Image

Vanemaealiste hulgas on hõive suurenenud

Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 km pikkune

2015. aastal käis iga kolmas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli. Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 kilomeetri pikkune ning maakonniti on kõige pikem koolitee Hiiumaa õpilastel.

Kui vaadata kaugusi lähima koolini on näha, et 58% 1.–3. klassi õpilaste puhul on lähim kool kodule lähemal kui 1 kilomeeter. Kuid sageli ei käi laps lähimas koolis. Põhjused on erinevad: õppekeel, kooli spetsialiseerumine (muusika/reaalained), prestiiž, kooli asumine teises omavalitsusüksuses, ühistransport. Lähim koolitee on keskmiselt 1,7 kilomeetri pikkune – ligi kaks korda lühem sellest, kus laps tegelikult koolis käib.

Eesti maakondades on kõige pikem koolitee Hiiumaa algkooliõpilastel, kelle keskmine koolitee on 5 kilomeetri pikkune. Kõige lühem on keskmine koolitee Ida-Viru maakonnas, vaid 2,3 kilomeetrit. Kõigis maakondades on keskmine tegelik koolitee vähemalt 1 kilomeetri võrra pikem lühimast võimalikust kooliteest.

Tänavu tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva ja seetõttu vaatas Statistikaamet ka kui pikk oli õpilase koolitee ligi sajand tagasi. Tänapäeva algkooliõpilase keskmine koolitee on 700 meetrit pikem, sest 1922. aastal oli keskmine koolitee 2,5 kilomeetri pikkune. Kui ligi sajand tagasi käis iga neljas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli, siis 2015. aastal iga kolmas.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf

Metoodika

Koolitee pikkuse arvutamisel on kasutatud Eesti hariduse infosüsteemi 1.–3. klassi õpilaste andmeid seisuga 1. september 2015, Statistikaameti rahvastikuarvestuse andmebaasi andmeid seisuga 1. jaanuar 2016, samuti Maa-ameti andmeid. Kaugus koolist on arvutatud olemasolevaid teid ja nende kulgemist arvesse võttes. Kasutatud on ArcMap Network Analyst tarkvara.

Andmete ajaline erinevus võib olla põhjus, miks osa õpilaste kool ja elukoht asusid üksteisest ebamõistlikult kaugel. Näiteks asus kool Narvas ja elukoht Tallinnas, mis ei ole kindlasti algkooliõpilase igapäevane koolitee. Samas näitab see ka elukohaandmete kvaliteeti registrites. Kooliteed, mille pikkus ületas 30 km jäeti analüüsist välja.

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega. #eestistatistika95

 

 

Mõni hetk on ilusam kui teine

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

  • Eestis on 15 maakonda, 30 omavalitsuslikku linna ja 183 valda.
  • Statistikaameti andmetel elas Eestis 2016. aasta 1. jaanuaril 1 315 944 inimest. Vähemalt 65-aastaste osatähtsus rahvastikus oli 19%. 2015. aastal sündis Eestis 13 907 last, 2016. aasta esimese kümne kuuga sündis esialgsetel andmetel 11 850 last.
  • Statistikaameti andmetel oli töötuse määr 2016. aasta III kvartalis 7,5% ja tööhõive määr 66,5%. Tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemas. Eestis oli 2016. aasta III kvartalis 653 300 tööga hõivatut ja 52 900 töötut.
  • Töötukassa andmetel oli 31. oktoobril 2016 Eestis 26 914 registreeritud töötut.
  • Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis Statistikaameti andmetel 1163 eurot.
  • Munitsipaalkooli õpetajate keskmine brutokuupalk oli Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel 2016. aasta II kvartalis 1151 eurot, riigikoolide õpetajatel 1226 eurot.
  • Täis- ja osaajaga töötavate arstide keskmine põhitunnipalk oli
    2016. aasta märtsis Tervise Arengu Instituudi andmetel 11,87 eurot ja kogutunnipalk 13,48 eurot. Täis- ja osaajaga töötavate õendustöötajate keskmine põhitunnipalk oli 2016. aasta märtsis 5,91 eurot ja kogutunnipalk 6,69 eurot.
  • Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas II kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 1,3%. SKP jooksevhindades oli 2016. aasta
    II kvartalis 5,3 miljardit eurot.
  • Eesti majutusettevõtetes peatus Statistikaameti andmetel
    2016. aasta septembris 257 000 sise- ja välisturisti – 9% rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 21 000 võrra. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Kokku kasutas 2016. aasta septembris majutusettevõtete teenuseid 169 000 välisturisti.
  • Kaupade eksport kasvas Statistikaameti andmetel 2016. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes 13% ja import 2%. Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 62 miljonit eurot. Septembris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (15% koguekspordist), Soome (15%) ja Läti (10%). Eksport kasvas enim Hollandisse, Mehhikosse ja Saksamaale (vastavalt 33 miljonit, 26 miljonit ja 16 miljonit eurot).
  • Tarbijahinnaindeksi muutus oli Statistikaameti andmetel 2016. aasta oktoobris võrreldes septembriga –0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%. Kaubad olid 2015. aasta oktoobriga võrreldes 1,0% kallimad ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid eelmise aasta oktoobriga võrreldes 3,8% ja mittereguleeritavad hinnad langesid 0,2%.
  • Tööstusettevõtted tootsid Statistikaameti andmetel 2016. aasta septembris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris. Välisturule müüdi 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta septembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 10% ja müük kodumaisele turule 1%.
  • Leibkonnaliige kulutas Statistikaameti andmetel 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, see on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal. 2015. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule – 92 eurot kuus. Eluasemele kulus kuus 65, transpordile 51, vabale ajale 42, majapidamisele 26, riietele ja jalanõudele 21 ning sideteenustele 18 eurot leibkonnaliikme kohta.
  • Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli Statistikaameti andmetel 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal.
  • Ettevõtlussektori kogukasum oli Statistikaameti andmetel 2016. aasta II kvartalis 671 miljonit eurot ehk 6% väiksem kui aasta varem samal ajal. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel.
  • Bensiin 95 ja diislikütus maksid Statoili Viljandi tanklas 1,103 eurot liiter.
  • Viljandi Männimäe Selveris sai kilo suhkrut 79 sendi eest. 1,5-liitrine pudel traditsioonilist A. Le Coqi limonaadi maksis Partnerkaardiga 69 senti (tavahind 1,09 eurot). Kaheliitrine pudel Coca-Colat oli 1,59 eurot, 150-grammine pakk Kalevi Mesikäpa kommi maksis Partnerkaardiga 1,29 eurot (tavahind 1,59 eurot). 0,5-liitrine pudel Saku Originaali maksis 1,09 eurot ja pudel Viru Valget (70 cl) 10,49 eurot.

