Elanike kultuuritarbimine on hakanud pärast majanduskriisi taastuma

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.

Kui kriisiaastatel muutus kõige populaarsemaks kultuuriasutuseks muuseum, kus käis 59% 20−64-aastastest elanikest, siis 2011. aastal said oma koha tagasi elava esituse kunstid ehk teatri-, ooperi- ja tantsuetendused ning kontserdid. Statistikaameti andmetel käis mullu 37% inimestest vaatamas spordivõistlusi, 52% kinos, 59% muuseumis või kunstinäitusel ja 64% teatris, ooperis, tantsuetendusel või kontserdil.

Kõige paremini on läinud muuseumidel, sest muuseumiskäijate hulk kasvas ka kriisi ajal. Kui võrrelda 2011. aasta muuseumiskäijate hulka 2009.−2010. aasta omaga, siis üldine tase on jäänud samaks ja rohkem see kasvanud ei ole. Veidi on aga suurenenud muuseumis käivate meeste ja noorte osatähtsus.

Kinoskäivate inimeste arv, mis vahepeal vähenes 3 protsendipunkti, on võrreldes kriisieelse ajaga kasvanud koguni 11 protsendipunkti.

Spordivõistlustel käis 2009.–2010. aastal 6 protsendipunkti vähem inimesi kui 2007. aastal, kuid 2011. aastal kasvas nende hulk tagasi kriisieelsele tasemele.

Kõige enam vähenes majanduskriisi ajal nende inimeste osatähtsus, kes käisid teatris, ooperis, tantsuetendustel või kontsertidel. Aastatel 2009−2010 oli neid koguni 22 protsendipunkti vähem kui kaks aastat varem. 2011. aastal aga suurenes nende osatähtsus taas. Kuigi neid inimesi oli mullu endiselt 4 protsendipunkti vähem kui 2007. aastal, on see siiski selge märk sellest, et elanikel on toidukulutuste kõrval üha enam võimalusi kulutada ka kultuurile ja meelelahutusele.

2011. aastal oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn. See oli kahtlemata üks põhjusi, miks kultuuri­asutused ja -sündmused pälvisid enam tähelepanu ja inimesi.

Metoodika

Kultuuriasutustes käimise võrdluses on kasutatud 20–64-aastaste andmeid kolme uuringu põhjal: täiskasvanute koolituse uuring, mis toimus 2007. ja 2011. aastal, ning ajakasutuse uuring, mis toimus 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses. Ajavahemik 2009–2010 viitab uuringu tulemustes ühele 12-kuulisele perioodile, mis ei kattu kalendriaastaga.

Arvutustes on kasutatud 2011. aasta keskmist rahvaarvu.

Põhjalikum ülevaade „Eesti statistika aastaraamat 2012“ peatükis „Kultuur“ (ilmus 27.07.2012). http://www.stat.ee/57659

Kutt Kommel, Rain Leoma

2 responses to “Elanike kultuuritarbimine on hakanud pärast majanduskriisi taastuma

  1. Pingback: Kultuuritarbimine on tõusuteel | Lääne Elu

  2. Suur tänu Kutt Kommelile mõtteavaldusele inspireeriva uudise eest! Mõistagi on meeldiv teada, et elanikel on toidukulutuste kõrval üha enam võimalusi kulutada kultuurile ja meelelahutusele. Samuti on tore, et elava esituse kunstid on oma (kriisieelse) koha tagasi saanud ning et kõige paremini on läinud muuseumidel.

    Konteksti avardamise mõttes tuleb märkida, et muuseumiskäijal on elava esituse kunstide huvilisega võrreldes pisut paremad tingimused olnud.

    Tähelepanelik kultuuritarbija on kindlasti märganud, et aeg-ajalt saab muuseumi pisut odavamalt (nt Kumu 1 euro kolmapäevad) või koguni tasuta (rahvusvahelisel muuseumipäeval 18.mail, muuseumiööl ja rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, mil tasuta saavad KUMU külastada kuni 18.aastased).

    Tasuta kontserte tuleb meie kultuurimaastikul ka aeg-ajalt ette, nii heategevuse kui ka poliitilise reklaami raames. Tasuta teatrit juba niisama naljalt ei leia ega olekski vahest tarvis selles suunas pikemalt arutleda kuna seni ei ole keegi midagi kuulnud tasuta pankadest, poodidest ja muudest tasuta teenustest. Seega on mõtteviis, et kultuuri saab tasuta, pisut ajast ees.

    Samas on tähelepanuväärne, et mitmed ettevõtted kasutavad inimeste kultuurihuvi ja teatud kultuuriürituste (arvatavat) atraktiivsust oma toodete ja teenuste pakkumiseks ning reklaamikampaaniate elavdamiseks.
    Põhjalikumat analüüsi vajaks kindlasti äritegevuse ja elavate kunstide vastastikune mõju, nt jätkusuutlikkuse seisukohalt.

    Mis puutub väiksematesse muuseumitesse, siis nende panuse esiletoomiseks kohaliku elu edendamisse oleks vahest tarvis pisut teistsugust lähenemisviisi kui kultuuriasutustes käimise võrdluse praegune meetod seda võimaldab.

    Sama lugu on elava esituse kunstidega, mille mõjust inimese elukvaliteedile (sh tervisele) annavad tunnistust mitmete teadlaste uurimused (Konlaan 2001, Staricoff 2003, Liikanen 2003, Grape/Theorell 2007, Pulkkinen/Metsäpelto 2008 jpt).

    Kokkuvõtteks: kultuuristatistika praeguses ulatuses jääb sektoriülese kultuuripoliitika jaoks pisut kitsaks.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s