Eesti mehe statistiline portree

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk. 

2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel oli Eestis 600 352 meest ja 693 884 naist ehk mehi on üle 90 000 võrra vähem kui naisi. Alates 40. eluaastast hakkab mehi rahvastikus üha vähemaks jääma ning 75-aastaseid mehi on juba üle poole vähem kui samas vanuses naisi. 

Mehe eluiga ja käekäik 

Keskmine Eesti mees on 38-aastane ehk keskmisest Eesti naisest 6 aastat noorem. Mehe oodatav eluiga sünnimomendil on 71,2 aastat, mis on ligi kümme aastat lühem kui keskmisel naisel. Vaatamata lühemale elueale ja meeste väiksemale osatähtsusele rahvastikus, vastavad mehed küsimustele enesetunde või muretsemise kohta vägagi positiivselt, ei kurda valude üle ega kurvasta eriti. 

Mehed ei tõtta noorelt abielluma, vaid pigem sõuavad abielusadamasse 30. eluaastates (meeste keskmine vanus abiellumisel on 30 eluaastat). Kõigist abiellunud meestest 60% on abiellu astunud 30. eluaastaks, samal ajal kui abiellunud naistest on 30. eluaastaks tanu alla saanud pooled. Kõige rohkem abielulahutajaid on 35–39-aastaste meeste seas. Kui mees on 30–34 aasta vanune, on peres tõenäoliselt juba üks või mitu last. 

Mees ja tema töö 

15–74-aastastest Eesti meestest töötas 2011. aastal 62% ja tööd otsis 13%. 2012. aastal on töötus meeste hulgas pisut vähenenud. 

Mehed töötavad enamasti ehitusel, transpordi valdkonnas või töötlevas tööstuses. Hariduse ja tervise tegevusalal on meeste osatähtsus väike. Ametialati on enim mehi oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite seas, samuti juhtide hulgas. Vähem on mehi ametnike ja teenindajate seas. 

Palgatöötajast mees teenib kuus keskmiselt 923 eurot brutos. Juhtidest meeste keskmine brutokuutöötasu on 1400 eurot, tippspetsialistidel 1300 eurot ja keskastme spetsialistidel üle 1000 euro. Üldjuhul on meeste töötasu kõigis valdkondades ja ametites 200 või enam eurot suurem kui naistel.

Mehe ajakasutus 

Eesti mees teeb päevas üheksa tundi tasulist tööd. Sellele kuluv aeg on aastate jooksul küll pisut lühenenud, kuid sellegipoolest teevad mehed päevas tasulist tööd 30 minutit rohkem kui naised.

Majapidamisele ja perekonnale kulub meestel kolm tundi päevas, mida on üle pooleteise tunni vähem kui naistel. Laste hoidmisele kuluv aeg on aga kümne aasta jooksul meestel pikenenud 30 minuti võrra ning nüüd veedavad mehed lastega juba poolteist tundi päevas koos (arvestatud on nende meeste keskmist ajakulu, kes sellel tegevusele aega pühendasid). Lapsehoidmine aga ei ole meeste jaoks nende söötmine ja kasimine millegi muu tegevuse kõrvalt, vaid pigem kvaliteetaeg. Meeste jaoks pakuvad lapsed mõnusat vaheldust ja võimalust mängida. Meeste ajakasutust iseloomustab pigem üks tegevus korraga ja põhjalikumalt. Vähem on meestel mitme asjaga korraga tegelemist.

Vaba aega on Eesti mehel rohkem kui kümme aasta tagasi, seda eelkõige seetõttu, et tasulisele tööle ja üldistele majapidamistöödele kulub vähem aega. Mehel on päevas vaba aega üle kuue tunni. Seda kasutatakse tihti meelelahutuseks ning eriti palju aega kulub päevas arvutiga seotud tegevustele (kaks tundi) ning teleka vaatamisele (üle kahe tunni). Spordi tegemisele kulunud aeg on viimase kümne aasta jooksul samuti pikenenud ning sporti harrastavad mehed tegelevad spordiga keskmiselt kaks ja pool tundi päevas. 

Kui pikk on Eesti mees ja palju ta kaalub? 

Keskmine Eesti mees (15-aastane ja vanem) on 179 cm pikk ja kaalub 83 kilogrammi.

  • 15–44-aastane mees on 181 cm pikk ja kaalub 82 kilogrammi.
  • 45-aastane ja vanem mees on 176 cm pikk ja kaalub 85 kilogrammi.

Kasutatud on statistikaameti sotsiaaluuringu, ajakasutuse uuringu, palgastatistika ja tööjõu-uuringu tulemusi ning rahvastiku andmeid statistika andmebaasist

Piret Tikva, Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja

 

5 responses to “Eesti mehe statistiline portree

  1. ja palju siis statistika selliseid mehe leidis, kes igapäevaselt 2,5 tundi spordiga tegelevad. Kas 0,1 % kõikidest meestest või 0,01 %? Kas see on adekvaatne näitaja sportivate meeste puhul, mida esile tuua?

  2. Tere,
    Viidatud lehel ajalisest jaotusest siiski juttu pole. Ilma numbriterägastikku süübimata võib aga üsna kindlalt väita, et pigem spordib keskmine mees 2,5 tundi nädala peale kokku, mitte aga 2,5 tundi iga päev. Sellise mahuga sportijaid on väga kaduvväike osa kõikidest spordiga tegelevatest meestest.

    • Keskmine ajakasutus hõlmab kõikide uuringus osalenute (ligi 7000 isikut) keskmist ajakasutust päevas, mis omakorda on laiendatud kogu Eesti elanikkonnale. Tegemist ei ole antud juhul ainult ühe vanusegrupi meestega, vaid vaadeldakse mehi alates 10 eluaastast, neid kes on sportimist oma päevases ajakasutuses kasvõi 10-minutilise tegevusena märkinud (neid on 30% uuringus osalenud meestest) ning see keskmine ajakulu sportimisele on jagatud kõigi nii vastanud meeste peale ära ning annab 2,5 tundi päevas. Kõigi Eesti meeste peale laiendades (ka need kes pole tegelenud spordiga) tuleb keskmine ajakulu spordile 30 minutit päevas. Sellised need statistilised keskmised juba on.

      Piret Tikva

  3. Kas nende keskmiste puhul on kasutatud aritmeetilist, geomeetrilist, mediaani või moodi? Kui suur on standardhälve?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s