Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.

2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.

Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest. Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).

Leibkonna kultuurikulutuste jagunemine kultuurivaldkondade vahel, 2010

Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4%). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5% leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.

Muutused leibkondade kulutustes viimase kümnendi jooksul

Eesti leibkondade kulutused kultuurile ajavahemikus 2000–2010 tõusid 52 eurolt 106 eurole ühe leibkonnaliikme kohta, ulatudes enne majanduslangust 2007. aastal isegi 118 euroni. Hoolimata väikesest langusest masu ajal on kulutused kultuurile tõusnud viimase kümne aasta jooksul üle 200%.

Kulutused leibkonnaliikme kohta kultuurile, 2000–2007, 2010 (2000. aasta = 100%, protsenti leibkonna rahalistest kulutustest kultuurile)

Kui üldjoontes näitavad kulutused kultuurile kasvutrendi, siis mõningad erinevused on muuseumide ja näituste piletitele ehk kultuuripärandile tehtavates kulutustes. Need kulud olid varasemaga võrreldes väiksemad ja ebaühtlased kuni 2006. aastani, mil avati KUMU. See andis märkimisväärse tõuke ka muuseumide külastatavuse tõusule ja ühtlasi tehtavatele kulutustele. Kogu selle perioodi jooksul on ainsana langenud kulutused visuaalsele kunstile: maalidele, graafikale, fotokunstile, skulptuurile, tarbekunstile ja muudele kunstiesemetele. Võib oletada, et kuigi Eestis käiakse üha meelsamini muuseumis ja näitustel, siis kunsti ostmine on endiselt üksikute jõukamate elanike pärusmaa, mis ei avalda suurt mõju kultuurikulutuste tervikpildile. See võib muutuda elanike jõukuse kasvades, kui avastatakse, et kunst võib olla pikemas perspektiivis ka tänuväärne investeering materiaalses mõttes.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis armastatakse oma kultuuri ja väikese riigi ka kohta kulutatakse sellele üsna meelsasti. Kuigi kulutusi kultuurile ja heaolu omavahel sidudes jääb Eesti Euroopa keskmiste riikide sekka, on siin endiselt arenguruumi. Huvitavaks kujunevad kindlasti järgmised aastad, mil majanduse loodetav stabiliseerumine loob jällegi paremad võimalused kulutusteks kultuurikaupadele ja -teenustele.

Põhjalikum ülevaade väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/11 artiklis “Leibkonna kulutused kultuurile” (ilmus 30.09.2011).  

Kutt Kommel, Statistikaameti analüütik 

Loe ka blogist Elo Parveots “Kuidas riiklik statistika kultuuri rahastamist mõõdab?”

5 responses to “Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest

  1. Kultuuri tähendus inimese, kodaniku ja riigi arengu kontekstis ei avaldu mitte üksnes kultuurile kulutatud raha kaudu. Iseküsimus on, kuidas esile tuua ja nähtavaks teha kultuuri selliseid väärtusi, mida rahas mõõta pole võimalik, kuid millede kaudne mõju võiks olla mõõdetav mingite muude parameetrite kaudu.

  2. Kultuuri tähendus ei seisne loomulikult ainult selle rahalises väärtuses. Aga kultuuril, nagu suurel osal teistelgi inimtegevustel, on oma majanduslik mõõde, millele seoses loomemajanduse arendamisega üha enam tähelepanu pööratakse. Sealjuures on samuti oluline nii kultuuri otsene kui ka kaudne mõju majandusele. Antud artikkel kajastab just neid aspekte, mis on seotud inimeste kulutustega kultuurile.

    Kultuuri mõju, mis ei ole seotud rahaga, on samuti Statistikaameti väljaannetes varem käsitletud ja on kavas käsitleda ka edaspidi.

    2007 avaldatud Sotsiaalse ebavõrdsuse kogumikus http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/883/1/ES2007_3.pdf on Yngve Rosenbladi artiklis “Kultuuriline ebavõrdsus” käsitletud elanike kultuurilist aktiivsust ja selle võimalikke mõjusid erinevatele inimgruppidele.

