Eesti emad 21. sajandil

Lähenemas on emadepäev ja sel puhul heidame pilgu alaealisi lapsi kasvatavatele Eesti emadele. Kui palju on selliseid emasid ja mitu last neil on?

Statistikaameti 2014. aasta sotsiaaluuringu andmetel on Eestis ligi 153 600 ema, kellel on kodus kasvamas vähemalt üks alla 18-aastane laps. Kõigist täisealistest naistest on alaealiste laste emasid 27%, kõigist 18–60-aastastest naistest 40%.

Eesti naine saab esimest korda emaks keskmiselt 26-aastaselt. Alaealiste laste ema on Eestis keskmiselt 37-aastane. Enamasti on emal üks või kaks last – 57% emadel on üks laps ja kolmandikul emadest kaks last. Iga üheteistkümnes ema on nii tubli, et kasvatab kolme või enamat alla 18-aastast last.

Kõikidest Eesti alla 18-aastaste laste emadest elavad peaaegu pooled Harjumaal (46%). Kolmandik emadest elab maal – kui ühe lapsega emadest elab maal 30% ja kahe lapsega emadest 36%, siis paljulapselistest emadest juba peaaegu pooled (47%).

Pooled emad on abielus ja nendest emadest, kes seaduslikus abielus ei ole, elavad ligi kaks kolmandikku vabaabielus. Iga üheksas ema on üksikema, kes on pere ainukene täiskasvanu ja kasvatab üksi vähemalt ühte alaealist last.

Eesti emad on haritud ja töökad

Peaaegu pooltel emadel on kõrgharidus ja 70% emadest töötab, neist enamik täisajaga. Iga viies ema on lapsehoolduspuhkusel või kodune. Mida vanemad on lapsed, seda väiksem on ema vajadus ja võimalus kodune olla. Kui emadest, kellel on vähemalt üks alla 7-aastane laps, on lapsehoolduspuhkusel või kodused 36%, siis vähemalt ühe teismelise lapse (11–17-aastased) emadest on kodused vaid 9%.

Kõrge haridustase, täisajaga töötamine ja elukaaslase olemasolu võimaldavad emadele küllaltki hea pere sissetuleku, mis aitab lapsi ülal pidada. Emad, kelle peres kasvab vähemalt üks alaealine laps, saavad kogu pere peale kuus kätte keskmiselt 1469 eurot, mida on üle saja euro rohkem kui 18–60-aastaste keskmine pere sissetulek. Samas on ka emasid, kelle pere sissetulek ei ole suur. Näiteks on majanduslikult raske toime tulla üksikemadel, kes saavad kuus kätte keskmiselt 755 eurot.

Lastehoid ja huviringid

Emade elu teevad lihtsamaks lastehoiuasutused ja huviringid, kus laps on hoitud ja saab eakohast haridust. Samal ajal on emal võimalik käia tööl või veidi puhata. 1–6-aastastest lastest käib sõimes, lasteaias või eelkoolis ligi 73%. Ligi kolmandikku 1–6-aastastest lastest, kes lastehoiuasutuses ei käi, hoiab vahel tasuta keegi sugulane, sõber või naaber. Tasulist lapsehoidjat ei saa enamik emasid oma lapsele võimaldada.

Veidi üle poole alla 15-aastastest lastest käib mõnes huviringis – alla 7-aastastest kolmandik, 7–14-aastastest 77%. Nendel eelkooliealistel lastel, kes huviringis ei käi, on hobi puudumise põhjus eelkõige vanemate arvamus, et laps on huviringis käimiseks veel liiga väike – kolm neljandikku alla 7-aastastest lastest ei osale huviringide töös just seetõttu. Kooliealised lapsed (7–14-aastased) ei osale huviringis peamiselt seetõttu, et nad ise seda ei soovi (41%), kuid oluline põhjus on ka pere rahanappus (19%) ja huviringide puudumine elukoha lähedal (16%).

