Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe.

Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis

Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses väljendatakse maksutulude protsendina sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle näitaja abil on võimalik Euroopa Liidu liikmesriike võrrelda.

Kui alates 2000. aastast püsis Eesti maksukoormus 30–32% piires, siis 2009. aastal tõusis see 36%-ni. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 40–41% piirimail. Samas mängib olulist rolli asjaolu, et Eesti seni pikaajalist tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6%. Ekspordi vähenemise tõttu oli SKP langus märkimisväärselt suurem kui maksutulude vähenemine ning see tõstis maksude osatähtsust SKP-s. Seega oli maksukoormuse näitaja suurem, kui see oleks olnud maksutulude ja SKP samaväärse languse korral. Teistes Balti riikides üldine maksukoormus 2009. aastal langes, Lätis 29%-lt 26%-le, Leedus 30%-lt 29%-le.

Maksukoormus, 2000–2009 (osatähtsus SKP-st, protsenti)

Maksukoormus, 2000–2009 (osatähtsus SKP-st, protsenti)

Maksumäärade ja maksusoodustuste mõju elanikkonnale

Maksukoormust saab hinnata ka nii, kui jagame riigi saadud maksutulu elanike arvuga. Vaadates viimase kümne aasta pikkust perioodi, siis tänu pidevale tööhõive suurenemisele ja palgataseme tõusule, kasvas ka maksutulu elaniku kohta kuni aastani 2008. Siinjuures mängib rolli ka Eesti elanikkonna üldine vähenemine, mis tõstab maksutulu elaniku kohta. Aastal 2008 maksis elanik maksudeks arvestuslikult 59 930 krooni, 2009. aastal aga 57 769 krooni. Seega 2009. aastal oli riigi saadud maksutulu elaniku kohta 4% väiksem kui aasta varem, kuigi elanike arv oli neil kahel aastal samas suurusjärgus. 2009. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 1 340 415 elanikku, mis oli vaid 520 inimest vähem kui aasta varem.

Rahvaarv ja maksutulu, 2000-2009

Rahvaarv ja maksutulu, 2000-2009

Igapäevaelus mõjutasid Eesti elanikke eelmisel aastal kõige enam aktsiisimäärade ning käibemaksumäära tõus aasta teisel poolel ning töötuskindlustuse maksumäära tõus. Samas aitas maksumäärade kasvu tasakaalustada töötavale elanikkonnale seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused.

Maksumääradest on kasvanud tubakatoodete ja kütuse aktsiisimäärad. 2009. aastal tõusis autokütuse aktsiis ligi 12% võrreldes 2008. aastaga. Käibemaks, mille maksumäär on alates 1992. aastast olnud 18%, kerkis 2009. aasta teisest poolest 20%-le. Erinevalt mõningatest aktsiisikaupadest, mida osa inimesi ei tarbi (nt tubakas ja alkohol), mõjutab käibemaksu tõus kogu elanikkonda. Eriti vaesemat osa elanikest, kuna nende sissetulek on väiksem ja seega kulub sissetulekust maksudeks suhteliselt suurem osa kui rikkamatel leibkondadel.

Eraisikute maksukoormust vähendasid 2009. aastal seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused, mis soosivad eelkõige laste soetamist, oma kodu rajamist, pensioni kogumist ja täienduskoolitust. Kõiki ette nähtud soodustusi kasutades võis palgasaaja tegelik tulumaksumäär pärast maksutagastust kujuneda kehtivast 21%-st palju madalamaks. Aastal 2009 eelmise aasta eest tulusid deklareerides, oli võimalik kasutada tulumaksuvabastust iga lapse kohta alates esimesest lapsest. Kahjuks tuli riigil seda seadusesätet eelarve tulude vähenemise tõttu muuta, nii et 2010. aastal eelmise aasta tulusid deklareerides, sai maksumaksja arvestada vaid tulumaksuvabastusega alates teisest lapsest. Majanduskriisi tõttu jäi riigi poolt teostamata esialgne kavatsus alandada aastaks 2009 tulumaksu 20%-le, samuti edasine maksumäära langetamine 18%-ni, mis oli tulumaksuseadusega plaanis kehtestada aastaks 2012.

Positiivne oli elanike jaoks ka Euribori märkimisväärne langus, mis aitas nii mõnelgi kodulaenu võtnud perel palgakärpest tulenevat rahalise olukorra halvenemise mõju hajutada. Majandussurutise mõju oli kõige väiksem pensionäridele, kuna pension ei kahanenud, vaid pigem kasvas pisut. Teatud perioodi vältel olid masu vastu kaitstud ka lapsehoolduspuhkusel olijad, kes said vanemahüvitist oma eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksu pealt.

