Kaalupommid Eesti heaoluindeksi küljes

Legatum Institute´i koostatud riikide heaoluindeksit uurides selgub, et Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse.

Värsket uudist Eesti tõusust heaoluindeksi pingereas 33. kohalt 31. kohale tumestab üks asjaolu. Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks — isiklikud vabadused — mille osas Eesti platseerub alles 70-ndaks. Asja uurimiseks tasub ära käia indeksit kokku paneva Legatum Institute´i veebilehel.

Mis selgub? Isiklike vabaduste näitaja koosneb omakorda viiest näitajast, mille hulgas on nii sallivus immigrantide kui ka vähemusrahvuste suhtes. Defineeritud on mõlemad näitajad üsna lihtsalt, nimelt jah-vastuste osatähtsusena küsimusele „kas linn või piirkond kus sa elad on hea koht elamiseks vastavale inimgrupile?“ 110 riigi hulgast, kelle jaoks heaoluindeksit kokku pannakse, jääb Eesti suhtumises immigrantidesse esimese saja hulka elik 98-ndaks. Vaadates oma naabreid tabelis, tundub nagu oleks sattunud kõverpeegli ette.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Seda edetabelit juhivad Uus-Meremaa ja Kanada, kus üle 90% küsitletutest arvavad, et immigrantidel on lahe elada.

Mõneti üllatuslikult on mõõtmistulemus vähemusrahvustesse suhtumises osas Eesti jaoks pisut parem, kuid kaugeltki mitte kiita. Siiski suudame kahte Euroopa Liidu liikmesriiki edastada.

 

 

 

 

 

 

Kanadas annab vähemusrahvusi puudutavale küsimusele jah-vastuse jälle 90% küsitletutest, kuid seekord suudavad veelgi paremat Singapur ja Bangladesh.

Retsepte kaalupommide eemaldamiseks tuleb küsida sotsiaalteadlastelt, kuid midagi võib õppida ka lõunanaabrilt Lätilt, kus mõlemad vaadeldud näitajad on 10% kõrgemad.

Aavo Heinlo, Statistikaameti peaanalüütik

4 responses to “Kaalupommid Eesti heaoluindeksi küljes

  1. Aga kelle heaolu see heaoluindeks kajastama peaks? Siin nimetatud kaalupommid on olulised ainult migratsiooni kontekstis ja kes ütleb, et migratsioon peab kellegi heaolu tõstma. Kui migratsioon tõesti heaolu juures oluline on, siis tuleks üle vaadata ka elamislubade ja kodakondsuse andmise tingimused.

    • Legatum Institute poolt koostatav heaoluindeks koosneb rohkem kui sajast üksiknäitajast mobiiltelefonide kasutamisest tubekuloosi haigestumiseni.
      Seetõttu ei ole sallivuse näitajad iseenesest sugugi määravad. Need said eraldi välja toodud seepärast, et just nende näitajate osas paiknes Eesti arenenud riikide hulgas erandlikult madalal positsioonil.
      Kuna mõõtmistulemus sallivuse jaoks on saadud küllalt väikese valimiga küsitluse põhjal ja vastuse valik üsna subjektiivne (võib mitte lähtuda tegelikkusest vaid meediakärast mitte-eestlaste viletsa olukorra üle või toimunud kallaletungist mustanahalisele) ei ole veel põhjust ahastusest juukseid katkuda või seadusi ümber teha. Aavo Heinlo

  2. Minu arust ei saa sallivuse kohta pingeridasid moodustada, sest see ei ole objektiivne näitaja nagu mobiiltelefonide kasutamine, vaid väga (ajaloolisest) kontekstist sõltuv. Kes on see, kelle suhtes sallivust mõõdetakse? Kanadas mõõdetakse kuidas põlistunud sisserännanud sallivad teisi sisserännanuid, kelle nad on ise riiki kutsunud, Eestis aga seda kuidas sallitakse okupatsiooni ajal sissetoodud tööjõudu? Pole ju võrreldavad? Teiseks, kas sallivus käib ainult immigrantide kohta? Aga kuidas on põlisvähemustega? Bangladeshi puhul julgen küll väita, et hindu vähemus muretseb seal iga jumala päev oma elu pärast. Eestigi on hindudele varjupaika andnud religioosse tagakuisamise pärast.

  3. Ainult küsimuse „Kas linn või piirkond kus sa elad on hea koht elamiseks vastavale inimgrupile või mitte?“ vastust ei saa kuidagi hinnata sallivusena, täpselt teadmata inimgruppe, kelle kohta küsiti. Kas küsiti sama hinnangut ka põhirahvuse jaoks? Iseenda (vastaja) jaoks? Midagi võiks välja lugeda alles erinevate inimgruppide jaoks antud vastuste erinevusest. On ju Eestis ka nt piirkondi, kus on ehk hea elada sisserännanutel, kuid mitte põlisrahvusel.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s