On reede, 2016. aasta 18. novembri õhtu. Spordiuudistest saan teada, et Eesti epeenaiskond lõpetab aasta edetabeli esimesel kohal. Positiivne. Kahjuks tuleb meelde mõne päeva tagune pealkiri Postimehes „Eesti jalgpall astus ajas 20 aastat tagasi“ koos kommentaariga: „Eesti koondis on sattunud olukorda, mida veel mõne aasta eest ei osanud karta ka halvimates unenägudes“. Panen plaadi mängima. Jaan Tätte laulab: „Mõni hetk on ilusam kui teine. Mõni hetk on kohe väga-väga …“. Paljuski sõltub hetke ilu vaatajast ja vaatenurgast ning sellest, millega võrrelda. Mõnele hetkele saame anda hinnangu alles hiljem – siis, kui on, millega võrrelda.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

 

Head mardipäeva!

10. novembril on rahvakalendri järgi mardipäev. Kas teadsid, et rahvakalendri tähtpäevad mõjutavad ka laste nimevalikut? Eesti 2727-st Mardi nime kandvast mehest 16% on sündinud novembris. Nime Mart kohta vaata lisainfot Statistikaameti nimede statistika rakendusest.

Eesti isa statistiline portree

Isadepäeva ootuses vaatas Statistikaamet, milline on Eesti isade statistiline koondportree, kui võtta vaatluse alla mehed, kelle peres kasvavad alaealised lapsed.

Küsimusele, milline on tüüpiline isa, võib olla üsna keeruline vastata. Me kõik ju teame, kui eriilmelised on isad. Statistika seisukohast teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, et lähtuda tuleb olemasolevatest andmetest ja nende võimalustest. Sel korral on isa portree joonistatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmete põhjal.

Rahvaloendusel koguti teavet kõigi Eesti püsielanike, leibkondade ja eluruumide kohta ning selle järgi on Eestis ligi 150 000 alaealiste ehk alla 18-aastaste lastega perekonda. Sinna hulka kuuluvad nii alaealiste lastega abielupaarid, vabaabielupaarid kui ka üksikvanemad. Isaga perekondi on nende seas ligikaudu 110 800.

Järgnevalt ongi vaadeldud isana neid mehi, kes REL 2011 andmetel elavad perekonnas, kus on alla 18-aastaseid lapsi. Tegelikkuses on isasid loomulikult palju rohkem, kuid paraku ei ole meil nende kõigi kohta teavet. Seetõttu jäävad analüüsist kõrvale kõik täisealiste laste isad ja samuti need alaealiste laste isad, kes ei ela lastega koos.

Millised on Eesti isad?

