Reaalpension vähenes mullu 1,3%

Aastakeskmine vanaduspension kerkis 2012. aastal 313 euroni, ent hinnatõus kärpis pensioni ostujõudu ja reaalpension vähenes 1,3%.  

2012. aasta aprillis tõsteti vahepeal kaks aastat paigal püsinud pensioniindeksit, mille tulemusena oli 2012. aasta keskmine vanaduspension ligi kaheksa euro võrra suurem kui 2011. aastal. Kui aga vaadelda vanaduspensioni ostujõu muutumist aasta jooksul, pole tulemus nii rõõmustav — 3,9%-line tarbijahinnaindeksi tõus ületas pensionitõusu ja kui keskmine nominaalne vanaduspension kasvas 2,6%, siis reaalne vanaduspension, mis võtab arvesse ka inflatsiooni mõju, vähenes 1,3%. 

Kui võtta vaatluse alla pikem periood, on pensioni ostujõud märksa elujõulisem. Näiteks viie aastaga (2012. aasta võrreldes 2007. aastaga) on reaalne vanaduspension kasvanud 12%. See periood hõlmab ka masueelset kiiret pensionitõusu (2008. aastal kasvas keskmine vanaduspension 23%) ja olematu inflatsiooniga 2009. aastat. Et pensioniindeks arvutatakse eelmise aasta majandusnäitajate põhjal, on pensionimuutus majanduse arengust sammu võrra tagapool — nii tõusis pension veel 2009. aastal, kui majanduskriis oli juba täies hoos, samas 2011. aasta, mil majanduslangus juba üldiselt möödunud oli, pensionitõusu kaasa ei toonud. 

Reaalpensioni vähenemine iseloomustab just viimast kolme aastat (2010–2012), enne seda jäi pension inflatsioonile alla aastatel 2000–2001. Ilmselgelt seostub langev reaalpension kriisijärgse ajaga, kus inflatsioon hakkab taas tekkima, kuid eelnenud kriisiaastad ei luba veel pensioni piisaval määral tõsta. Kokkuvõttes saab siiski välja tuua, et üldjuhul suudetakse riikliku pensioniindeksi korrigeerimisega hoida pensioni ostujõud inflatsioonist kõrgemal.

Reaalpensioni muutus võrreldes eelneva aastaga, 1999–2012

Reaalpensioni muutus võrreldes eelneva aastaga, 1999–2012

Pensioniindeks kehtestatakse iga aasta 1. aprilliks ning see sõltub 80% ulatuses sotsiaalmaksu laekumisest ja 20% ulatuses tarbijahinnaindeksi muutusest. Madalamat pensioniindeksit kui 1,000 ei kehtestata ehk pension ei vähene, küll aga on võimalik vähendamata jätmist parematel aastatel tasaarveldada. Nii tulenes pensioniindeksi tõstmata jätmine 2010–2011 sellest, et sotsiaalmaksu laekumine tegelikult vähenes, aga et siis pensione langetada ei saanud, oli 2012. aasta pensioniindeksi tõus vaid 4,4%, mitte kaks protsenti rohkem. 

Erinevalt näiteks keskmisest palgast, taandub keskmise pensioni muutus ühele põhitegurile ja see ongi riiklik pensioniindeks. Vähemal määral mängib rolli ka pensionisaajate kontingendi muutumine, kuid kui riiklikult pensione ei tõsteta, muutub keskmine pension vähem kui ühe euro võrra aastas. 

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. Pensioni ostujõudu saab arvutada ostujõu kalkulaatori abil.  

Marve Randlepp, Statistikaameti juhtivstatistik

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s