Author Archives: anuots

Hõissa pulmad!

Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

2016. aastal sõlmiti 6360 abielu. Seda on 455 abielu vähem kui 2015. aastal, mil abielude arv oli viimase kümnendi suurim. Viimase 20 aasta jooksul on abielude arv püsinud üsna stabiilsena, jäädes vahemikku 5000–7000 abielu aastas.

Juba aastaid on kõige populaarsemad abiellumiskuud olnud juuli ja august. 2016. aastal sõlmiti nende kahe kuu jooksul 35% kõikidest abieludest. Kõige vähem abielluti aasta esimestel kuudel (jaanuar–märts) ja novembris.

Praegusel ajal on abielu sõlmimine sageli jätk senisele teekonnale, mitte päris uus algus. 2016. aastal abiellunud paaridest üle kahe kolmandiku oli eelnevalt olnud vabaabielus ja 29% paaridel oli abiellumise ajal ühiseid lapsi. Vähemalt iga neljas mullu abiellu astunud inimene abiellus teist või rohkemat korda.

Kui vanalt Eesti elanikud abielluvad?

Kõige levinum abiellumisaeg on vanuses 25–34. Selles vanusevahemikus inimesed moodustasid 2016. aastal nii naiste kui ka meeste seas ligi poole kõikidest abiellujatest. Üldjuhul abielluvad naised veidi nooremas eas kui mehed. Mullu oli naine abielludes keskmiselt 32,6- ja mees 35,3-aastane. Noorim abiellunud naine oli 16-aastane ja vanim 92-aastane. Abiellunud meeste vanus jäi vahemikku 18–94 eluaastat.

Tavaliselt on mees ja naine abielludes enam-vähem samas vanuses või mees veidi vanem. 2016. aastal oli 28% paaridel mehe ja naise vanusevahe kuni üks aasta ning 32% juhtudest oli mees naisest 2–5 aastat vanem. Rohkem kui viieaastase vanusevahega paarid hõlmasid üle neljandiku kõikidest abieludest. Sealhulgas leidus ka väga suure vanusevahega paare. 2016. aastal sõlmiti 50 abielu, kus mees oli naisest üle 20 aasta vanem. Suurim vanusevahe oli 41 aastat. Vastupidiseid juhuseid, kus naine oli mehest üle 20 aasta vanem, esines märksa harvemini (8 korral, suurim vanusevahe oli 23 aastat).

Statistikaametil valmis äsja Itaalia kolleegide eeskujul interaktiivne infograafik (http://www.stat.ee/public/apps/abielud/), mis võimaldab graafiliselt uurida Eesti elanike abiellumisvanust. Millises vanuses naistega abielluvad 25–29-aastased mehed? Aga kui vana kaasa valivad endale 30–34-aastased naised? Kui palju leidub suure vanusevahega paare? Kui vanalt abiellusid Eesti mehed ja naised 10 või 20 aastat tagasi? Infograafik esitab andmeid alates 1992. aastast.

Põnevat avastamist!

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Abielustatistika kajastab kõiki abielusid, kus vähemalt üks abiellujatest on Eesti alaline elanik. Interaktiivsel infograafikul on graafiliselt kujutatud need abielud, kus on teada nii mehe kui ka naise vanus. Välismaal sõlmitud abielude puhul võib olla abielluja kohta saadav teave puudulik (nt vanus teadmata), kuna välisriigi asutused ei pruugi koguda sama statistilist infot nagu Eesti asutused.

Detailsema ülevaate abielustatistikast leiab statistika andmebaasist.

Statistikanoppeid: juuni

Kas teadsid, et rahvakalendri tähtpäevad mõjutavad ka laste nimevalikut? Iga viies Jaan ja iga neljas Jaanika on sündinud juunikuus. Head jaanipäeva!

Vaata nimede statistika rakendusest järele, mis kuus sündinutele sinu nime enim on pandud http://www.stat.ee/public/apps/nimed/

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. #kultuuriaasta #minaka

Iga kuues Eesti elanik kannab neljatähelist perekonnanime

Statistikaameti nimede statistika rakendusest saab nüüd lisaks populaarsematele eesnimedele infot ka enimlevinud perekonnanimede kohta.