Lihtsustatult võiks vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega koos elavaid isasid kujutada nii:

  • keskmiselt 38-aastane;
  • 57% on abielus, 40% vabaabielus ja 3% üksikisad;
  • 52%-l on perekonnas üks alaealine laps, 37%-l kaks ja 11%-l vähemalt kolm last;
  • 73,5% on eestlased, 21,5% venelased ja 5% muust rahvusest;
  • 59% elab linnas ja 41% maal;
  • 84% on tööga hõivatud, 7% töötud, 8% tööturult eemal (nt kodune, (töövõimetus)pensionär, lapsehoolduspuhkusel, õpib või on muul põhjusel mitteaktiivne), lisaks on 1%-l tööalane staatus teadmata;
  • 32%-l on kõrgharidus, 51%-l kesk-, kutsekesk- või keskeriharidus ning 17%-l põhi-, kutse- või madalam haridus.

Kas alaealiste laste isad erinevad samas vanuses lasteta meestest?

Isasid saab ülejäänud meestega võrrelda vaid juhul, kui vaadata kitsamat vanusevahemikku. Kõiki mehi analüüsides mõjutaks tulemusi eelkõige kahe rühma erinev vanus, sest valdav osa (89%) isadest on vanuses 25–49. Seetõttu ongi edaspidi vaadeldud ainult 25–49-aastaseid mehi. Vaadeldavas vanuses isasid on ligi 98 000 ja alaealiste lasteta sama vanu mehi 125 000.

Võrdlusest selgub, et 25–49-aastased isad erinevad ülejäänud sama vanuserühma meestest mitme näitaja poolest. Nad on sagedamini abielus, osalevad aktiivsemalt tööturul, nende haridustase ja võõrkeeleoskus on parem ning neil esineb vähem igapäevategevusi piiravaid pikaajalisi terviseprobleeme.

Seega statistiline pilt isast viib sama tulemuseni, mida enamik lapsi juba varakult teab — isa ei ole tavaline mees – ta on töökam, targem ja tublim!

Kaunist isadepäeva!

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Mõisted

Isa – mees, kes kuulub abikaasa, vabaabielupartneri või üksikisana perekonda, kus elab vähemalt üks alla 18-aastane laps.

Perekond (perekonnatuum) – selle moodustavad samas leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abielupartnerid, vabaabielupartnerid või kui vanem ja laps.

Laps – alla 18-aastane isik, sh nii bioloogiline kui ka lapsendatud laps, kuid mitte kasulaps.

Tööga hõivatu – isik, kes loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) tegi vähemalt ühe tunni tasustatavat tööd, töötas oma perele kuuluvas ettevõttes või talus ilma otsest palka saamata, puudus töölt ajutiselt puhkuse, haiguse vms tõttu või oli ajateenija.

Võõrkeeleoskus – emakeelest erineva keele oskus, mis võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutusolukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel.

REL 2011 mõistete põhjalikumat selgitust vaata Statistikaameti veebilehelt.

Image

Head isadepäeva!

Viina ostuvõime Balti riikides

Oleme juba harjunud olukorraga, et soomlased ostavad Eestist kaasa suure hulga alkohoolseid jooke. Tänavu on aga kasvav trend, et eestimaalased suunduvad odavama alkoholi hankimise nimel Lätti ning piiriäärsed kauplused on saanud väga populaarseks. Samal ajal kui Eesti tarbijatele tundub piiri taga asuv odavam alkohol atraktiivne, on olukord riigi jaoks tervikuna negatiivse varjundiga.

Kas aktsiisipoliitikast tingitud hinnatõus on olnud liiga järsk? Vaatluse all on Eesti, Läti ja Leedu alkohoolsete jookide hinnaindeksite ning elanike ostuvõime dünaamika.

Alkoholipoliitika roheline raamat ütleb, et alkoholi maksustamise poliitika üks eesmärk on tagada, et “alkohol ei tohi võrrelduna sissetulekutega odavamaks muutuda ning pikemas perspektiivis peaks alkohol kallinema” (Alkoholipoliitika … 2014: 25). Võib eeldada, et sarnase eesmärgi poole püüeldakse ka Lätis ja Leedus. Lähtuvalt sellest võtame ülesandeks uurida, kuidas on varasematel aastatel saavutatud stabiilse ostuvõime tagamise eesmärk.

Alkohoolsete jookide üldise hinnataseme dünaamikat kirjeldab Eurostati avaldatav alkohoolsete jookide tarbijahinnaindeks. Kuigi kümnendi jooksul on kõigis kolmes riigis alkohoolsed joogid keskmiselt kallinenud, on riikide kasvutempo dünaamika erinev. Erinevusi ilmneb seega ka alkoholi aktsiisitõusu ajastamises, eriti majanduskriisi ning sellele eelneva perioodi jooksul.

