Baltimaade ehitusturg kümnendi madalseisus

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid.

Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur.

 Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule hakkas jahenev majandus mõju avaldama juba 2008. aastal, siis Leedu suutis veel ehitusmahtusid suurendada. Seda kiirem aga oli kukkumine 2009. aastal.

 Eesti, Läti ja ka Leedu ehitustegevus on olnud suunatud põhiliselt siseturule, mistõttu on ehitussektori areng mõjutatud riigi üldisest majandusarengust. Vaatamata välisriikidesse tehtud ehitusmahtude kasvule viimastel aastatel on nende mõju kogu ehitustegevusele siiski väike. Välisriikidesse ehitamine andis mullu kogu ehitustööde mahust Leedus 3%, Lätis 4% ja Eestis 8%.

Euroopa Liidu suurimad kukkujad

Balti riikide osa Euroopa ehitusturul on marginaalne ja jääb igaühe puhul 0,1% piiresse. Suurimad ehitajad Euroopas on Saksamaa (21% ELi ehitusmahust), Suurbritannia (18%), Prantsusmaa (14%) ja Hispaania (11%). Ülemerenaaber Soome annab EL ehitusmahust aga 1,4%. EL-s tervikuna ehitati 2009. aastal 8% vähem kui aasta varem. Sealhulgas vähenesid hooneehitusmahud 11%, rajatiste ehk infrastruktuuri ehitusmahud aga suurenesid 2%.

Balti riikide ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2000–2009

Balti riikide ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2000–2009

Baltimaade puhul vähenesid ehitusmahud mullu võrreldes 2008. aastaga kõige rohkem Leedus, järgnesid Läti ja Eesti. Tegemist on EL kõige suuremate kukkujatega. Samas meenub 2006. aasta kui Eesti ja Leedu paistsid silma ehitusmahtude suure kasvu poolest — Eesti oli EL esimene ja Leedu kolmas aastamahu kasvataja. Kõik kolm Balti riiki toovad mulluse ehitusmahtude vähenemise peamise põhjusena välja elamuehituse vähenemise.

 Nõudlus elamuehituse järele väheneb

Eestis sai aastaid madalseisus püsinud elamuehitus hoo sisse 2002. aastal, Lätis paar aastat hiljem. Samas on Leedu olnud elamuehituses kõige stabiilsem. Leedu oli ka ainus Balti riik, kus uute eluruumide arv suurenes ka jaheneva majanduse tingimustes. 2008. aastal valmis Leedus uusi eluruume neljandiku võrra rohkem kui 2007. aastal. Samal ajal Eestis ja Lätis uute eluruumide arv vähenes. Tänaseks on Eesti kaotanud oma aastaid püsinud edumaa lõunanaabrite ees. Eestis valmis 2009. aastal 2,3 eluruumi 1000 elaniku kohta, Lätis 1,8 ja Leedus 2,8.

Valminud eluruumide keskmine pind on viimasel kahel aastal kasvanud eelkõige ühepereelamute osatähtsuse kasvu tõttu. 2009. aastal valminud eluruumid olid Leedus keskmiselt 114 ruutmeetrit, Lätis 113 ja Eestis 101.

Nõudlus uute eluruumide järele väheneb kõigis Balti riikides. Eestis ja Lätis hakkas ehitusloa saanud eluruumide arv järsult vähenema 2007, Leedus 2008. aastal. Samas suureneb ehitusloa saanud eluruumide keskmine pind. See näitab, et kaalukauss on kaldunud eramute ehitamise kasuks ja keskmist eluruumi pinda allapoole viiv korterelamute osatähtsus on märgatavalt vähenenud.

Uued eluruumid Balti riikides, 2000–2009

Uued eluruumid Balti riikides, 2000–2009

 

Elamistingimuste paranemist näitab ka üha kasvav keskmine eluruumi pind elaniku kohta. Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 30 ruutmeetrit eluruumi pinda, Lätis ja Leedus vastavalt 27 ja 25 ruutmeetrit. Keskmisel soomlasel on seevastu kasutada 39 ruutmeetrit eluruumi pinda. Soome ületas 30 ruutmeetri piiri juba 1988. aastal.

Merike Sinisaar, Statistikaameti juhtivstatistik

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s