 Auto ja kodumasinad teevad emade elu lihtsamaks

Kindlasti teeb emade elu kergemaks auto olemasolu. Laste lasteaeda, kooli ja huviringidesse autoga viimine hoiab oluliselt aega kokku. Alaealiste laste emadest 83%-l on peres auto. Auto olemasolu sõltub ka laste vanusest. Et eelkooliealised lapsed üldjuhul veel üksi õues ei jaluta ega ise ühistranspordiga sõida, siis vähemalt ühe eelkooliealise lapsega peredes on auto alaealiste lastega perede  keskmisest kolme protsendipunkti võrra rohkematel. Auto vajadus on pisut väiksem, kui peres on vaid üks alaealine laps – sellistes peredes on auto 79%-l. Üksikemadest on auto veidi alla pooltel. Peaaegu pooled ilma autota üksikemadest ei saa omale autot lubada, kuna neil ei ole selleks raha.

Majapidamistöödele (nõude ja pesu pesemine) kulub emadel vähem aega tänu pesu- ja nõudepesumasina olemasolule. Pesumasin on peredes niivõrd loomulik, et seda ei ole ainult paaril protsendil emadest. Küll ei ole aga nii levinud veel nõudepesumasin, mis on olemas 41%-l emadest. Nõudepesumasina olemasolu sõltub laste arvust – ühe lapsega emadest on nõudepesumasin kolmandikul, kuid rohkemate lastega emadest pooltel.

joonis

Kas emadel jätkub aega ja raha ka iseenda jaoks?

83%-l emadest on võimalus kulutada igal nädalal kasvõi väike summa ainult enda peale, näiteks käia juuksuris, kinos või kohvikus. Emade endale tehtud kulutuste suurus on seotud laste arvuga peres – mida rohkem on emal lapsi, seda väiksem on ta võimalus kulutada enda heaoluks. Kui ühe lapsega emadest on see võimalus 84%-l, siis paljulapselistest emadest 80%-l. Üksikemadest saavad enda peale kulutada 74%.

Emade jaoks on oluline hästi riides käia. 91% emadest muretseb endale läbikulunud riiete asemele uued, kuid on ka emasid, kellel ei ole seda võimalust. Näiteks üksikemadest ei osta endale uusi riideid ligi viiendik ja seda peamiselt just rahanappuse tõttu.

Enamikul emadest (84%) on aega ja raha, et saada vähemalt kord kuus kokku sõprade või sugulastega, et koos süüa ja juua. Mõnevõrra väiksem on see võimalus paljulapselistel emadel ja üksikemadel (79%).

Kahel kolmandikul emadest on mõni regulaarne vabaajaharrastus, millega tegeletakse väljaspool kodu – näiteks tehakse sporti, käiakse teatris või osaletakse mõnes hobiringis.

Meie emadel on hea tervis

Lõpetuseks veel mõned huvitavad andmed alaealiste laste emade kohta – keskmine ema on 167 cm pikk ja kaalub 68 kg. Seega on meie emad üldjuhul normaalkaalus. Emad on ka hea tervisega – 77% emadest hindab oma tervise väga heaks või heaks ning ligi viiendik keskmiseks (ei hea ega halb).

Head emadepäeva!

Tiiu-Liisa Laes, Statistikaameti analüütik

Metoodika ja mõisted

Ema vähemalt ühe 0–17-aastase lapse bioloogiline ema ja/või lapse lapsendanud ema ja/või kasuema.
Üksikemaema, kes elab ühes leibkonnas koos vähemalt ühe 0–17-aastase lapsega. Samas leibkonnas ei ela peale ema rohkem täiskasvanuid.
Paljulapseline ema kolme või enama 0–17-aastase lapse ema.
Linnlinn või alev
Maa alevik või küla
Sissetulekkuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha arvestades kõiki tulusid (keskmine kättesaadud summa eurodes).

Hinnangud põhinevad peamiselt Eesti Sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2014. aastal osales uuringus üle 5800 leibkonna.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s