Kontrollidest ja trikitamistest eurokriteeriumide mõõtmisel

26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil.

Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der Spiegel eurokandidaatide püüdlusi lahates väljendeid „legaalsed trikid“, „vähetäpne kontroll“.

Esimese väljendi puhul oli viidatud konkreetselt Eestis riigiettevõtete dividendidele, teine väide oli tinglik ja üldine. Sellised koosmõjud võivad nn Kreeka foonil tekitada küsimärke — kas kandidaadid trikitavad, on neid piisavalt kontrollitud?

Ainult kontrollimine andmete kvaliteeti ei taga. Kõik algab suhtumisest andmete kvaliteeti ja suhtumisel on omakorda palju mõjutajad — traditsioonid, poliitilise ja statistikasüsteemi seotus, andmete/info/teadmuse roll ühiskonnas.

Eesti kohta võib ütelda, et riiklikku statistikat on kontrollitud üksjagu, tulemused on hästi dokumenteeritud (näiteks 4.-5. juuni 2009 Eurostati missiooni kokkuvõte, mis kontrollis Eesti rahandusstatistika metoodika vastavust rahvusvahelistele nõuetele).

Riigi rahanduse andmeid kontrollib võimekas ja isegi pisut agressiivse stiiliga Eurostati meeskond üsna detailselt. Meil on nendega olnud väga hea koostöö. Kindlasti ei ole me ründe-kaitse positsioonis vaid Euroopa statistikasüsteemis ühise asja eest väljas. Selline hoiak on aidanud olla avatud ning luua väga korralik vastastikuse usalduse kapital.

Hinnastatistikat (tarbijahinnaindeksi kvaliteet on eurole vastavuse kriteeriumide hindamisel samuti määrava tähtsusega) kontrollis Eurostat 2006. aastal ja nüüd märtsi alguses uuesti.

Kogu rahvamajanduse arvepidamist (SKP) on samuti viimase kolme aasta sees inspekteerimas käidud. Kokkuvõttes ei saa Eesti puhul küll ülevaatuste vähesuse pärast kurta.

Riigiettevõtete dividendide nimetamine legaalseteks trikkideks on liialdus — riigi võla ja defitsiidi arvepidamise reeglid ei luba dividende pimesi tuluks lugeda, vaid üritavad vahet teha varade struktuuri muutusel ja tulul. Oletame, et kui riigi energiafirmale on viis aastat kogunenud jaotamata kasumit eesmärgiga finantseerida investeeringuid, siis korraga kasumi väljavõtmine ei ole statistika jaoks valitsemissektori tulu, kuigi raha tuleb kassasse. Tulurehkendus on märksa keerukam. 2009. aasta teisel poolel konsulteerisime Rahandusministeeriumi arvepidamismetoodika osas enne suuremaid kavandatavaid dividenditehinguid, et oleks õigeaegselt selge, mis on tulu ja mis mitte.

Eurotsooni laienemine satub meist sõltumatutel asjaoludel tavapärasest ärevamasse perioodi. Pole ime, kui laienemisega seotud riskide kajastamisel juhtub liiga jämedakoelisi üldistusi ja ühe vitsaga löömist. Siis tuleb konkreetsete faktide abil kirjutada ja rääkida.

Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor

5 responses to “Kontrollidest ja trikitamistest eurokriteeriumide mõõtmisel

  1. Kuidas on lood keskmise palga arvestusega?
    Kas keskmise palga juures arvestatakse osalise tööajaga töötavate inimeste töötasu tunnipalgalt tavatööpäevale kuigi need inimesed saavadki tegelikult väiksema kuutasu?
    Kui nii, kas siis tegelikult ületundide eest saadud tasu on keskmise arvestusest maha võetud?

  2. Keskmise palga arvestuses on palk koos ületunnitasuga sees. Määravaks ei saa töötunnid, vaid töötaja lepingujärgne koormus.

    Osalise tööajaga töötaja keskmine kuupalk jagatakse töötajate arvuga, mis on taandatud täistööajale.

    Näide: osalise tööajaga töötaja sai koos ületunnitasuga 3500 krooni ja ta on vormistatud poole kohaga, siis 3500 jagatakse 0,5ga = 7000 krooni.

    Keskmine palk näitab täistööajale taandatud ametikoha keskmist palka.

    Mare Kusma, palgastatistika talituse juhataja

  3. Võtan ette sellesama ilusa näite.
    Koos ületunnitasuga 3500 krooni tähendab juba ise, et töötati rohkem kui pool tööaega.
    Siit tulenevalt tegelik kuutasu standardse tööajaga ilma ületundideta oleks väiksem. Kas aga on?

  4. Kui näiteks ületunnitasu on 500 krooni, siis ilma ületunnitasuta on osalise tööajaga töötaja palk 3000 krooni ning keskmine palk oleks 3000/0,5=6000 krooni.

  5. Tänud. 16-nda aprilli vastusest seda niipidi välja lugeda ei õnnestunud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s