Viljandimaa põhimure – vähenev ja vananev rahvastik

Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud.

Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel perioodil on rahvaarv vähenenud kogu Eestis, kuid Viljandi maakond on meie riigi üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga maakondi. Rahvaarv on vähenenud maakonna kõikides linnades ja valdades. «Rekordiomanik» on Mõisaküla linn, kus elanikkond vähenes peaaegu veerandi võrra. Iseloomustamaks seda, kui suur arv on 6500 elanikku, toon võrdluseks, et maakonna suurima rahvaarvuga Suure-Jaani vallas elab veidi vähem kui 5800 elanikku.

Viljandi maakonna rahvaarv väheneb nii negatiivse loomuliku iibe (maakonnas sureb rohkem inimesi kui sünnib) kui ka negatiivse rändeiibe tõttu (maakonnast läheb rohkem inimesi ära, kui tuleb juurde). Viljandimaal oli loomulik iive viimati positiivne 1990. aastal. Viimasel kümnendil on olukord selline, et parematel aastatel on surnuid sündinutest kahesaja võrra rohkem, halvematel aastatel koguni kolmesaja võrra enam. Viljandi maakonna rändeiive on negatiivsest loomulikust iibest veelgi süngemates toonides. Aastad pole küll vennad, kuid käesoleval kümnendil kolib maakonnast ära aastas 500–600 inimest rohkem, kui siia elama asub. Parim oli aasta 2007, kui maakonna rahvaarv vähenes «vaid» 407 inimese võrra. Peamiselt kaotab Viljandi maakond rahvastikku Harjumaale ja välismaale. 

Mis saab edasi? Viimane teadlaste tehtud Viljandi maakonna rahvastikuprognoos valmis aastal 1992. Tänaseks on see vaid dokument, mis räägib ääretust optimismist 90ndate algul ja ei aita kuidagi kaasa demograafilise olukorra analüüsile maakonnas. 2007. aastal toimunud Viljandimaa visioonikonverentsil «Viljandimaa 10 aastat hiljem» hindas enamus eksperte Viljandi maakonna rahvaarvuks aastal 2017 veidi üle 50 000 inimese. Tahaks väga loota, et nad olukorda liiga ülehindavad ei olnud.

Rahvastikuteadus on keeruline, aga lihtsamate hinnangute andmist see ei sega. Et praegu jääb inimeste kloonimine ja ajas rändamine ulmevaldkonda, tähendab see, et kõik 2020. aastal gümnaasiumi astuvad lapsed on juba sündinud. Eeldame ülioptimistlikult, et noorte rändeiive on Viljandi maakonnas null ja kõik noored elavad gümnaasiumieani. Sellest vaatepunktist on üsna lihtne arvestada, et kui praegu on Viljandi maakonnas 16-18-aastaseid 2400, siis 2020. aastal vaid 1500.

Senini oleme vaadanud rahvaarvu muutumist, mis on vaid üks paljudest rahvastikku iseloomustavatest näitajatest. Kui võrrelda Viljandi maakonna rahvastikku vanuskoosseisu kogu Eesti näitajatega, siis selgub, et Viljandi rahvastik on tööturu ja demograafilise jätkusuutlikkuse jaoks väga olulistes vanuserühmades suhteliselt väiksem. Selline pilt ei sisalda maakonna arenguks optimismi.

Mihkel Servinski, analüüsi ja väljaannete talituse peaanalüütik 

Tegemist on lühiülevaatega 10. märtsil 2010 “Sakalas”  ilmunud artiklist “Meie rahvastik väheneb“.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s