Majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised.

2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni. Majanduslikult rasketes oludes vähenes kontsernide huvi uute tütarettevõtete loomiseks ja nii lisandus 2010. aastal kontserne vaid 1%. Eesti kapitali kontrolli all olevate kontsernide arvu puhul on kasvutrend valitsenud viimased viis aastat, väliskontsernide arv 2010. aastal langes. 

Eesti kontsernidesse kuuluvad ettevõtted moodustasid 2010. aastal 7% kogu aktiivsete ettevõtete populatsioonist ning väliskontserniliikmed 2%. Kontsernide panus Eesti tööhõivesse on aastate jooksul stabiilselt märkimisväärne olnud — ka 2010. aastal leidis 34% kõigist tööga hõivatutest rakendust kontserni kuuluvas ettevõttes. Samas vähenes 2010. aastal tööhõive varasema aastaga võrreldes nii Eesti kui ka väliskontsernides kummaski 9% vaatamata uute ettevõtete lisandumisele Eesti kapitalil põhinevate kontsernide koosseisu. 

Väliskontsernide roll Eesti majanduses ja tööhõives 

2010. aastal leidis väliskontsernides rakendust 16% kogu Eesti hõivatutest ja nad andsid 30% kogu ettevõtete müügitulust. Eestis oli tütarettevõtteid 59 riigi kontsernil. 87% väliskontsernidest olid Euroopa päritolu. Eesti majandust ja tööhõivet mõjutasid enim Soome, Rootsi, Ameerika Ühendriikide, Läti ja Saksamaa kontsernid. 

Traditsiooniliselt oli väliskapitali mõju tööhõivele suurim finantsvahenduses, kus väliskontserni kuuluvas ettevõttes töötas 67% tegevusala hõivatutest — see oli kolm protsendipunkti enam kui 2009. aastal. Väliskontsernid andsid 2010. aastal tööd 42%-le info ja side ning 36%-le haldus- ja abitegevuse tegevusala hõivatutest. Väliskontsernides töötas rohkem kui kolmandik töötleva tööstuse tegevusala hõivatutest. 

Keskmisest enam kahanes töötajate arv väliskontsernidesse kuuluvates veondusettevõtetes, kus töö kaotas iga neljas töötaja ning ehitus-, kinnisvara-, majutus- ja soojatootmisettevõtetes, kus hõivatute arv kahanes veidi enam kui kümnendiku. 

Eestis tegutsevatest väliskontsernidest oli iga kolmanda põhitegevusalaks hulgi- ja jaekaubandus. Valdava osa neist moodustasid hulgimüügiga tegelevad kontsernid. Vaatamata selliste kontsernide rohkusele, pakkusid need tööd vaid 6%-le väliskontsernides hõivatuist ja müügitulust oli nende osatähtsus 18%.

Märksa olulisem roll oli töötlevas tööstuses tegutsevatel väliskontsernidel. 2010. aastal andsid 342 kontserni tööd ligi 40%-le väliskontsernides hõivatuist ning rohkem kui neljandiku väliskontsernide koosseisu kuuluvate Eesti ettevõtete müügitulust.

2010. aastal lisandus enim info ja side ning haldus- ja abitegevusega (rent, tööhõive, turism, turvatöö jne) tegelevaid väliskontserne — nende arv kasvas vastavalt 11% ja 13%. Suurim langus tabas ehituses tegutsevaid väliskontserne, mille arv kahanes aastaga 12%.

Kontsernide tegevuse kohta 2010. aastal detailsem ülevaade statistika andmebaasis ning aastate 2005–2010 kohta ilmub põhjalikum analüüs 2011. aasta juunis kogumikus „Ettevõtlus“.  

Katrin Aasmäe, Statistikaameti juhtivstatistik 

Globaliseerumistrend on maailma majanduses tähtis — seda on viimastel aastakümnetel jälgitud kasvava huviga kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Et uurida ettevõtluse üleilmastumise taset Eestis ja ettevõttegruppide, eriti rahvusvaheliste kontsernide rolli majanduses, kogub Statistikaamet alates 2005. aastast regulaarselt andmeid Eestis tegutsevate kontsernide kohta.

Statistikaameti majandusüksuste statistiline register sisaldab infot kaht tüüpi kontsernide kohta: Eesti territooriumil tegutsevad väliskontsernid, mille peaettevõtted asuvad väljaspool Eestit ja Eesti kapitali kontrolli all olevad kontsernid. Viimaste puhul on info olemas ainult Eesti territooriumil tegutsevate kontserniliikmete kohta. Eesti ettevõtete välismaal tegutsevate tütarettevõtete andmed ei ole praegu hõlmatud korralise infoallika puudumise tõttu. Et ettevõtete niigi suur aruandluskoormus ei kasvaks, kasutatakse andmeallikana eelkõige riiklike ja teiste andmekogude andmeid.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s