Kolmandik Eestist eksporditavatest kaupadest on võõramaist päritolu

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Statistikaameti andmetel oli 2011. ja 2010. aastal Eestist eksporditavate kaupade müük välisturgudele märkimisväärne, suurenedes kummalgi aastal üle kolmandiku (2010. aastal 35% ja 2011. aastal 37%). Eesti kaubaeksport moodustas 2011. aastal juba 75% Eesti sisemajanduse koguproduktist (näiteks Soomes oli sama näitaja 30% ja Rootsis 35%), mis on aastate võrdluses siiani kõrgeim. See näitab Eesti majanduse suurt sõltuvust ekspordist ning samuti seda, et Eesti eksporti ning seega ka majandust mõjutab ekspordi sihtriikide majanduse olukord. Mis on aga sellise ekspordi kiire suurenemise taga?

2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22% 

Kui Eesti kogueksport kasvas 2011. aastal 37%, siis re-ekspordi kasv oli 57% (1,66 miljardist eurost 2010. aastal 2,61 miljardi euroni 2011. aastal). Re-ekspordi kiirem kasv võrreldes koguekspordiga näitab, et Eesti ekspordis on suurenenud re-ekspordi osatähtsus. Näiteks Eestisse saabuvad traktorid Inglismaalt, mis vaheladudes ladustatakse ning eksporditakse ostja leidmise korral Venemaale. Sellist tüüpi kaubavahetus sisaldub nii Eesti ekspordi- kui ka impordimahus. Kui 2001. aastal oli selliste toodete osatähtsus vaid 5% Eesti koguekspordist, siis 2011. aastal juba 22% (2009. ja 2010. aastal 19%). 

2011. aastal moodustas allhange 13% Eesti koguekspordist

Ka allhanke eksport on kasvanud kiiremini kui Eesti kogueksport. Allhanke eksport suurenes 2011. aastal 48% (1,07 miljardist eurost 2010. aastal 1,58 miljardi euroni 2011. aastal). 

Kui 2011. aastal moodustasid kaubad, mis toodi Eestisse vaid allhankeks, 13% Eesti koguekspordist, siis 2001. aastal oli niisuguseid kaupu aga koguni 37%. See näitab, et Eestis on allhankena tehtud kaupade osatähtsus ekspordis viimasel kümnendil vähenenud.

Allhanke korras teevad ettevõtted selliseid töid nagu kütuste töötlemine (oktaanarvu suurendamine), kiirabiautode komplekteerimine meditsiiniaparatuuriga vms. Allhanke puhul võib tütarettevõte osutada tegelikult vaid teatud teenust oma emaettevõttele. Samas kajastub Eesti ekspordi-impordimahus ka nende kaupade väärtus, mis teenuse osutamiseks Eestisse tuuakse ja pärast riigist välja viiakse.

Eesti ekspordi struktuur

Metoodika

Re-eksport on kaupade taasväljavedu Eestist ilma neile kohapeal olulist lisandväärtust andmata — teistest liikmesriikidest tulnud kaubad vaid ladustatakse (transiidi puhul kaupu ka ei ladustata). Kaupade re-ekspordi andmed on hinnangulised, sest rahvuslikku metoodikat re-ekspordi arvestamiseks ei ole välja töötatud.

Allhanke puhul on tegemist kaupade nn lepingulise töötlemisega.

Teenused ja transiit Eesti koguekspordis ei sisaldu.

Põhjalikum ülevaade Eesti Statistika Kvartalikiri nr 2/12 artiklis „Eesti kaubavahetus üleilmsel taustal“ (ilmus 29.06.2012).

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s