Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Viimasel ajal sõpradega Eesti arengutest rääkides on mitmel korral tekkinud naljatamisi mõte, et eestimaalased võiksid endale uue rahvuskala saada. Selleks võiks olla lõhe — palgalõhe nimelt.

Sellise naljaviskamise põhjuseks on asjaolu, et naiste meestega võrreldes madalamatest palkadest räägitakse Eesti ühiskonnas palju. Tänases loos ei hakka ma soolise palgalõhe statistikal lähemalt peatuma. Statistikahuvilised saavad sellest lugeda kolleeg Mare Kusma kirjutatud ja statistikablogis ilmunud loost „Sooline palgalõhe 2012. aastal suurenes“.

Eestis on palgalõhe kindlasti naissoost. Kui on olemas naissoost lõhe, siis peaks olema ka meessoost lõhe. Eestis sobib viimatinimetatuks ülimalt hästi hariduslik lõhe.

Eurostati andmetel oli 2012. aastal Eestis 30–34-aastaste vanuserühmas kolmanda taseme haridus (s.o doktori-, magistri-, bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus, lõpetatud diplomiõpe, kutsekõrgharidus, keskeriharidus keskhariduse baasil) 50%-l naistest ja 28%-l meestest. Euroopa Liidu keskmiselt on need näitajad vastavalt 40% ja 32%.

Kolmanda taseme haridust omavate inimeste osatähtsus 30-34-aastaste vanuserühmas, 2012 (Allikas: Eurostat)

Kolmanda taseme haridust omavate inimeste osatähtsus 30-34-aastaste vanuserühmas, 2012 (Allikas: Eurostat)

Fokuseerime pilti. Kui järjestada Euroopa Liidu riigid selle järgi, kus on 30–34-aastaste kolmanda taseme haridust omavate meeste ja naiste osatähtsuse erinevus kõige suurem, siis seda edetabelit juhib Eesti. Nii et hariduslik lõhe sobib hästi võimaliku Eesti uue rahvuskala — lõhe — meessoo esindajaks.

Kolmanda taseme haridust omavate 30–34 aastaste naiste ja meeste osatähtsuse vahe, 2012 (Allikas: Eurostat)

Kolmanda taseme haridust omavate 30–34 aastaste naiste ja meeste osatähtsuse vahe, 2012 (Allikas: Eurostat)

Mõtiskledes nais- ja meessoolise lõhe üle tekib tahtmatult pähe triviaalne mõte, et õppimine ei tasu end ära. Õnneks pole olukord triviaalne. Statistikaameti juhtivstatistik Koit Merese analüüs „Õppimine ja edukus tööturul“, mille leiab Statistikaameti hiljuti ilmunud kogumikust „Pilte rahvaloendusest“, tõestab, et kõrgemalt haritud inimesed saavad paremini hakkama.

Ometi on toodud triviaalne mõte loogiline. On põhjust küsida: „Kui palgalõhe on naiste ning hariduslõhe meeste kahjuks, siis mis on sellel pildil valesti?“ Täpset vastust ma ei tea. Kutsun üles teema üle tõsiselt mõtteid vahetama! Olen veendunud, et kui suudame küsimusele õigesti vastata, siis on meil käes ka võti Eesti edasiseks eduks.

Lõpetuseks vajab veel seletamist, miks on loos valitud haridusliku lõhe iseloomustamiseks 30–34-aastased. Sisuliselt on tegemist vanuserühmaga, mis peaks olema oma haridustee klassikalises mõttes lõpetanud (elukestev õpe on omaette teema) ja lähitulevikus määrama Eesti arengu. Formaalselt on vanuserühm valitud strateegia Euroopa 2020 seisukohtadest lähtuvalt, mis seab Euroopas eesmärgiks jõuda selleni, et 30–34-aastaste vanuserühmas oleks kolmanda taseme haridusega inimeste osatähtsus 40%. Praegu on Euroopa Liidu keskmine näitaja 36%.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

4 responses to “Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest

  1. “Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel.”

    kas see palgalõhe käib sama vanusegrupi kohta?

    • Ei, see on Eesti keskmine. 2012. aasta oktoobris oli naiste brutotunnitasu 24,6% madalam kui meestel.

  2. Loogiline järeldus on, et palka makstakse mitte õpitud aastate vaid lisaväärtust loova töö tegemise eest.

  3. Kõrgharidusega mees

    Viimasele viis pluss õige vastuse eest!! Kahju, et paljud seda ei tea, kaasaarvatud statistikud…info-müraga 😉

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s