Kui palju elab Eestis tegelikult inimesi?

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse.

Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle.

Nii on Eestis praegu kasutusel kolm rahvaarvu: Statistikaamet avaldab rändega ja rändeta rahvaarvu ning rahvastikuregistrist saab teada, kui palju inimesi on erinevates piirkondades elanikuks registreeritud. Igal kolmest on omad puudused.

Statistikaameti avaldatavad rahvaarvud põhinevad 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusel, millele on vastavalt liidetud või lahutatud sünnid-surmad ning rändega rahvaarvu puhul ka registreeritud ränne.

Rahvastikuregistri rahvaarv põhineb elukoha registreerimise andmetel. Paraku on inimeste otsus oma elukoht registreerida mõjutatud erinevatest praktilistest kaalutlustest ja registreeritud elukoht ei pruugi kattuda tegelikuga. See tähendab, et inimesed võivad elada konkreetses piirkonnas, aga tegemist võib olla ka ametliku elanikkonnaga, kellega kohalik omavalitsus saab arvestada vaid tulumaksu laekumisel. Selguse Eesti tegeliku rahvaarvu ja paiknemise kohta toob aasta lõpul algav 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus.

Elanikkonna paiknemisele on avaldanud suurt mõju kaks olulist tendentsi. Esiteks on viimastel aastakümnetel toimunud eeslinnastumine rändega suuremate linnade tagamaale. Teine tähtis rändesuund on ääremaalt linnadesse. Nii on mõned kohalikud omavalitsused rändest võitnud, mõned kaotanud.

Millised Eesti omavalitsused on rände tõttu rahvastikku võitnud ja millised kaotanud, tule kuula Eesti Statistikaseltsi konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima?” 20.-21. aprillil Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Helerin Rannala, Statistikaameti juhtivstatistik

Vaata kava ja registreeru konverentsile. Konverents on tasuta.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s