Eesti kaupmehi peibutab Vene turg

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale 9,4 miljardi krooni eest kaupa ja importis 9,3 miljardi krooni eest. Eesti ja Venemaa kaubavahetust mõjutas ülemaailmne majanduskriis ja sellest tulenenud järsk langus väliskaubanduses. Nii kahanes Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 32% ning import 28%. Võrdluseks võib tuua, et kogu Eesti eksport langes 24% ning import 33%. Seega eksport Venemaale langes mõnevõrra rohkem kui eksport keskmiselt ning impordis oli langus keskmisest väiksem.

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Kaubavahetuse bilanss oli Venemaaga juba teist aastat järjest positiivne (2008. aastal 750 miljonit krooni ja 2009. aastal 67 miljonit krooni). Siinkohal tuleb aga arvestada, et osa Venemaa päritolu kaupa imporditakse Eestisse ka Läti ja Leedu kaudu. Selline kaubavoogude ümbersuunamine on osaliselt tingitud 2007. aastal toimunud poliitilistest sündmustest. Import Venemaalt sai pronkssõduri teisaldamisega tagasilöögi, samas eksporti Venemaale need sündmused oluliselt ei mõjutanud.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale kõige rohkem toidukaupa ja põllumajandussaadusi (kaubagrupi osatähtsus oli 21% kogu Eesti ekspordist Venemaale), järgnesid masinad ja seadmed ning keemiatooted. Kõige suurem langus oli transpordivahendite (1,8 miljardit krooni), jookide ja alkoholi (0,9 miljardit krooni) ning masinate ja seadmete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käibes.

Eesti eksport Venemaale, 2009

Eesti eksport Venemaale, 2009

Kaubavahetus Venemaaga hoogustus pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Arvestades Eesti asendit Euroopa Liidu välispiiril, kasvas oluliselt ka Euroopa Liidu päritolu kaupade vahendamine Eesti kaudu Venemaale ning Venemaa kaupade vahendamine Eesti kaudu Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse.

Eesti import Venemaalt oli 2009. aastal väga „kontsentreeritud” — kaks kolmandikku imporditavast kaubast moodustasid mineraalsed tooted (põhiliselt naftasaadused). Tähtsuselt järgmine kaubagrupp oli puit ja puittooted (osatähtsus 10% kogu Eesti impordist Venemaalt ). 2009. aastal vähenes enim kütuste (1,4 miljardit krooni), orgaaniliste kemikaalide (0,6 miljardit krooni), alumiiniumi ja alumiiniumtoodete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käive.

Eesti import Venemaalt, 2009

Eesti import Venemaalt, 2009

Venemaa tähtsus Eesti kaubanduspartnerina on aastate vältel olnud väga erinev ning sõltunud mitmetest teguritest (topelttollide kehtestamine 1995. aastal ning nende kaotamine 2004. aastal seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega, rubla kursi muutus, Venemaa eksporttollid puidule, takistused piiriületusel, majandusvälised põhjused). Kui 1996. aastal oli Venemaa osatähtsus ekspordis 14%, siis 2001. aastaks oli see topelttollide tõttu vähenenud 3%-ni. Euroopa Liiduga liitumise mõju kaubavahetusele Venemaaga oli positiivne — 2004. aastal kasvas Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 71% ning import 34%. Kaubavahetuse kiire kasv jätkus ka 2005. ja 2006. aastal. 2009. aastal oli Venemaa Eesti partnerriikide seas ekspordis neljandal kohal (osatähtsus 9% Eesti koguekspordist) ning impordis viiendal kohal (osatähtsus samuti 9% koguimpordist).

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s