Registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamine algab registrite analüüsist

Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti.

Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka perekonnaseisu muudatused jõuavad andmekogudesse. Tegelikult ei ole pilt nii roosiline. Paljud andmed registrites on kas osalised, ebapiisava kvaliteediga või ei vasta muudel põhjustel rahvaloenduse vajadustele. Andmekogude igapäevatööd ning ülesannete täitmist need puudused ei häiri, kuid registripõhise rahvaloenduse tegemiseks andmekogud praegu ei sobi.

Statistikaamet koostöös Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi ja konsultatsioonifirmaga Ernst&Young Baltic AS analüüsib 2013. aasta sügisel lõppeva projekti raames kokku enam kui 15 andmekogu ning neisse kogutavaid andmeid.

Projekti tulemusena töötatakse välja ettepanekud nii andmete kvaliteedi parandamiseks kui andmekogude andmekoosseisude täiendamiseks. Lisaks analüüsitakse Eesti õigusruumi, et luua eeldused registripõhiste loenduste korraldamiseks.

2011. aastal analüüsis Statistikaamet rahvastikuregistrit (RR) ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). RR osas hõlmas analüüs perekonnaseisu ja kodakondsust. EHISe osas hõlmas analüüs õpingute lõpetamiste infot. Peamised tulemused olid järgmised:

  • EHISe omandatud hariduse andmestik sisaldab lõpetamisi alates 2005. aastast. Üle poole olemasolevast infost puudutab põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamist. Hariduse andmed on olemas põhiliselt nooremate põlvkondade kohta, vanemate andmeid on vähem. Vanimad lõpetajad on sündinud 1930ndatel. Eesti isikukood puudub 0,3% inimestest, enamik neist on lõpetanud bakalaureuseõppe või kõrgema haridustaseme.
  • RRis on perekonnaseisu tunnus täidetud seadusliku perekonnaseisuga 87% kõigist RRis olevatest inimestest. 5% on perekonnaseisuks märgitud dokumenteerimata perekonnaseis (võib tegelikult olla tänaseks juba muutunud) ning 7,5% inimestest on perekonnaseisu tunnus täitmata. 15-aastaste ja vanemate hulgas on perekonnaseis täitmata 6%. Puuduvate andmete jaotus vanuseti ja kodakondsuseti on ebaühtlane. RRi tunnust perekonnaseis tuleb täiendada ning regulaarselt kaasajastada, et seda tulevikus registripõhisel rahvaloendusel kasutada.
  • RRi kodakondsuse tunnus on täitmata 0,1% inimestest ning 7% RRs olevatest inimestest on määratlemata kodakondsus. Ülejäänud 93% on olemas küll kodakondsus, kuid esineb kvaliteedivigu. Alati ei ole rakendatud kehtivat riikide ja territooriumide klassifikaatorit ning täpitähtede esinedes on tekstiline tunnus mõnel juhul moonutatud, mis teeb keerukaks andmete töötlemise. Olemasoleva info põhjal võib siiski öelda, et RRis registreeritud isikute kodakondsusandmed on piisavalt täielikud.

Andmekogude analüüs jätkub.  

Doris Matteus, Statistikaameti REGRELi projektijuht

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s