Rahvastikupuu ja püramiidskeem

ÜRO veebilehel maailma rahvastiku muutust 1950. aastast kuni 2100. aasta prognoosini vaadates tuleb tõdeda, et püramiidskeemil põhinev majanduskasvumudel pole enam jätkusuutlik. 

ÜRO rahvastikudivisjoni veebilehel on enamiku maailma riikide kohta neli rahvastikupuud: 1950., 2010., 2050. ja 2100. aasta kohta. Neist kaks viimast on prognoosid. Kindlasti näeb iga vaataja erinevat lugu. Minu tähelepanu köitsid puud, mis kirjeldavad maailma rahvastikku tervikuna. Neid puid vaadates meenus Tallinna Polütehnilises Instiuudis õpitud tarkus, mis on elus mitu korda kinnitust leidnud, et püramiidskeemil põhinev majandusmudel pole jätkusuutlik, kui püramiidi alus enam ei kasva. 

Maailma rahvastikupuu aastal 1950 on selge püramiid, 2010. aastal võib optimist veel püramiidi näha, aga 2100. aastal enam kindlasti mitte. 

Mis on püramiidskeemil põhineval majandusarengu mudelil ühist rahvastikupuuga? Julgen väita, et seos on üsna otsene. On ju maailma praeguse majanduse selge eesmärk kasvamine. Kasv põhineb tarbimise kasvul, mis omakorda põhineb tarbijate arvu kasvul. Muidugi on tarbimine kasvanud ka seetõttu, et tarbija tarbib järjest rohkem — oli aeg, kus peres oli üks televiisor (kui üldse), aga praegu on päris tavaline, et igal pereliikmel on oma teler või muu vahend teleprogrammi vaatamiseks. 

Majanduse kasv eeldab ka uute töötajate juurdevoolu. Loomulikult kompenseerib uute töötajate vajaduse tööviljakuse kasv ning uute, inimtööjõudu vähem vajavate tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga vaadates, kuidas majanduse kasvuga kaasneb hõivatute arvu kasv, võib küll väita, et praegu on majanduskasvu uute töötajateta keeruline saavutada. 

Kui rahvastikupuu on püramiidikujuline, siis on tarbijate ja tööjõu arvu kasv tagatud. Majanduse arenguskeemi toimimiseks on eeldused olemas. Kui rahvastikupuu pole enam püramiidikujuline, siis kasvueeldused kaovad ning senine mudel ei saa enam toimida. 

Eesti 2010. aasta rahvastikupuu ei ole püramiidikujuline ja seega vähemalt mõningaid majanduskasvu eeldusi riigisiseselt enam pole. Avatud maailma tingimustes on puuduvat osa võimalik kompenseerida ekspordi kasvu ja tööjõu sissetoomisega. Vaadates maailma rahvastikupuu prognoositavat kuju, on selge, et nii ekspordi kasv kui ka tööjõu sissetoomine muutuvad üha keerulisemaks. Aafrikas säilitab rahvastikupuu püramiidi kuju kõige kauem, aga sajandi jooksul muutub sealgi. 

Kas selle peale peaks praegu tõsiselt mõtlema? Pole minu asi seda öelda, aga protsesside puhul, mille elujõulisust soovitakse ka kümne aasta pärast säilitada, on kindlasti mõistlik rahvastikupuid vaadata ja mõelda sellele, mida nad meile jutustavad.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

One response to “Rahvastikupuu ja püramiidskeem

  1. Mitte ilmaasjata ei vaadata majanduskasvu elaniku kohta. Üks olulisemaid komponente majandusarengus on inimkapital. Aasia miljardid on hiljuti pääsenud süvavaesusest ja hakkavad kõrghariduseni jõudma, tehnoloogia arengusse panustama. See on võrreldav tohutu taastuva ressursi avastamisega, ega lase maailma majanduskasvu suhtes lähisajandi jooksul küll kuigi pessimistlik olla (vähemalt senikaua kuni poliitiline keskkond talutavaks jääb).

    Rahvaarvu vähenemine või stabiliseerumine nõuab tõepoolest palju muutusi, mis muuhulgas tähendavad ka ümberkorraldusi majanduses, eriti põlvkondadevahelisi siirdeid arvestades. See tekitab kindlasti lisapingeid, vähendab stabiilsust, mida arenguks vaja, tõuseb ülalpeetavate arv jne, kuid rahvaarvu kasvamine ei ole traditsiooniliste majanduskasvumõõdikute (selle sama per capita kasvu jaoks) kuigi oluline tegur. Piisab suurusjärkudele mõtlemisest – milline on olnud majandusareng viimase sajandi jooksul (võtame seda siis nüüd agregaatselt, mitte per capita baasil) ja milline rahvaarvu kasv selle aja jooksul.

    Siin üks lühike sissejuhatus sellesse, kuis me täna majandusarengut näeme, ja mis selle peamised tegurid (mehelt, kellel muuseas pisike tõenäosus täna Rootsi panga Nobeli-nimeline preemia saada, ehkki tõenäolisemalt oodatakse tema vananemist):
    http://www.econlib.org/library/Enc1/EconomicGrowth.html

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s