Anu Külaviir, Statistikaameti juhtivstatistik

Põhjalikum ülevaade ajakirjas Eesti Majanduse Teataja Nr 5 (228)/2010.

2 responses to “Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust

  1. Enamik Eesti inimesi ei tea üldse kui palju nad maksudeks tegelikult maksavad. Eestis tuleb iga kättesaadava 1 EEK eest kohe maksta maksusid koos sundkindlustustega 0,7 EEK ehk 70 senti palgafondist? Eestis on tööandaja maksnud töötaja eest 10 000 krooni netopalga kättesaamisel sellele lisaks makse koos sundkindlustustega kokku 7026 krooni, mis moodustab maksudena 70% sellest netopalgast (palgafondist). Kogukulu tööandja jaoks on 17 026 krooni. NB! jutt on palgafondi maksukoormusest, mitte sellest kuidas maksukoormus jaguneb ettevõtja või üksikisiku vaheliselt. Selleks, et pista tasku reaalne 1 EEK tuleb maksta maksusid koos sundkindustustega kokku 70 senti. Vt. http://maksud-eestis.blogspot.com

    Eesti on ettevõtete maksukoormuse osas 183 riigi seas 131 kohal ehk 130 riigis on Eestist soodsam maksukeskkond. Poliitikutele ja ametnikele meeldib rahvaga manipuleerida, et võrreldes põhjamaadega (eelkõige võrreldes Rootsi ja Soomega) on Eesti maksukoormus ebaloomulikult madal. Vaatame lähemalt, kui Eesti on 131. kohal, siis Soome on 125. kohal, ning Rootsi 144. kohal. Tuleb välja, et antud demagoogiline retoorika on vale, sest kõik 3 riiki on enam-vähem samas suurusjärgus. Eestis on põhjamaade maksukoormus ilma, et sellega kaasneks põhjamaade elukvaliteeti.

    Teine laialt levinud retoorika põhineb väitel, et Balti riike – Eestit, Lätit ja Leedut ei saa vaadelda ühtse regioonina ning peaaegu alati rõhutatakse Eesti paremust võrreldes Läti või Leeduga. Kui võtta aluseks maksukoormuste võrdlus, siis Läti asub tabelis 54. kohal ning Leedu 99. kohal ehk mõlema naabri maksukeskkond on tuntavalt soodsam ja ettevõtjasõbralikum võrreldes Eestiga.

  2. Poliitikute jaoks see suhe SKP-sse loeb ning on oluline, sest see on hea vahend statistika ja arvudega manipuleerimiseks ning sobiv info moonutamiseks. Suhe SKP-sse on teoreetiline suhtarv, mis ei näita tegelikku maksukoormuse suurust ettevõtja ja töötajate seisukohalt lähtuvalt ning lihtsa maksumaksja jaoks on see ebaoluline näitaja. http://maksud-eestis.blogspot.com/#6.3.2

    Maksude suhe SKP-sse võib olla suur ka siis kui maksukoormus on N: 15%, samuti võib maksude suhe SKP-sse olla väike ka siis kui maksukoormus on 70%. Tegemist on teoreetilise suhtarvuga, milles ei vaadelda tegelikku protsentuaalset maksukoormust ehk suhe võib olla “suur” või “väike” sõltumata sellest, kas maksukoormus on 10%, 20%, 30% või 80%-i. Iga kord kui kuuled mingis kontekstis väidet “maksude suhe SKP-sse,” on tegu manipuleerimise ja olukorra moonutamisega.

    Kui sulle “kõrgemalt” poolt öeldakse et “suhe” SKP-sse on madal, kuid maksud palgafondilt on 70%, siis mida see suhe näitab ? Kas maksud on “madalad” sellepärast, et palgafondilt maksad 70% maksudeks või maksud on “madalad” sellepärast et suhe SKP’sse on madal? 70% maksukoormus on tänane Eesti reaalsus, sest Eestis tuleb iga kättesaadava 1 EEK eest kohe maksta maksusid koos sundkindlustustega kokku 0,7 EEK ehk 70 senti. Eestis on tööandaja maksnud töötaja eest 10 000 krooni netopalga kättesaamisel sellele lisaks makse koos sundkindlustustega kokku 7026 krooni, mis moodustab maksudena 70% sellest netopalgast. Kogukulu tööandja jaoks on 17 026 krooni.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s