Naistel ja meestel on rohkem vaba aega

Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal on naistel ja meestel viimase kümne aasta jooksul enim lisandunud vaba aega, samas kui perele ja majapidamisele kuluv aeg on lühenenud. 

2010. aastal kulus nii naistel kui ka meestel ööpäevast enim aega ehk üle 11 tunni söömisele, magamisele ja muule isiklikule tegevusele. Vaba aega oli naistel viis ja pool tundi ning meestel üle kuue tunni päevas. Majapidamise ja perega tegelevad naised veidi üle nelja tunni ja mehed üle kahe ja poole tunni päevas. Tasulist tööd teevad naised üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega tegelevad naised pikemalt pere ja majapidamistöödega, sel ajal kui mehed on kauem tööl või vaba aega veetmas. Tegemist on keskmise ajakuluga tundides, mis sisaldab nii laste kui ka mittetöötavate leibkonnaliikmete ning nädalavahetuse ajakasutust. 

Lisandunud vaba aeg veedetakse arvuti ees

Kümne aastaga on enim lisandunud vaba aega. Naiste päevane vaba aeg on pikenenud 34 ja meeste 39 minuti võrra. Peamiselt sisustatakse seda arvuti ees, kus nii naised kui ka mehed veetsid keskmiselt 36 minutit päevas. Arvuti ees veedetud vaba aeg on kümne aastaga oluliselt pikenenud, sest selle aja jooksul on ka arvutid ja internet muutunud hõlpsamini kättesaadavaks.

Perele ja majapidamistöödele kulub vähem aega

Naistel kulub päevas majapidamisele ja perele ligi poolteist tundi kauem kui meestel. Samas on naiste majapidamisele ja perele kuluv aeg kümne aastaga vähenenud 39 minutit ning seda peamiselt seetõttu, et vähem aega kulub söögitegemisele ja riiete eest hoolitsemisele (pesemine, triikimine jne). Meestel kulub päevas majapidamisele ja perele kuus minutit vähem kui kümme aastat tagasi. Söögitegemisele kulutatud aeg on kümne aastaga ligi veerand tunni võrra lühenenud nii naistel kui ka meestel. Et kodus tehakse vähem süüa on nii hea kui ka halb. Hea seetõttu, et väheneb surve iga päeva süüa teha, halb seetõttu, et kaob ka võimalus perega õhtuti söögilaua ääres kokku saada ning suhelda.

Naiste ja meeste 24-tunnine ajakasutus, 2010

Naiste ja meeste 24-tunnine ajakasutus, 2010

Naiste ja meeste ajakasutus Euroopa riikides 2000. aastal

Naiste ja meeste ajakasutuse rahvusvaheliseks võrdluseks on võimalik kasutada 2000. aasta uuringu tulemusi. Kui võrrelda Euroopa 20–74-aastaste ajakasutust, siis kõikides riikides on meestel vaba aega rohkem kui naistel. 2000. aastal oli päevas kõige rohkem vaba aega Norra naistel (5 h 40 min) ja Belgia meestel (5 h 58 min). Kõige vähem vaba aega oli Leedu naistel (3 h 45 min) ja Prantsusmaa meestel (4 h 44 min). Balti riikide kõrvutamisel oli Eesti naistel ja meestel kõige rohkem vaba aega. Eesti 20–74-aastastel naistel oli päevas neli tundi 18 minutit vaba aega ning meestel viis tundi ja kaks minutit (Lätis vastavalt 4 h 08 min ja 4 h 45 min ning Leedus 3 h 45 min ja 4 h 47 min).

Naiste ja meeste vaba aeg Euroopa riikides, 2000

Naiste ja meeste vaba aeg Euroopa riikides, 2000

Palgatööd tegid päevas kõige rohkem Leedu naised (3 h 31 min) ja Läti mehed (5 h). Kõige vähem kulub tasulisele tööle aega Itaalia naistel (1 h 52 min) ja Belgia meestel (3 h 07 min). Eesti vastavad näitaja oli naistel 3 h 05 min ja meestel 4 h 27 min. 

Kõige enam teevad kodutöid Itaalia naised (5 h 20 min) ja kõige vähem Itaalia mehed (1 h 35 min). Eesti 20–74-aastased naised tegid 2000. aastal kodutöid keskmiselt 4 h 53 minutit ja mehed 2 h 33 min. Kõige rohkem teevad majapidamistöid Sloveenia mehed (2 h 38 min) ja kõige vähem Rootsi naised (3 h 42 min). 

Statistikaameti ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning uuringus osales 7000 inimest. Andmeid ajakasutuse kohta koguti päeviku-meetodil ehk leibkonnas täitsid iseseisvalt ajakasutuse päevikut kõik vähemalt 10-aastased liikmed ühe argipäeva ja nädalavahetuse ühe päeva kohta. Tegevusi sai kirja panna 10-minutilise intervalliga. Eelmine uuring toimus kümme aastat tagasi 2000. aastal.