    Kogumikus “Täiskasvanute koolitus” http://www.stat.ee/31391 (2009) on artiklis “Kultuuris osalemine kui elukestev õpe” käsitletud kultuuri seoseid haridusega ja kultuuri kui ühte inimeste enesetäiendamise võimalust.

    Lähiajal on kavas avaldada Statistikaameti poolt kogumik “Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?” http://www.stat.ee/49433, kus on käsitletud kultuuri mõju inimeste tööga seotud aktiivsusele.

    • Lugupeetud Kutt Kommel

      Suur tänu põhjaliku vastuse eest minu tagasihoidlikule kommentaarile ! Suur tänu ka linkide eest, millede kaudu on võimalik tutvuda Statistikaameti juba ilmunud ning ilmumas olevate väljaannetega !

      Saan aru, et lisaks majanduslikule mõõtmele võib kultuuri tähendust ühiskonnas selgitada ka elukestva õppe, sotsiaalse ebavõrdsuse ja soo-uuringute võtmes.

      Kui oleks kuidagi võimalik paluda pisut teavet Statistikaameti tulevaste publikatsioonide planeerimisest, oleks äärmiselt põnev teada, kuidas kultuuristatistikat puudutavaid välja-andeid kavandatakse ehk milliste teadusasutustega selles osas koostööd tehakse.

  3. Kultuuri kohta ühiskonnas võib käsitleda ka muudest aspektidest lähtudes. Need on konkreetsed teemad, mida on seni käsitletud. Kui Statistikaamet kavandab mingit temaatilist kogumikku (näiteks Täiskasvanute koolitus), siis tuleb vaadata kas ja kuidas see puudutab kultuuri (või siis muud valdkonda), kas on mõni asjakohane hüpotees mis selle teemaga seondub ning ka seda, kas selle teema analüüsimiseks on piisavalt materjali. Sellest saabki ühe teema analüüs alguse.

    Koostööd oleme teinud ja teeme ka edaspidi ülikoolide ja ministeeriumidega, aga ka väljaspool Eestit asuvate organisatsioonidega. Statistikaametil on olemas statistikanõukogu kes annab väärtuslikku tagasisidet meie kavandatavatele töödele. Lisaks sellele on olemas veel ka teadusnõukogu, mis koosneb peamiselt teadlastest ja ministeeriumide esindajatest. Kavandatavaid kogumikke ning selles käsitletavaid teemasid esitletakse kõigepealt teadusnõukogule. Nende ettepanekute põhjal siis teemasid täpsustatakse. Võimalusel oleme kasutanud artiklitele ka teadustoimetajaid väljastpoolt statistikaametit, need on reeglina teadlased kes vastavate teemadega on tegelenud.

    Asjakohased teemad ja näitajad peegeldavad tavaliselt ühiskonna seisundit erinevatest vaatepunktidest ning need annavad asjast huvitatutele võimaluse ennast asjaga kurssi viia. Asjakohane ja erapooletu statistika ning analüüsid on samuti see pind mille pealt on võimalik teha ühiskonda puudutavaid otsuseid nii Eesti riigi tasemel, kui ka rahvusvahelises kontekstis.

    Kui on mõni teema mis Teile tundub oluline, aga mida ei ole seni käsitletud, siis Te võite selle välja pakkuda.

    Kultuuri osas on kavas järgmisel aastal avaldada veel Kultuurikogumik mis keskendub suuresti loomemajandusega seotud näitajatele. http://www.stat.ee/57653

  4. Lugupeetud Kutt Kommel,
    Suur tänu põhjaliku vastuse eest minu kirjale !
    Kas olete juba kuulnud Kultuurikoja korraldatavast kultuurifoorumist, mis toimub Haapsalu Kultuurimajas reedel, 11. novembril?
    Igaks juhuks saadan lingi: kultuurikoda.eu
    Lugupidamisega,
    Ülle Raud

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s