Enamikust Eesti paikadest jõuab haiglasse 30 minutiga

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90% Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.

Kõikjal Eestis 30 minutiga haiglasse ei jõua. Välja jäävad peamiselt maakonnakeskustest kaugemad alad, kus teedevõrk ja asustus on hõredam. Suur osa neist on soostunud alad, näiteks Emajõe Suursoo, Alutaguse, Soomaa ja Kõrvemaa piirkond. Kuid välja jäävad ka tihedama asustusega alad nagu näiteks Harjumaal Kehra ja Kuusalu ümbrus, Tartu maakonnas Rõngu vald, Lääne-Virumaal Jäneda piirkond.

Piirkondades, mis jäävad haiglatest 30-minutilise autosõidu kaugusele, elab suhteliselt rohkem nooremaid ning 30 minuti alast väljapool suhteliselt rohkem vanemaealisi elanikke. Arvestades nooremate koondumist linnadesse ja nende lähedusse on see igati ootuspärane.

Haiglavõrgu planeerimisel on Eestis lähtutud põhimõttest, et haiglad asuksid 1-tunnise autosõiduteekonna või kuni 70 km kaugusel elanikest. Haiglate 1-tunnise autosõiduteekonna teeninduspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti, kusjuures ulatuslikud alad jäävad mitme haigla teeninduspiirkonda. Selle teeninduspiirkonna sees elab 99% rahvastikust. Küsitav on ühe tunniga haiglasse jõudmine väikesaarte elanikel.

Ka erinevate haiglate teeninduspiirkonda kuuluva rahvastiku vanusjaotus on erinev, sarnanedes piirkonna rahvastiku vanusjaotusele. Näiteks Narva Haigla teeninduspiirkonda jääb suhteliselt rohkem 50–64-aastaseid ja 70–74-aastaseid, seevastu Tartu Ülikooli Kliinikumi teeninduspiirkonnas on rohkem nooremaid, 15–34-aastaseid.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf

Mare Ruuge, Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik

Metoodika

Toodud analüüs tutvustab rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmete kasutamisvõimalusi ruumianalüüsides. Haiglate 30- ja 60-minutiliste teeninduspiirkondade ja neisse jäävate elanike arvu arvutamiseks kasutasid autorid ruumianalüüsi meetodeid. Et sõiduks kuluv aeg sõltub teepikkusest ja kiirusest, oli oluline määrata teedele sõidukiirused. Et liiklemisele tegelikult kulunud aeg sõltub lisaks piirkiirusele ka ilmastikuoludest, kellaajast ja muudest teguritest, on reaalset teekonna läbimiseks kuluvat kiirust üsna keeruline hinnata. Linnalistes asulates kasutati kiirusena 35 km/h, maa-asulates 90 km/h, asulavälistel kruusateedel 70 km/h. Teedevõrguna arvestati suuremate teedega, st välja jäid rajad ja pinnasekattega teed. Kuna puudus info veeteede kohta, jäid analüüsist välja väikesaared, nende hulgas Vormsi ja Piirissaare. Analüüsis on kasutatud haiglavõrgu arengukava haiglaid.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s