Rahvastikuregistri 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis kõige rohkem perekonnanime Tamm kandjaid, keda on rahvastikus ligi 5300. Järgnevad Saar (ligi 4500), Mägi (ligi 3700) ja Sepp (üle 3600).

Levinumate perekonnanimede hulgas on erinevates kirjaviisides puid, loomi, maastikuvorme, metsaliike ja ameteid. Perekonnanimed, mille kandjaid on rahvastikus 2000–3000, on leviku järjekorralt järgmised: Kask, Ivanova, Ivanov, Kukk, Ilves, Rebane ja Pärn.

Murdekeel lisab perekonnanimedele varieeruvust

Varieeruvus tuleneb tihti murretest. Näiteks nimetatakse Saaremaal ja Lõuna-Eestis pärna lõhmuseks, Lõuna-Eestis kaske kõivuks ja punast sõstart hõrakuks ning Saaremaal remmelgat lemberiks. See kajastub ka perekonnanimede maakondlikus levikus – Lõuna-Eesti ja saarte levinumad nimed erinevad mõneti Eesti keskmisest. Inimeste koondumise tõttu pealinna ja selle ümbrusesse on paljud murrete järgi eristuvate perekonnanimedega inimesed liikunud Harjumaale. Näiteks elab Harjumaal veerand perekonnanime Kõiv ja Lõhmus kandjatest, viiendik perekonnanime Hõrak ja kolmandik Lember kandjatest, kuid Harjumaal kuuluvad need pigem harvaesinevate nimede hulka, samal ajal kui Lõuna-Eestis ja Saaremaal kuuluvad samad perekonnanimed tihti maakonna enimlevinud nimede hulka.

Huvitav trend slaavipärastes perekonnanimedes

Slaavipäraste perekonnanimede kandjaid on kõige rohkem Ida-Virumaal, nende seas on enimlevinud Ivanova ja Ivanov. Lisaks on levinud Smirnova ja Smirnov, Petrova ja Petrov, Vassiljeva ja Vassiljev, Kuznetsova ja Kuznetsov. A-lõpp nimes näitab slaavi keeles naissugu, mistõttu oleks korrektne selliseid nimepaare koos vaadata: ühes peres on isad ja pojad ühesuguse perekonnanimega, aga emade ja tütarde perekonnanimele on enamike nimetüvede puhul a-täht juurde kirjutatud. Slaavipäraste perekonnanimede võrdlus näitab, et rahvastikus on kasvanud tüdrukute ja naiste hulk, kelle perekonnanime lõpus puudub naissoo tunnus. Selle põhjuseid statistikast välja lugeda ei saa, kuid seda oleks huvitav uurida. Osaliselt viitab see segaabieludele – eesti päritolu naine pigem ei lisa oma perekonnanimele naissoo tunnust, kuna eesti keeles sugusid eristavad sõnalõpud puuduvad. Samas võib põhjuseks olla ka kombemuutus — slaavipäraseid nimesid vahetatakse välja läänelike (perekonnal on sama nimi) vastu või soovitakse kaasa minna tänapäeva sooneutraalsust soosiva trendiga.

Ligi kuuendik elanikest kannab neljatähelist perekonnanime

Huvitav on vaadata ka perekonnanimede pikkust. Inimesi, kelle perekonnanimi koosneb ainult kahest tähest, on rahvastikuregistris ligi 200. Kõige levinum on Li, Ao, Wu, Au ja Xu. Nimede järgi võib eeldada, et peamiselt on tegemist aasiapäraste nimedega, kuid Ao ja Au võivad kuuluda ka Eesti päritolu inimeste perekonnanimede hulka.

