestistatistika95