Euroopa hariduselus naised spurdivad ja mehed sörgivad?

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud.

Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes naistega. Sooline erinevus ei ole kõikidel tasemetel ühtlane – põhiharidust omandavad nii mehed kui naised võrdselt, keskharidust omandab rohkem naisi kui mehi, suhtarvudes omandavad meessoost õpilased rohkem kutseharidust ja naissoost õpilasi kõrgharidust.

Statistikaameti andmetel on Eestis üldharidustee alguses ehk algharidust omandama asudes poiste ja tüdrukute suhe veel tasakaalus, ehkki alghariduse omandajate hulgas on poisse veidi rohkem kui tüdrukuid. Poiste osatähtsus on 1.–6. klassini aastati samasugune ehk umbes 51–53% ja see püsib nii põhikooli lõpuni.

Suurem erinevus poiste ja tüdrukute osatähtsuses hariduse omandamisel tekib alles gümnaasiumisse minekul. Gümnaasiumis väheneb poiste osatähtsus võrreldes põhikooliga järsult – 2000. ja 2005. aastal oli gümnaasiumis poisse 41–42% ning 2009. ja 2010. aastal 44–45%. Pärast põhihariduse omandamist tuleb õpilasel esimest korda teha suurem hariduslik valik, s.t mida minna õppima ja kuhu. Valida on keskhariduse, kutsehariduse ja töölemineku vahel.

Aastatel 2009 (õppeaasta 09/10) ja 2010 oli poiste osatähtsus kümnendas klassis kolm kuni neli protsendipunkti suurem kui aastal 2005 või 2000. Üks põhjuseid võib olla õpilaste arvu vähenemine. Suuremad põlvkonnad ehk laulva revolutsiooni põlvkonnad on põhikooli läbinud ja seega on gümnaasiumisse vähem pürgijaid. See võimaldab poistel, kes ehk muidu jääksid tüdrukutele hinnetes ja muudes mõõdetavates õpivõimetes alla, siiski gümnaasiumisse pääseda, sest konkurents on väiksem. Samal ajal on see suurendanud koolide konkurentsi – saada õpilasi ja põhjendada enda vajalikkust. 1995. aastal oli ühe gümnaasiumi kohta umbes 73 põhikooli lõpetajat ja 2004. aastal 86, mis on vaadeldud ajavahemiku kõrgeim näitaja. 2010. aastal oli see näitaja 59.

Poiste osatähtsus üldhariduse päevaõppes klassi järgi, 2000, 2005, 2009 ja 2010

Poiste osatähtsus üldhariduse päevaõppes klassi järgi, 2000, 2005, 2009 ja 2010

Tüdrukud eelistavad pärast põhikooli lõpetamist haridusteed gümnaasiumis jätkata rohkem kui poisid ja selle ühe põhjusena on nii poisid kui ka tüdrukud nimetanud hinnete tähtsust. Samuti õpilased, kes eelistavad kutsekooli gümnaasiumile, hindavad ise oma õppeedukust kasinamalt kui need, kes soovivad jätkata õpinguid gümnaasiumis. Seega võib oletada, et poisid õpivad kehvemini kui tüdrukud, mis on ka üks peamisi faktoreid, miks nad eelistavad omandada pigem kutse- kui üldhariduse. 

Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti nende kahe riigi hulgas, kus meeste osatähtsus kõrghariduses on kõige väiksem. Kuid seda ei tohiks käsitleda kui pingerida, kus tagapool olemine on ilmtingimata halb. Eestiga sarnases olukorras on ka Rootsi ja Taani, kes on mitmes majanduslikus ja sotsiaalses pingereas maailma edukaimate riikide hulgas. Meeste osatähtsus kõrghariduses otseselt ei määra riigi edukust, kuid näitab, milline võib olla tulevikus riigis meeste ja naiste hariduslik tasakaal. Euroopa riikides on põhihariduses üldiselt sooline tasakaal olemas, kuid juba keskhariduses hakkavad poisid minema kutseharidusse või tööturule ja kõrghariduses on enamikus riikides meeste osatähtsus väiksem. Eeldatavasti on sooline segregatsioon teataval määral paratamatu. Euroopa Liidus on umbes 45% kõrghariduse omandajatest mehed, Eestis umbes 40%. Küsimus on pigem selles, kas me oleme 40% rahul. Sooline jaotus hariduses, kus kõrghariduses õpiks võrdselt nii mehi kui ka naisi, oleks eeldatavasti pigem kunstlik kui loomulik nähtus. Samas on vaja mõelda, milline on Eestile sobiv tasakaal ja kuidas seda saavutada.

Poiste osatähtsus põhi-, kesk-, ja kõrghariduses Euroopa Liidus, 2008/2009

Poiste osatähtsus põhi-, kesk-, ja kõrghariduses Euroopa Liidus, 2008/2009

Põhjalikum ülevaade kogumikus „Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?” (ilmus 31.10.2011) artiklis „Hariduselus naised spurdivad, mehed sörgivad?“

 Rain Leoma, Statistikaameti juhtivstatistik

5 responses to “Euroopa hariduselus naised spurdivad ja mehed sörgivad?

  1. Nagu artiklis öeldud, on Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses nende kahe riigi hulgas, kus naiste osatähtsus kõrghariduses on kõige SUUREM. Samal ajal on Eesti konkurentsitult riigiks, kus naiste keskmine palk on kõige VÄIKSEM.
    Mõtlemapanev paradoks. Ja oluline lähtepunkt, kui tõesti tahaksime teada, “milline on Eestile sobiv tasakaal ja kuidas seda saavutada.”