Kolmetähelise perekonnanime kandjaid on ligi 30 000 ehk 2% Eesti elanikest. Kokku esineb ligi 760 kolmest tähest koosnevat nimekuju. Kõige levinumad on Oja (ligi 1900 kandjat) ja Ots (üle 1200 kandja). Lisaks saab alla tuhande kandjaga nimedest välja tuua Aas, Unt, Aru, Õun ja Mäe.

Neljatähelise perekonnanime kandjaid on rahvastikus 16%, seega iga kuues Eesti elanik kannab neljast tähest koosnevat perekonnanime. Neljatäheliste perekonnanimede loetelu on ühtlasi ka Eesti kõige populaarsemate nimede loetelu. Kokku esineb üle 4700 neljast tähest koosnevat nimekuju, kuid kõige rohkem on kuuetähelisi perekonnanimesid – 18%-l elanikest. Pooltel Eesti elanikel on perekonnanimi kaks kuni kuus tähte pikk.

Põnevat avastamist!

Vaata nimede statistika rakenduse perekonnanimede osa.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Perekonnanimede ajaloo kohta vaata lisainfot SIIT.

Kui paljusid elanikke mõjutab Haabersti ringristmiku ehitus?

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ristmikku, ligi 60 000 inimest. Iga päev läbib tööle jõudmiseks Haabersti ristmikku hinnanguliselt 21 000 inimest.

Haabersti ring on oluliseks sõlmpunktiks Tallinna liikluses. Sealt saab alguse Rannamõisa tee, mis on oluliseks tuiksooneks eeslinnastunud piirkondadele Tabasalu ja Vääna suunal. Seda läbib Paldiski maantee, mis ühendab Keilat ja Paldiskit Tallinnaga. Ka Õismäe elanikest suur osa läbib teel kesklinna seda ristmikku. Seega on Haabersti ringristimik sõlmpunktiks kogu Tallinna läänepoolsele tagamaale.

Kuna Haabersti ring on olnud liiklusõnnetusterohke liiklussõlm ning on tuntud suurte ummikute poolest tipptundidel, on selle renoveerimist oodatud aastaid. Tänavu mais algasid Haabersti ringristmiku ümberehitustööd, mis peaksid kestma 2018. aasta septembrini. Kui paljusid elanikke need ümberehitustööd mõjutavad? Analüüsis on arvesse võetud Tallinna töörände tagamaa need piirkonnad, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ringristmikku.

Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust Tallinna kesklinna jõudmiseks tuleb läbida Haabersti ristmik, elas 1. jaanuaril 2017. aastal ligi 60 000 inimest. Kõik nendest iga päev Tallinnasse ei tule. Hinnangu igapäevaselt Tallinnas tööl käivate elanike arvu kohta saab 2011. aasta rahvaloenduse töörände andmetele tuginedes. Nende põhjal käib antud piirkonnast Tallinnasse tööle ligi 19 000 inimest. Lisaks neile käivad Tallinnas lasteaias või koolis lapsed ja noored ning mittetöötavad elanikud, kes käivad pealinnas erinevaid teenuseid tarbimas. 2017. aastaks on see arv tõenäoliselt suurem, sest eeslinnastumisprotsess on jätkunud ja tagamaa ning linna äärealade rahvaarv suurenenud. Lisaks liigub hulk inimesi ka vastassuunas Tallinnast välja. Rahvaloenduse andmetel käis Tallinnast Harku valda tööle 1200, Keila linna 450 ja Keila valda 120 inimest. Tõenäoliselt läbib ka nendest suur osa Haabersti ringristmikku. Seega ligikaudu 21 000 inimest läbib teel tööle Haabersti ringristmikku.

Kuidas liigelda kui Haabersti ring on suletud?

