Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim

Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Sadamates vähenes nii kauba lastimine kui ka lossimine

2015. aastal lähetati Eesti sadamatest välismaale ja välissadamatest saabus siia 34,8 miljonit tonni kaupa, mis oli viiendiku vähem kui aasta varem. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 24,6 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 10,2 miljonit tonni. Kui 2014. aastal toetas sadamate kaubamahu kasvu just Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv, siis 2015. aastal vähenesid nii lastimise kui ka lossimise mahud varasema aastaga võrreldes. Tegemist on viimase kümne aasta suurima langusega. Kaupu lastiti 18% vähem ja lossiti 25% vähem kui 2014. aastal. Kaupade lastimine on mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, kus veetakse peamiselt transiitkaupa.

01

Sadamates lastiti peamiselt vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi pool lastitud kaupadest), lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), metsandus- ja metsavarumistooted ning koos transporditavaid kaupu. Enim lossiti samuti vedelaid rafineeritud naftatooteid (üle kolmandiku lossitud kaubast), koos transporditavaid kaupu ning kaevandus- ja karjääritooteid.

Kümne aasta jooksul on kaupade lastimine sadamates vähenenud 42%, aga kaupade lossimise maht kasvanud üle kahe korra. Vaatamata 2015. aasta lossimise mahu kahanemisele on sadamad viimastel aastatel teenindanud siiski märkimisväärse koguse ehk 30% ulatuses sadamasse meritsi saabuvaid kaubavooge ja 70% ulatuses sadamate kaudu meritsi lähetatavaid kaubavooge. Kümme aastat tagasi oli see suhe 10% ja 90%.

Raudteede vähenes kaubamaht aastaga ligi neljandiku

2015. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 28,0 miljoni tonnini, mis oli 23% vähem kui aasta varem. Tegemist on viimaste aastate suurima langusega. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab transiitkauba veol kauba saatmiseks välisriikidesse raudteetranspordi ja Eesti sadamate teenuste kombineerimise asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid. Raudteetranspordi kaubamaht Eesti riigisisestel vedudel oli 2015. aastal 15 miljonit tonni, mis oli neljandiku võrra vähem kui 2014. aastal. Kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 11,3 miljonit tonni, eksport 0,4 miljonit tonni ja import 1,3 miljon tonni. Transiitkauba vedu vähenes aastaga 20%. Riigisisestel raudteevedudel veeti nagu varasematelgi aastatel peamiselt põlevkivi, transiitkaubana vedelaid rafineeritud naftatooteid ning lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.

02

2015. aastal ulatus kaubavedu avalikul raudteel 15,4 miljoni tonnini, mis oli viiendiku võrra vähem kui 2014. aastal. Avalikul raudteel veetud kaubast ligi kolm neljandikku andis transiitkauba vedu.

Võrreldes 2005. aastaga veeti 2015. aastal raudteel üle kahe korra vähem kaupa, avalikul raudteel ligi kolm korda vähem kaupa. Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel neljal aastal järjepidevalt vähenenud.

Viimati kasvas nii Eesti sadamate lastimise ja lossimise maht kui ka kaubamaht Eesti raudteel varasema aastaga võrreldes 2011. aastal. Kui 2013. aasta esimesel poolel oli veel selliseid kuid, kus kaubavedu raudteel kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis 2014. ja 2015. aastal on kõigis kuudes toimunud kaubamahu vähenemine võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Sadamatel on läinud veidi paremini ja kui 2014. aastal oli veel kuid, kus kaubavedu kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis 2015. aastal toimus kõigis kuudes kaubamahu vähenemine.

Kaubavedu Balti riikide sadamates ja raudteedel

Balti riikide võrdluses oli 2015. aastal sadamate kaubamaht suurim Lätis (ligi 70 miljonit tonni), järgnes Leedu ligi 46 ja Eesti 35 miljoni tonniga. Kaupade lastimine ja lossimine kasvas varasema aastaga võrreldes Leedus 5%, kuid vähenes Lätis 6% ja Eestis 20%.

Kui 2014. aastal kaubavedu Läti ja Leedu raudteedel veidi kasvas, siis 2015. aastal vähenes kaubavedu tonnides nii Läti kui ka Leedu raudteel ligi 2% varasema aastaga võrreldes. Eestis oli vähenemine 23%. Suurim oli raudtee kaubaveo maht Lätis (56 miljonit tonni), järgnesid Leedu (48 miljonit tonni) ja Eesti (28 miljonit tonni).

Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Kaubavedu avalikul raudteel – raudteetranspordiga kaupade vedu avalikul raudteel (avalikuks kasutamiseks määratud raudteed) kajastab Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel Eesti avalikul raudteel kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtete andmeid.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s