Sooline palgalõhe 2012. aastal suurenes

Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta oktoobris naiste brutotunnitasu 24,6% madalam kui meestel. 2011. aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 1,8 protsendipunkti.  

Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,28 eurot ning meespalgatöötajatel 5,68 eurot. 

Eestis oli sooline palgalõhe suurim 1994. aastal, kui naiste brutotunnitasu oli meeste omast 28,9% madalam. 2007. aasta ”palgaralli” ajal tõusis palgalõhe taas 27,6%-ni. Riikidevahelises võrdluses arvestatakse soolist palgalõhet tegevusalade kaupa ning tegevusala palgalõhe kujuneb nii juhtide kui ka koristajate tunnitasu arvesse võttes. 

2012. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses, kus naiste brutotunnitasu oli meeste omast 43,3% madalam. Selle tegevusala sooline palgalõhe suurenes 2011. aastaga võrreldes 5,8 protsendipunkti. Tegevusala meestöötajate arv võrreldes 2011. aastaga ei muutunud, kuid nende tunnitasu tõusis 5%. Finants- ja kindlustustegevuse naispalgatöötajate arv kasvas ligikaudu 600 võrra ning naiste tunnitasu langes 4,8%, seega lisanduvad naispalgatöötajad olid madalama palgatasemega. Mehi oli selle tegevusala palgatöötajate seas 28%. 

2012. aastal oli kõige väiksem sooline palgalõhe veonduse ja laonduse tegevusalal, kus naiste brutotunnitasu oli meeste omast 2,4% madalam. Võrreldes 2011. aastaga vähenes palgalõhe 3,2 protsendipunkti. Nii mees- kui ka naistöötajate arv suurenes, kuid naistöötajate tunnitasu tõusis 0,5%, samal ajal kui meestöötajate tunnitasu langes 2,8%. See põhjustas ka palgalõhe vähenemise. Meespalgatöötajate osatähtsus veonduse ja laonduse palgatöötajate seas oli 72%. 

Võrreldes 2011. aastaga suurenes kõige enam palgalõhe haldus- ja abitegevuses (siia kuuluvad mootorsõidukite, masinate, seadmete rent ja kasutusrent ning tööhõiveagentuuride ja reisibüroode tegevus, turvatöö jne) — 7,8 protsendipunkti. 2012. aastal oli haldus- ja abitegevuses naiste brutotunnitasu meeste omast 16,7% madalam. Nii mees- kui ka naistöötajate arv sellel tegevusalal suurenes (vastavalt 10% ja 7,5%), kuid naistöötajate tunnitasu langes 8,7%, samal ajal kui meestöötajate oma jäi samaks. Meespalgatöötajaid oli sellel tegevusalal 53%. 

Võrreldes 2011. aastaga vähenes kõige enam palgalõhe muudes teenindavates tegevustes (siia kuuluvad pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus jne) — 10,9 protsendipunkti. 2012. aastal oli selle tegevusala naiste brutotunnitasu meeste omast 12,5% madalam. Nii mees- kui ka naistöötajate arv suurenes (vastavalt 17,7% ja 32,5%), ent naistöötajate tunnitasu tõusis 10,6%, samal ajal kui meestöötajate tunnitasu langes 3,2%. Lisandus ligikaudu 800 naispalgatöötajat, kes tõstsid naistöötajate keskmist tunnitasu. Meespalgatöötajaid oli sellel tegevusalal 27%. 

Tegevusalade mees- ja naistöötajate brutotunnitasude tõusude ja languste ning ka soolise palgalõhe kõikumiste üks põhjus oli tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate tunnitasude tase. 

Võrreldes 2011. aasta oktoobriga kasvas mees- ja naistöötajate arv vastavalt 8,0% ja 4,1%. 2012. aasta oktoobris tõusis meespalgatöötajate osatähtsus üle pika aja 48%-ni. Et mehed töötavad kõrgemalt tasustatud tegevusaladel ja sageli ka kõrgemalt tasustatud ametialadel, siis meespalgatöötajate arvu kasv on ka palgalõhet pisut suurendanud. 

Parema pildi soolisest palgalõhest saab ametialade andmeid vaadates. 2010. aasta töötasu struktuuri-uuringust selgus, et kõige suurem oli palgalõhe riide- ja silmuskudumise masinaoperaatoritel, kus naiste tunnitasu oli 38% väiksem kui meestel. Naiste tunnitasu oli aga meeste omaga võrreldes kõige kõrgem reklaami ja suhtekorralduse juhtidel, kus oli mehi tunduvalt rohkem kui naisi, aga naiste tunnitasu oli 19% kõrgem kui meestel. Ametialadest on silma hakanud bussi- ja trammijuhid. Alates 2005. aastast oli naisbussi- ja trammijuhtide tunnitasu meeste omast 12–18% kõrgem, 2010. aastal oli naisbussi- ja trammijuhtide tunnitasu 12% kõrgem kui meestel. 

Sooline palgalõhe, 1994–2012

Sooline palgalõhe, 1994–2012

2012. aasta soolisest palgalõhest on detailsem ülevaade statistika andmebaasis. 2010. aasta ametialade kohta on detailsem ülevaade statistika andmebaasi tabelis PA633: Täis- ja osalise tööajaga töötajate töötatud tunnid ja keskmine brutotunnitasu soo ja ametiala järgi, oktoober. 

Mare Kusma, Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s