Aastakeskmine pension langes mullu esimest korda sellel sajandil

Keskmine pension oli 2011. aastal 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.

Keskmine vanaduspension tõusis vähesel määral – 304,5 eurost 305,1 euroni. Arvestama peab, et majanduskriisi tingimustes ei tõstetud kaks aastat järjest pensioniindeksit. Keskmise pensioni langus oli tingitud ka töövõimetuspensionäride osatähtsuse kasvust – töövõimetuspension on vanaduspensionist tunduvalt madalam. 2011. aasta keskmine töövõimetuspension oli 177,1 eurot kuus.

Pensionäride arv Eestis ületas 2011. aastal 400 000 piiri. 2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 404 525 pensionäri – 30,2% rahvastikust. Viimasel ajal on aktuaalne teema olnud pensionisüsteemi suutlikkus tulevikus. Statistika järgi on muretsemiseks põhjust, sest viimased kaks aastat järjest on pensionäride arv kasvanud üle 2% aastas ja nende osatähtsus rahvastikus suurenes nii 2010. kui ka 2011. aastal 0,7 protsendipunkti. 2002. aastal oli pensionäre 27,2%, 1970. aastal aga 19,1% rahvastikust. Pensionäride arvu ja koosseisu muutumist on mõjutanud rahvastiku vananemine, 1993. aastal alanud pensioniea tõstmine, pensionisüsteemi ümberkorraldus 2000. aastal ja majanduskriis.

Ka puudega inimeste osatähtsus rahvastikus jõudis 2011. aasta jooksul rekordilisele tasemele – 10%-ni (aasta varem 9,6%).

Üha vähem on ravikindlustusega inimesi

2011. aasta lõpu seisuga oli ravikindlustus 93%-l rahvastikust, mis on selle sajandi madalaim näitaja. Aasta varem oli ravikindlustus 93,7%-l, viimasel majanduskriisieelsel aastal ehk 2007. aastal aga 96%-l rahvastikust. Maakondadest kasvas ravikindlustatute arv vaid Harju maakonnas, et aga maakonna rahvaarv kasvas kiiremini, siis vähenes ravikindlustusega elanike osatähtsus sealgi. Enim ravikindlustatuid ongi ootuspäraselt Harju maakonnas (96,7%), vähim aga Jõgeva ja Viljandi maakonnas (vastavalt 86,1% ja 86,4%).

Nii töötutoetuse kui ka töötuskindlustushüvitiste saajate arv 2011. aastal vähenes

Töötutoetust sai kolmandiku võrra ja töötuskindlustushüvitisi poole vähem inimesi kui aasta varem. Hüvitisesaajate arvu vähenemine tuleneb alanevast töötuse määrast – pärast 2010. aasta I kvartalit langes töötuse määr Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini. Töötutoetuse saajaid oli 2011. aastal 30 622, töötuskindlustushüvitise saajaid 32 124, koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 6040 ja tööandja maksejõuetuse hüvitise saajaid 2600. Kõigi hüvitiste saajate andmete puhul ilmneb sama dünaamika: 2011. aasta näitajad on madalamad kui kahe eelneva aasta omad, kuid siiski kõrgemad kriisi esimese, 2008. aasta omadest.

Ka hüvitisesaajate koosseis on muutunud. Kui 2010. aastal olid 47,5% töötuskindlustushüvitise saajatest naised ja 52,5% mehed, siis 2011. aastal oli naisi juba rohkem – vastavalt 55,3% ja 44,7%. Kui tavapäraselt ongi töötuskindlutushüvitise saajate hulgas naisi rohkem kui mehi, siis kriisi kõrgajal, 2009. ja 2010. aastal oli suurem just meessoost hüvitisesaajate hulk. Mehi jäi rohkem töötuks majanduskriisi alguses, naisi kriisi teises pooles, kui kriis jõudis ehitusest ja tootmisest kaubandusse ja teenindusse. Et üldjuhul on naistel väiksemad palgad, siis mõjutas soolise koosseisu muutumine ka keskmise hüvitise suurust. Keskmine töötuskindlustushüvitis oli 2011. aastal 257 eurot kuus. 2010. aastal oli see 265 ja 2009. aastal 287 eurot kuus. Hüvitisesaajate vanust võrreldes selgub, et kriisi ajal satub nende sekka rohkem noori kui muidu. Kokkuvõtteks võib öelda, et kriisiaastatel oli töötuskindlustushüvitiste saajate hulgas tavalisest rohkem neid, keda normaalses majandusolukorras ähvardab töötuksjäämine vähem: mehed, nooremad töötajad
(25–34-aastased) ja kõrgepalgalised. 2011. aastal aga muutus olukord taas tavapäraseks.

Põhjalikum ülevaade „Eesti statistika aastaraamat 2012“ peatükis „Sotsiaalne kaitse“ (ilmus 27.07.2012). http://www.stat.ee/57659

Marve Randlepp, Statistikaameti juhtivstatistik

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s