Ajakasutust on Statistikaamet kajastanud ka pressiteates  ja detailsem ülevaade on statistika andmebaasis.

Rahvusvaheline võrdlus põhineb Eurostati andmebaasil ja kasutatud on 2000. aasta ajakasutuse uuringu tulemusi. Vaadeldav vanuserühm on 20–74-aastased.

 Piret Tikva, Statistikaameti juhtivstatistik

4 responses to “Naistel ja meestel on rohkem vaba aega

  1. Troll faktide kallal

    Kui AK022 valida vanuserühmaks 25-44 (mis on imelik sest 25a ja 35a vanused inimesed elavad praegu väga kapitaalselt erinevat elu) ja valida nii mehed kui naised isikliku aja filtrisse siis saame et ehk aktiivset pereelu elavatest naistest meestest on isiklikuks kasutuseks jäävat aega rohkem. Kõigis kategooriates.

    Aga statistikaameti uudisnupuke on jälle koostatud sellises võtmes et naised kannatavad ja mehed laisklevad. Faktid aktiivses pereelu vanuses inimeste kohta räägivad ju midagi muud.

  2. Uudisnupukese võti ja meie hea uudis on tegelikult see, et nii naistel kui meestel on 10 aastaga vaba aega juurde tulnud. Jah, vaadelnud ei ole me eri vanuserühmi, vaid nii laste, kodusolevate kui aktiivsete inimeste ehk kõigi inimeste keskmist ajakulu, ning ka nädalavahetusel kulutatud aega. Kõige üldisem pilt keskmisest eesti inimese ajakulust

  3. Suur tänu uuringu autoritele ja läbiviijatele!

    Järgnevalt lubage palun jagada Teiega üht mõtet, mis tekkis lause “Lisandunud vaba aeg veedetakse arvuti ees” lugemisel.

    Arvuti kasutamist ei käsitleks ma siiski vaba ajana kuna arvutit võib kasutada mitmeti nagu ka teleri vaatamist. Pean siinkohal silmas enesetäiendamist nt kui tegemist on teadmisi täiendava saatega või info-otsingutega nt töö-alase edenemise jaoks vajalikul otstarbel.

    Inimeste vaba aja veetmise uuringute puhul tundub olevat põhiküsimus selles, kuidas eristada tööd, enesetäiendamist ja meelelahutust, ehk siis – kust läheb piir? Usun, et uuringus osalenud inimesed oleksid igati valmis oma ajakasutusest infot andma, kui vaid küsimused oleksid esitatud selliselt, et neile vastaja ei tunneks end nö aedikus olevana, täpsemalt – vastusevariantide hulk on üldjuhul väiksem tegeliku olukorra variatiivsusest kuna mistahes küsimustik ei suuda katta inimese elu olemuse kogu mitmekesisust.

    Nt teadustöö puhul on inimese mõttemaailm nii või teiseti koguaeg töös – kui teadlane ka parasjatu ei loe ega kirjuta, siis ometi ta mõtleb ning seda teeb ta kõikvõimalikes olukordades, ka aiatööd tehes või trammis-bussis.

    Mil määral arvestatakse vaba-aja uuringute puhul nii eelpoolkirjeldatud olukordades toimuvat mõttetööd, kui ka seda, mis toimub inimese peas, kui ta kasutab arvutit?

  4. Suur tänu süvenemast ja asjale kaasa mõtlemast.
    Ajakasutuse uuringus kasutatakse ühtlustatud inimtegevuste klassifikaatorit, kus vaba aja tegevust hulka loetakse ka arvutiga seotud tegevused. See klassifikaator on aluseks kõigi võimalike tegevuste eristamisel. Kuna analüüsitud andmed on saadud päevikutest, kuhu inimesed on ise oma tegevused üles kirjutanud siis polegi siin tegemist olnud ei küsimuste esitamise ega vastamisega ega küsimuste valesti tõlgendamisega. Puhtalt inimeste enda arusaam oma päeva tegemistest ja üles märkimisest. Mõttetööd on aga väga raske piiritleda, kindlasti toimub see inimese peas koguaeg, iga tegevuse juures. Selle jaoks on meil küll klassifikaatoris koht ehk passiivne puhkus, kuid kahjuks ei kirjuta inimesed oma mõtlemist päevikusse, vaid ikka konkreetse tegevuse. Kahjuks ei suuda ja polegi mõeldud sotsiaaluuringud kajastama inimeste mõttetegevust, vaid pigem keskenduvad ikka rohkem välistele teguritele.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s