  2. Huvitav, et analüüsist on jäänud välja mitmed kõrgharidust puudutavad faktorid:
    1. Kuidas on ajas muutunud kõrgkoolide vastuvõtt (kui kohtade arv on suurenenud siis meeste ja naiste protsentide vahe on suruesti sellest tingitud, et kõrgharidust lihtsalt võimaldatakse rohkematele ning kuna naisi on gümnaasiumis rohkem siis kandub see ka kõrgharidusse).
    2. tasulised vs tasuta kohad ehk hinnatav konkurentsivõime meeste ja naiste vahel ning selle muutumine ajas. Juhtivstatistik küll eeldab, et poisid õpivad kehvemini kui tüdrukud aga selle ülekandmine põhikooli lõpetanute arvamusest kõrgharidusse tundub olevat liialt lihtsustatud.
    3. Meeste ja naiste erialad kõrgkoolis. Osaliselt seotud ka esimese punktiga ehk kui vähenenud on pigem meesteerialad (n mäetehnika, insenerid vms) siis on ka loomulik meeste väiksem % kõrghariduses.

    Suht sarnaseid küsimusi USA vinklist on esitatud ja neile üritatud vastata vot sellisel lehel:

    http://www.swifteconomics.com/2009/09/18/lies-damned-lies-and-statistics-the-college-gap/

    Väga huvitav on, et miks statistikaamet on pannud nõnda kollase pealkirja???

  3. Tjah natuke lootsin, et ehk midagi vastatakse mu kommentaarile aga nujah. Eks see selline linnuke kirja üritus vist ole.

    • Palun vabandust hilinenud vastuse pärast. Soov oli vastata läbimõeldult ja pikemalt kui mõned laused.

      Kõrgkoolide vastuvõtt on pärast taasiseseisvumist suurenenud nagu on suurenenud ka tüdrukute osakaal kõrghariduses. Samas 1995. aastal oli tüdrukuid keskhariduses 60% ja 2010. aastal 57%. Kõrghariduses on vastavad näitajad: 52% ja 60%. Sellest saab järeldada, et kuigi üheksakümnendate keskel oli tüdrukute osakaal keskhariduses sama, mis praegu, on nende osakaal kõrghariduses suurenenud. Ma isiklikult arvan, et nõukogudeajast jäänud ühiskondlikud normid ja tavad olid üheks mõjutajaks, miks veel üheksakümnendate keskel oli kõrghariduses poisse ja tüdrukuid võrdselt, samas kui keskhariduses enam mitte. Tänapäevaks on paljuski nõukogudeaegsed ühiskonnakorralduse tavad murtud ja asemele on tulnud uued normid, mis on kujundanud praeguse olukorra.

      Vaatasin andmeid, mis puudutavad endast kõrghariduse esimesele tasemele õppimaasujaid kui ka esimese taseme lõpetajaid. Kõrghariduse esimene tase on see osa kõrgharidusest, mida minnakse omandama pärast keskhariduse omandamist, sinna ei hõlmata magistrante ja doktorante. 2010. aastal asus tüdrukuid tasuta õppekohtadele õppima 55% ja tasulistele 58%. Õppekohtade arv nii tasuta kui ka tasulises õppes ei erinenud. 2009/2010 õppeaastal oli esimese taseme kõrghariduse omandajatest tüdrukud tasuta õppekohtadel 68% ja tasulistel 73%. Ka lõpetajaid on nii tasuta kui ka tasulistel kohtadel umbes samapalju.

      Võrreldes aastat 2010 ja 1995 on poiste osakaal kõrghariduse kõikides õppevaldkondades vähenenud. Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas on jätkuvalt poiste osakaal kõige kõrgem – 72%, loodus- ja täppisteadustes 61%, teeninduses 51%. Teistes õppevaldkondades on tüdrukuid rohkem. Konkurentsitult kõige vähem poisse on hariduses – vaid 10% õppijatest. Tervises ja heaolus on vastav näitaja umbes 13%. Vaatasin palju on õpilasi õppevaldkondades protsentuaalselt 1995. ja 2010. aastal. Suuri erinevusi pole. Suhtarvudes on suurim vähenemine (ligi 4 protsendipunkti) toimunud hariduse ja tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas ning suurim kasv teeninduse valdkonnas (3 protsendipunkti). Samas on teenindust õppimas mehi ja naisi suhteliselt võrdselt. Seega ei saa väita, et nendesse õppevaldkondadesse, kus poisse on vähem, on õppekohti juurde tulnud.

      Eesmärk oli vaadata meeste ja naiste haridusteed tasemehariduses väga põgusalt. Teada on, et naisi on kõrgharidust omandamas rohkem kui mehi, aga vähem on teada, millisest hetkest tekib hariduses lõhe. Meeste seas esineb nii geniaalsust kui ka vaimupuuet rohkem kui naiste seas. Seega meeste vaimsete võimete puhul esineb sagedamini äärmusi. Mis on eeldatavasti ka üks põhjus, miks pärast kohustusliku hariduse omandamist jätkab õpinguid keskhariduses rohkem naisi, seega on lõhe paratamatu. 1990. aastate keskel polnud lõhet kõrghariduses eeldatavasti tänu nõukogude pärandile ja sealt saadud meeste ja naiste rollidele ühiskonnas. Ma ei arva, et Eestis peaks hakkama mehi hariduslikult kuidagi spetsiaalselt järele aitama, et lõhet vähendada. Pigem peaks mõtlema, et mida see lõhe endaga kaasa võib tuua nii tööturul kui ka inimsuhetes. Samuti kas haridussüsteemi oleks vaja muuta.

  4. Vabandan kärsituse pärast ja tänan huvitava ning põhjaliku vastuse eest.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s