Ringi paiknemine üsna mere ääres kahandab ümbersõiduvõimalusi. Pakun välja ruumianalüüsi, mis arvestab teede olemasolu, ent mitte nende läbitavust või suurust. Rannamõisa teed mööda linna sisenevale 16 000 elanikule on alternatiivne lühim tee kesklinna mööda Vabaõhumuuseumi teed, mis niigi on kesklinna jõudmiseks lühim tee 6000 Kakumäe elanikule. Keila poolt mööda Paldiski maanteed liiklejatele (neid on hinnanguliselt 44 000) on alternatiivseim lühim tee Kadaka tee. Kui vähendada tagamaad ainult Keilani, väheneb Paldiski maanteed mööda potentsiaalsete liiklejate arv 23 000-ni. Sõpruse puiestee ja Pärnu maantee on alternatiiviks vaid paarisajale liiklejale.

Kõigi 60 000 elaniku summaarne teekond kodust Tallinna kesklinna läbi Haabersti ringristmiku on 207 000 km. Kui ringi läbida ei saa, pikeneb see teekond 13 000 km võrra.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf

Statistikaametilt saab ruumianalüüse tellida tellimustööde hinnakirja alusel. Vaata tehtud töid siit.

Kas on ameteid, kus naised teenivad rohkem kui mehed?

Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.

Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3% suurem, on Eestis alla kümne. Ametialad, kus naiste keskmine tunnitasu ületab meeste keskmise tunnitasu

Selgelt eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (nt baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam.

Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad 8% kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed. Naissekretärid ja -juhiabid saavad 7% kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi 5% rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu 4% kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.

Palgalõhe Euroopa Liidu riikides

Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3%. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5%) ning kõrgeim Eestis (26,9%), Tšehhis (22,5%), Saksamaal (22%), Austrias (21,7%) ja Suurbritannias (20,8%). Viimase viie aasta jooksul on EL keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna.

Metoodika

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.

Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal. Ametialade palgalõhe kohta saab ülevaate statistika andmebaasist.

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja
Kai Maasoo, Statistikaameti juhtivstatistik

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Noored on tööturul üks peamisi riskirühmi eriti majandussurutiste ajal. Mitme uurimuse tulemused on kinnitanud, et noorte tööturuolukorda mõjutab omandatud haridustase. Noorte tööturuvõimaluste parandamine on kriitilise tähtsusega, eriti olukorras, kus tööealine elanikkond ja seetõttu ka hõivatute hulk väheneb. Töötute osatähtsus 20–24-aastaste seas oli haripunktis 2010. aastal, kui tööd otsis neist umbes kolmandik, aastaks 2015 oli näitaja langenud 11,6%-ni.

Nii nagu paljudes teistes EL-i riikides on ka Eestis noorte töötus seotud omandatud haridustasemega. Põhiharidusega 15–29-aastastest otsis 2015. aastal tööd alla viiendiku, keskharidusega noorte töötus määr on langenud 8,8%-ni. Kõrgharidusega noorte töötuse määr on vaadeldud ajavahemikul püsinud alla 10%. Seega pakub kõrgharidus Eesti noortele töötuse eest teatavat kaitset, kuigi majanduskriis puudutas ka kõrgharidusega noori.

01

NEET-noored

Töötuse määra kõrval on oluline tööturutõrjutuse näitaja selliste noorte osatähtsus, kes ei omanda haridust, ei tööta ega osale koolitustel (NEET-noored). (Nimetus tuleneb inglisekeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training). Seega hõlmab näitaja ka mitteaktiivsust. Ligikaudu kolmandik 15–29-aastastest NEET-noortest olid 2015. aastal töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed.

Valdav osa mitteaktiivseid hoolitseb laste või teiste pereliikmete eest (kellest osal võib seega töökoht olla), aga umbes kümnendik noortest on mitteaktiivsed haiguse või puude tõttu ja sama palju muul põhjusel, sh on osa tööotsingutest loobunud ehk heitunud, osa aga teeb mitteametlikke juhutöid jne.

