Üle kolmandiku meestest ja ligi viiendik naistest suitsetab iga päev

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad.  

16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste seas. 

Mehed tarvitavad alkoholi naistest enam

37% meestest tarvitavad alkoholi mõni kord nädalas, sama sagedusega alkoholi tarbivaid naisi on aga 13% – peaaegu kolm korda vähem kui mehi. Üldse ei tarbi alkoholi 8% meestest ja 13% naistest. Maal elavad mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui linnas elavad mehed – 50% maal ja 40% linnas elavatest meestest tarbivad alkoholi mitu korda nädalas. Ka maal elavad naised tarbivad alkoholi linnas elavatest naistest rohkem. Mitu korda nädalas tarbib alkoholi 16% maa- ja 12% linnanaistest. 

Meestest tarvitavad kõige vähem alkoholi keskharidusega ja kõige rohkem keskeriharidusega mehed. Naiste hulgas on alkoholitarbijaid kõige rohkem aga kõrgharidusega naiste seas. Eesti rahvusest mehed ja naised on suuremad alkoholitarbijad kui mitte-eestlased. Alkoholitarbimise suurenemist mõjutab ka sissetulek – alkoholitarvitajaid on rohkem kõrgema sissetulekuga meeste ja naiste hulgas. 

Joobes autorooli istujaid on enim noorte meeste seas

Alkoholitarvitamise järel tehakse sageli valesid otsuseid, mis põhjustab riskikäitumist. Sellise käitumise üks näiteid on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Mehed asuvad pärast alkoholitarbimist autorooli sagedamini kui naised. Viimase aasta jooksul oli korduvalt pärast alkoholitarbimist rooli istunud 3,4% 16–64-aastastest meestest ja 0,3% samas eas naistest. Kõige rohkem on alkoholijoobes autojuhte 25–34-aastaste seas – meestest lausa 7,2%, naistest 0,3%. 

Põhjalikum ülevaade kogumikus „Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?” (ilmus 31.10.2011) artiklis „Tervis ja töövõime“.  

Jaana Rahno, Statistikaameti analüütik

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s