Pilguheit Eesti noortele emadele

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

Noore (ema) määratlemisel on lähtutud noorsootöö seadusest, mis liigitab nooreks kuni 26-aastase isiku. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal kõige noorem sünnitaja 14-aastane ja kõige vanem 50-aastane. See teeb sünnitusvahemikuks 38 aastat. Kõige nooremad sünnitajad ongi enamasti 13–14-aastased, kuid sellises vanuses emaks saamine on pigem erandlik. 2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 4041 last ehk 29% kõikidest samal aastal sündinud lastest. 1990. aastal sünnitasid samas vanuses naised aga ligi 10 000 last rohkem (14 004) ehk 63% samal aastal sündinud lastest. Sündide kõrghetk oli aga aasta 1994, mil kuni 26-aastaste emade sünnitatud laste osatähtsus kõikides sündides oli 67%.

01

Tuhande kuni 26-aastase naise kohta sündis 2015. aastal 42 last. 1990. aastal sündis aga tuhande sama vanuserühma naise kohta 95 last ehk üle kahe korra rohkem. Noorte seas on sünnitamine veerandsaja aasta jooksul seega enam kui poole võrra vähenenud. Peamine põhjus on see, et tänapäeval lükatakse sünnitamist teadlikult edasi. Nooruses reisitakse ja avastatakse maailma, omandatakse haridus ning tehakse karjääri. Vähemtähtis ei ole ka eluaseme soetamine ning enne järelkasvu planeerimist materiaalse kindlustunde saavutamine.

Ema keskmine vanus lapse ja esimese lapse sünnil

1990ndatel oli ema keskmine vanus lapse sünnil 25,6 aastat, kuid 2015. aastaks oli see tõusnud 29,9 eluaastani. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 1990. aastal 22,7 ning 2015. aastal 26,05. Niisiis on ema keskmine vanus lapse sünnil kasvanud 4,3 aastat ning ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 3,4 aastat. Nagu mainitud, on lapse saamise edasilükkamine tänapäeva ühiskonnas üha levinum, mis toob kaasa ka keskmise sünnitusea kasvu.

02

1990. aastal sündis 85% esimestest lastest 26-aastastel või noorematel naistel. Viimastel aastatel on veel umbes pool esimestest lastest sündinud kuni 26-aastastel emadel. Kui võrrelda ema keskmist vanust esimese lapse sünnil teiste Euroopa riikide andmetega, selgub, et kõige kõrgem oli see 2015. aastal Eurostati andmetel Itaalias (30,8), Hispaanias (30,7) ja Šveitsis (30,6), kus esimene laps saadi keskmiselt 31-aastaselt. Eesti lähiriikides oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2015. aastal järgmine: Lätis 26,5, Leedus 27,1, Soomes 28,8 ja Rootsis 29,2 aastat. Kõige nooremalt said oma esimese lapse aga Aserbaidžaani (23,6) ja Armeenia (24,6) naised. Keskmise vanuse puhul tuleb arvestada, et see sõltub mõneti ka vanusjaotuse ebaühtlusest – vanemaealisi sünnitajaid on arvuliselt rohkem kui nooremaealisi.

Kui paljud kuni 26-aastastest naistest said esimese, teise või koguni kolmanda lapse?

2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 67% juhtudest esimene laps, 27%-l teine laps ja 6%-l vähemalt kolmas laps.

03 (003)

1990. aastal oli esimesi lapsi kuni 26-aastaste naiste sünnitustes veidi vähem, seevastu teisi ja vähemalt kolmandaid lapsi mõnevõrra rohkem kui 2015. aastal. Selgub, et 25 aastat tagasi ei olnud noorelt ei teise ega ka kolmanda lapse saamine väga palju sagedasem kui praegu.

Abiellumine enne lapse saamist

Abielust sündinute osatähtsus kuni 26-aastaste naiste sünnitatud laste seas oli 2015. aastal 30%. 1990. aasta näitaja samas vanuserühmas oli 72%. Kui veel 25 aastat tagasi enamik naisi enne lapse saamist abiellus, siis tänapäeval ei ole see enam nii levinud. Näiteks korteri saamiseks või samas linnas töötamiseks pidi noorpaar abielus olema. Tänapäeval sünnib aga rohkem lapsi vabaabielust kui abielust.

Millistes maakondades on noorena sünnitamine rohkem levinud?

Kõige rohkem sündis 2015. aastal kuni 26-aastastel naistel lapsi Jõgeva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 58 ja 53 last tuhande naise kohta. Kõige vähem sündis noortel naistel lapsi aga Tartu ja Põlva maakonnas, kus tuhande noore naise kohta sündis 36 last. Ka Harju maakonnas on see näitaja teiste maakondade omast madalam (37). Võib järeldada, et suuremates linnades (Tallinn, Tartu) on koondunud rohkem noori naisi, kes on pühendunud õppimisele või karjäärile ning laste saamine pole nii noorelt veel prioriteet.

Synde_kuni_26_naise_kohta_2015

Sündide arv maakondades

2015. aastal sai mitteaktiivsetest kuni 26-aastastest naistest emaks 17%. Viljandimaal oli see näitaja 30%, Jõgevamaal 26% ning Lääne-Virumaal 24%. Neis maakondades on ka töötavate kuni 26-aastaste noorte osatähtsus väiksem kui Eesti keskmine. Harju ja Tartu maakonnas, kus sündide arv tuhande noore naise kohta oli üks väiksemaid, on ka mitteaktiivsete osatähtsus noorte emade seas väiksem – vastavalt 11% ja 16% ning töötavate osatähtsus keskmisest suurem. Seevastu (üli)õpilaste osatähtsus on Jõgeva ning Lääne-Viru maakonnas jällegi Eesti keskmisest suurem.

Noorelt emaks saamine rahvuse järgi

2015. aastal sündis tuhande kuni 26-aastase eesti rahvusest naise kohta 40 last ja vene rahvusest naise kohta 49 last. Vene rahvusest noor naine sünnitas seega tuhande kuni 26-aastase naise kohta üheksa last rohkem kui eesti rahvusest noor naine.

Kaunist peagi saabuvat emadepäeva!

Helerin Äär, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Töötavaks isikuks loetakse ka rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel olev naine, kui ta töösuhe on säilinud.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s