Tööturule sisenevate noorte nägemus oma olukorrast

Rahvusvahelise teadusprojekti tarbeks tehti üheksas EL-i riigis ja Ukrainas kokku üle 300 poolstruktureeritud intervjuu. Eesti noortega tehti 53 intervjuud. Valimisse kuulusid 18–30-aastased noored, kellel on õpingute lõpetamisest või katkestamisest möödas kõige rohkem viis aastat ja kes on selle aja jooksul olnud töötud vähemalt kuus kuud või töötanud ebakindlatel töökohtadel. Intervjuus käsitleti noore haridust ja tööteed, iseseisvaks saamist, tervist, elutingimusi, majanduslikku olukorda, sotsiaalset ja institutsionaalset tuge ning tulevikuväljavaateid.

Noorte lugudest selgub, et kui tööturule sisenemine pole olnud sujuv, võtab n-ö oma koha otsimine kaua aega. Sageli tajutakse, et asi jääb töökogemuse puudumise taha. Üks IT-valdkonnas kutsehariduse omandanud noor ütleb nii:

„Kui nõutakse 2-aastast kogemust, noh siis ma ilmselt ei kandideeri sinna, sellpärast mul ei ole seda kogemust /…/ Mu sõbrannal on täpselt samamoodi, et ta tahab automaalriks kandideerida, aga igal pool nõutakse 2-aastast kogemust … samas koolist ei saa sa seda 2-aastast kogemust, kuidas sa siis üldse kuskile tööle saad? /…/ Mul ei ole praktikat, mul ei ole töökogemust ja ma ei saa tööle, kõik punkt.“ Mati, 26-aastane, kutseharidus, kõrgharidus lõpetamata

Peamiselt tulevad intervjueeritud noored toime tänu vanemate ja teiste lähedaste toele, aga paljud ka tänu enda aktiivsele hoiakule, mis väljendub järjepidevuses ja intensiivsetes tööotsingutes. Kui tööotsingud venivad pikale, võivad noored kaaluda töökohale esitatavates nõudmistes järeleandmist, aga seda juhul, kui tööleminek peaks muutuma möödapääsmatuks.

Kokkuvõtteks

Põhi- ja üldkeskharidusega noorte riskiteguriks on erialaoskuste puudumine. Intervjuudest selgus, et nad tahavad edasi õppida, aga ei ole soovitud eriala õppima pääsenud või tunnevad, et õpinguid ja töötamist on keeruline ühitada (eriti kui majanduslik olukord ei võimalda mittetöötamist). Nii kirjeldab üks varakult õpingud katkestanud noormees oma olukorda järgnevalt:

„Vot, kooli ma ei lõpetanud, kuna väga paljud asjad segasid mind ja tahtsin kiiremini tööle minna. Alustasin töötamist, sain raha ja ei tahtnud rohkem õppida. Praegu ma väga kahetsen seda, sest et võimalusi on vähem, püüdsin end sundida õppima, aga nägin hindu, nägin, kui palju see aega võtab, ja sain aru, et ei saa tööd ja õppimist ühendada.“ Daniil, 21-aastane, põhihariduseta

Statistika järgi pakub kõrgem haridustase kaitset töötuse eest, kuid noorte lugudest paistab, et endale sobiva ameti või eriala leidmine on keeruline ja kui valik ei osutu õigeks, siis see tööturul kindlamat positsiooni ei taga.

Tundub, et kutseõppe kasuks otsustanud on raskemas olukorras, kuna akadeemiline kõrgharidus on laiapõhjalisem, mistõttu võib valiku tegemine paista lihtsam (spetsialiseeruda saab ka hiljem). Samuti on ebaõnnestunud erialavalik sageli üks õpingute katkestamise põhjuseid.

Siiski ei ole kõik mitteõppivad ja mittetöötavad noored sotsiaalselt tõrjutud – sotsiaalne toetus (valdavalt vanemad) võimaldab mittetöötamist, parema töökoha otsimist või pikemalt õige ameti/eriala valimist.

M. Kazjulja, Tallinna Ülikooli teadur

E.-L. Roosmaa, Tallinna Ülikooli nooremteadur

Põhjalikum ülevaade on Statistikaameti kogumiku „Sotsiaaltrendid 7“ artiklis “Noored sisenemas tööturule: raskused ja toimetulekuviisid”.

Pilt

Head vastlapäeva!