Majanduskriisi mõju sotsiaalkaitsekulutustele: võimalused vähenesid, vajadused kasvasid

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida.  

Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal.  

Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel majanduskasvu vaimus koostatud riigieelarve ja poole aasta pealt alanud majanduskriisi tekitatud abivajajate armee, siis 2009. aastal jätkus abivajajate arvu kasv, ent riigieelarve võimalused polnud endised. Kui vaadata sotsiaalkaitsekulutusi valdkonniti, siis enamasti on kulutused suurenenud. Töötutele tehtavad kulutused suurenesid varasema aastaga võrreldes koguni kolm korda, olles 2009. aastal 169 miljonit eurot ja 2008. aastal 49 miljonit eurot. Vanuritele mõeldud hüvitised (sealhulgas pensionid) tõusid 9% (1 miljardilt eurolt 1,1 miljardile), perehüvitised 9% (288 miljonilt eurolt 313 miljonile) ja puuetega inimeste hüvitised 11% (236 miljonilt eurolt 261 miljonile). Vähenesid aga kulutused tervishoiule (2008. aasta 776 miljonilt eurolt 2009. aastal 745 miljonile eurole) ja toitjakaotushüvitised.

Sotsiaalhüvitised funktsioonide järgi, 2007–2009

Sotsiaalhüvitised funktsioonide järgi, 2007–2009

Samas pole kõik muudatused sotsiaalkaitsekulutustes tingitud riigi majanduslikust olukorrast. Vanuritele ja peredele mõeldud hüvitiste kasvu põhjust tuleb otsida ka demograafilisest situatsioonist. Ometi tekib siingi küsimus, kui paljude naiste lapsepuhkusele jäämise otsust  majanduskriis mõjutas või millised oleksid pensionikulud olnud siis, kui 2009. aastal oleks riiklik pensioniindeks tõusnud sama palju kui 2008. aastal. Otsest majanduskriisi mõju võib näha aga töötusele kulutatud summade tõusus. Samuti on kriis kaasa toonud töövõimetuspensionäride arvu kasvu. Ravikindlustushüvitiste vähenemise taga on riigieelarve kärbete tõttu kehtestatud seadusemuudatus, mis vähendas haigushüvitiste maksmist.

Eesti sotsiaalkaitsekulutuste suhe SKP-sse, 1999–2009

Eesti sotsiaalkaitsekulutuste suhe SKP-sse, 1999–2009

Sotsiaalkaitse kogukulutused moodustasid 2009. aastal Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) 19%. Nii kõrge pole see näitaja kunagi varem olnud. Madalaim (12%) oli see majanduskasvu ajal aastatel 2006–2007. Et 2009. aastal esines nii majanduslangus kui ka kriisist tingitud sotsiaalkaitsekulutuste kasv, polnud Euroopas ühtegi riiki, kelle sotsiaalkaitsekulutuste suhe SKP-sse oleks vähenenud. Euroopa Liidus oli sotsiaalkaitsekulutuste protsent SKP-st keskmiselt 30%. Eesti oli Euroopa Liidu riikide hulgas 23. kohal. Kuni 2007. aastani eelviimasel kohal püsinud Eesti suutis 2009. aastal selja taha jätta juba neli riiki: lisaks Lätile ja Rumeeniale ka Bulgaaria ja Slovakkia. Kõige rohkem panustasid sotsiaalkaitsesse Taani ja Prantsusmaa — 33% SKP-st. 

Eesti keskmine pension 591 eurot? Või siiski mitte? 

Eelmisel nädalal levis ajakirjanduses teade, et Eurostati andmetel saavad Eesti pensionärid 591 eurot kuus. Paraku Eurostat sellist näitajat, palju makstakse keskmiselt pensioni kuus, üldse ei avalda. Küll aga tuuakse sotsiaalkaitse kogukulutuste all eraldi välja riikide kulutused pensionidele aasta jooksul, mida on võimalik esitada erinevates mõõtühikutes: rahvusvääringus, eurodes, protsendina SKP-st, ühe elaniku kohta jne. 591,9 eurot oli tegelikult Eesti aastased kulutused pensionidele ühe elaniku kohta 2008. aastal, näidatuna püsivhindades (referentsaastaks 2000; püsivhindades arvestamist kasutatakse hinnamuutuse mõju kõrvaldamiseks, et aegread oleks paremini võrreldavad). Keskmise kuupensioniga ei saa seda numbrit võrrelda mitmel põhjusel: üks näitaja võtab arvesse ühe kuu, teine aga terve aasta; esimesel juhul räägime pensionäridest, teisel juhul kogu rahvastikust. 

Nagu öeldud, keskmist kuupensioni Eurostat ei avalda, kuid Eurostati andmetest on võimalik tuletada suhteliselt lähedane näitaja — riigi kulutused pensionidele ühe pensionäri kohta kuus. Näiteks 2009. aastal maksti Eestis pensionideks kokku 1,25 miljardit eurot. Jagades selle aastakeskmise pensionäride arvuga (385 719), saame ühe pensionäri kohta 3249,4 eurot aastas ja 270,8 eurot kuus. Eesti statistikaameti statistika andmebaasis avaldatud 2009. aasta Eesti keskmine kuupension on 270,4 eurot. 

Vaata Euroopa Liidu riikide sotsiaalkaitsekulutusi Eurostati andmebaasist

Loe ka 2008. aasta Eesti sotsiaalkaitse kulutuste kohta „Kulutused sotsiaalkaitsele kasvasid majanduskriisi ajal rekordiliselt“ (ilmus 11.03.2011)

Marve Randlepp, Statistikaameti juhtivstatistik

3 responses to “Majanduskriisi mõju sotsiaalkaitsekulutustele: võimalused vähenesid, vajadused kasvasid

  1. See Eurostati pensioni jutt jäi natuke arusaamatuks. Kas ma sain õigesti aru, et Eurostati 591 = (Kogukulud pensionitele)/ Kogu rahvastiku arv?

    • Marve Randlepp

      Jah, põhimõtteliselt küll. Ainult üks nüanss tuleb juurde: antud näitaja on esitatud püsivhindades, s.t ümber arvutatud selle hinnataseme järgi, mis kehtis aastal 2000.

  2. Okei, sellest ma sain isegi aru. Tänud!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s