Muidugi, arvestada tuleb ka seda, et lisaks aktsiisitõusule võivad alkohoolsete jookide keskmist hinda tõsta ka mitmesugused muud tegurid, alates tootmise kallinemisest kuni tarbijate eelistuste muutumiseni. Viimast nähtust võib näiteks täheldada õlleturul.

Sellest hoolimata võib eeldada, et tootjate ning kaupmeeste huvi on tarbijale märgatavat hinnatõusu pigem vältida või siis ajastada see kooskõlas aktsiisimäära tõusuga, mistõttu võib hüppelisi hinnatõuse ikkagi seostada aktsiisimäärade kasvuga. Kui Eestis ja Leedus toimus aktsiisitõus ning seetõttu alkohoolsete jookide kallinemine pigem varem ning aeglasemas tempos, siis Lätis toimus see järsemalt ning sügava majanduskriisi ajal.

Konkreetsemalt, Läti valitsus otsustas majanduskriisi ajal maksutulude kasvatamiseks tõsta märkimisväärselt kange alkoholi aktsiisimäära. Tulemuseks oli see, et legaalne tarbimine vähenes drastiliselt, salaalkoholi turg kasvas ning loodetud maksutulu laekumise kasvu asemel toimus hoopis selle vähenemine. (Strateičuks jt 2012)

Pärast seda on alkohoolsete jookide hinnad Lätis jäänud suhteliselt stabiilseks, Leedus tagasihoidlikult kasvanud ning Eestis on kasvutempo olnud kõige kiirem. Peamiselt seoses aktsiisimäärade tõusuga on Eestis 2015. ja 2016. aasta alguses toimunud alkoholi suhteliselt järsk kallinemine.

Kuidas on aga alkohoolsete jookide hinna kallinemine olnud kooskõlas elanike ostuvõimega ehk kui palju alkohoolseid jooke saab keskmise sissetuleku eest osta? Alkohoolsete jookide kalliduse väljendajaks on võetud viinaliitri hind. Kuigi eelduste kohaselt on viin kõigis kolmes riigis üks populaarsemaid alkohoolseid jooke, tuleks näitajasse siiski suhtuda tinglikult, kuna see ei kajasta kõikide alkohoolsete jookide hinnataset. Kui Läti ja Leedu keskmist viina hinda arvutavad vastavate riikide statistikaametid, siis Eesti kohta kohalik statistikaamet antud näitajat ei arvuta ning keskmine viina hind põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi vaatlusandmetel. Sissetulekute taset väljendab riikide statistikaametite avaldatav keskmine netokuupalk.

Tulemustest selgub, et hoolimata kõrgemast aktsiisimäärast ning jaehindadest on viina ostuvõime Eestis aastatel 2005–2015 püsinud pidevalt kõrgem kui teistes Balti riikides. Kõik riigid saavutasid kõrgeima taseme kiire majanduskasvu aastatel (2007–2008). Kui majanduskriisi ajal (2009–2010) langesid kõigi riigi näitajad, on Eesti näitaja järgnevatel aastatel jäänud stabiilseks, samal ajal kui lätlased ja leedukad on saanud keskmise netokuupalga eest oma kodumaal üha enam viina osta (loodetavasti nad seda ei tee). Seega riikide vahel on elanike viina ostuvõime tase ühtlustunud – kui eestimaalaste sissetulek on kasvanud viina hinnaga samas tempos, siis lätlaste ja leedukate sissetulek on kodumaa keskmisest viinahinna tõusust mõnevõrra kiiremini kasvanud.

Kuigi antud näitaja on arvutatud üksnes 2015. aastani ja 2016. aasta alkohoolsete jookide hinnatõusu pole kajastatud, võib Eesti puhul 2016. aasta esimese poolaasta netokuupalga kasvu andmete põhjal eeldada, et viina ostuvõimes drastilist langust eeldatavasti ei toimu. Kokkuvõttes võib öelda, et vähemalt viina ostuvõime näitel on Eesti kriisijärgne alkoholiaktsiisipoliitika olnud mõnevõrra optimaalsem ning erinevalt Lätist ja Leedust pole elanike viina ostuvõime kasvanud. Samas, arvestades viina ostuvõime järsemat langust Lätis ja Leedus majanduslanguse ajal, võib ostuvõime taastumist vaadata ka positiivsest aspektist lähtuvalt – salaviina atraktiivsus väheneb.

Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik

Viidatud allikad

Alkoholipoliitika roheline raamat. (2014). Sotsiaalministeerium.

Strateičuks, A., Kaže, V., Škapars, R. (2012). Impact of Changes in Excise Tax Rate for Strong Alcohol on Consumption and State Revenues in Latvia. – International Journal of Social, Behavioral, Educational, Economic, Business and Industrial Engineering, Vol 6, No 4, pp 690–693.