Author Archives: hannakangro

Pilguheit Eesti noortele emadele

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

Noore (ema) määratlemisel on lähtutud noorsootöö seadusest, mis liigitab nooreks kuni 26-aastase isiku. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal kõige noorem sünnitaja 14-aastane ja kõige vanem 50-aastane. See teeb sünnitusvahemikuks 38 aastat. Kõige nooremad sünnitajad ongi enamasti 13–14-aastased, kuid sellises vanuses emaks saamine on pigem erandlik. 2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 4041 last ehk 29% kõikidest samal aastal sündinud lastest. 1990. aastal sünnitasid samas vanuses naised aga ligi 10 000 last rohkem (14 004) ehk 63% samal aastal sündinud lastest. Sündide kõrghetk oli aga aasta 1994, mil kuni 26-aastaste emade sünnitatud laste osatähtsus kõikides sündides oli 67%.

01

Tuhande kuni 26-aastase naise kohta sündis 2015. aastal 42 last. 1990. aastal sündis aga tuhande sama vanuserühma naise kohta 95 last ehk üle kahe korra rohkem. Noorte seas on sünnitamine veerandsaja aasta jooksul seega enam kui poole võrra vähenenud. Peamine põhjus on see, et tänapäeval lükatakse sünnitamist teadlikult edasi. Nooruses reisitakse ja avastatakse maailma, omandatakse haridus ning tehakse karjääri. Vähemtähtis ei ole ka eluaseme soetamine ning enne järelkasvu planeerimist materiaalse kindlustunde saavutamine.

Ema keskmine vanus lapse ja esimese lapse sünnil

1990ndatel oli ema keskmine vanus lapse sünnil 25,6 aastat, kuid 2015. aastaks oli see tõusnud 29,9 eluaastani. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 1990. aastal 22,7 ning 2015. aastal 26,05. Niisiis on ema keskmine vanus lapse sünnil kasvanud 4,3 aastat ning ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 3,4 aastat. Nagu mainitud, on lapse saamise edasilükkamine tänapäeva ühiskonnas üha levinum, mis toob kaasa ka keskmise sünnitusea kasvu.

02

1990. aastal sündis 85% esimestest lastest 26-aastastel või noorematel naistel. Viimastel aastatel on veel umbes pool esimestest lastest sündinud kuni 26-aastastel emadel. Kui võrrelda ema keskmist vanust esimese lapse sünnil teiste Euroopa riikide andmetega, selgub, et kõige kõrgem oli see 2015. aastal Eurostati andmetel Itaalias (30,8), Hispaanias (30,7) ja Šveitsis (30,6), kus esimene laps saadi keskmiselt 31-aastaselt. Eesti lähiriikides oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2015. aastal järgmine: Lätis 26,5, Leedus 27,1, Soomes 28,8 ja Rootsis 29,2 aastat. Kõige nooremalt said oma esimese lapse aga Aserbaidžaani (23,6) ja Armeenia (24,6) naised. Keskmise vanuse puhul tuleb arvestada, et see sõltub mõneti ka vanusjaotuse ebaühtlusest – vanemaealisi sünnitajaid on arvuliselt rohkem kui nooremaealisi.

Kui paljud kuni 26-aastastest naistest said esimese, teise või koguni kolmanda lapse?

2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 67% juhtudest esimene laps, 27%-l teine laps ja 6%-l vähemalt kolmas laps.

03 (003)

1990. aastal oli esimesi lapsi kuni 26-aastaste naiste sünnitustes veidi vähem, seevastu teisi ja vähemalt kolmandaid lapsi mõnevõrra rohkem kui 2015. aastal. Selgub, et 25 aastat tagasi ei olnud noorelt ei teise ega ka kolmanda lapse saamine väga palju sagedasem kui praegu.

Abiellumine enne lapse saamist

Abielust sündinute osatähtsus kuni 26-aastaste naiste sünnitatud laste seas oli 2015. aastal 30%. 1990. aasta näitaja samas vanuserühmas oli 72%. Kui veel 25 aastat tagasi enamik naisi enne lapse saamist abiellus, siis tänapäeval ei ole see enam nii levinud. Näiteks korteri saamiseks või samas linnas töötamiseks pidi noorpaar abielus olema. Tänapäeval sünnib aga rohkem lapsi vabaabielust kui abielust.

Millistes maakondades on noorena sünnitamine rohkem levinud?

Kõige rohkem sündis 2015. aastal kuni 26-aastastel naistel lapsi Jõgeva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 58 ja 53 last tuhande naise kohta. Kõige vähem sündis noortel naistel lapsi aga Tartu ja Põlva maakonnas, kus tuhande noore naise kohta sündis 36 last. Ka Harju maakonnas on see näitaja teiste maakondade omast madalam (37). Võib järeldada, et suuremates linnades (Tallinn, Tartu) on koondunud rohkem noori naisi, kes on pühendunud õppimisele või karjäärile ning laste saamine pole nii noorelt veel prioriteet.

Synde_kuni_26_naise_kohta_2015

Sündide arv maakondades

2015. aastal sai mitteaktiivsetest kuni 26-aastastest naistest emaks 17%. Viljandimaal oli see näitaja 30%, Jõgevamaal 26% ning Lääne-Virumaal 24%. Neis maakondades on ka töötavate kuni 26-aastaste noorte osatähtsus väiksem kui Eesti keskmine. Harju ja Tartu maakonnas, kus sündide arv tuhande noore naise kohta oli üks väiksemaid, on ka mitteaktiivsete osatähtsus noorte emade seas väiksem – vastavalt 11% ja 16% ning töötavate osatähtsus keskmisest suurem. Seevastu (üli)õpilaste osatähtsus on Jõgeva ning Lääne-Viru maakonnas jällegi Eesti keskmisest suurem.

Noorelt emaks saamine rahvuse järgi

2015. aastal sündis tuhande kuni 26-aastase eesti rahvusest naise kohta 40 last ja vene rahvusest naise kohta 49 last. Vene rahvusest noor naine sünnitas seega tuhande kuni 26-aastase naise kohta üheksa last rohkem kui eesti rahvusest noor naine.

Kaunist peagi saabuvat emadepäeva!

Helerin Äär, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Töötavaks isikuks loetakse ka rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel olev naine, kui ta töösuhe on säilinud.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Statistikanoppeid: mai

170504_emadep@ev_mai_veeb

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab 2011. aasta rahvaloenduse ja statistika andmebaasi andmeid. Vaata http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/12Sunnid/12Sunnid.asp  #kultuuriaasta #minaka

Statistikaameti kogumik Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks annab Statistikaamet välja kogumiku, kus esitatakse graafikute ja arvude abil Eestis toimunud muutusi peaaegu saja aasta jooksul. Kogumik ilmub 2017. aasta novembris ja seda saab kuni juuni lõpuni tellida soodushinnaga 16 eurot! Telli endale trükis ette juba täna.

Rahvastik ja rahvastiku paiknemine aastal 1922 ja 2016

1922. aastal

  • Eesti rahvastikust 72,6% elas valdades ehk maapiirkonnas. Linnapiirkonnas elas 27,4% elanikest, sh linnades 24,2% ja alevites 3,2%.
  • Harjumaal elas 20,1% Eesti rahvastikust (sh Tallinnas 11,2%), Tartumaal 16,1% (sh Tartu linnas 4,6%) ja Virumaal 13,7% (sh Narva linnas 2,5%). Ülejäänud maakondades elas alla 10% Eesti rahvastikust. Ainus maakond, kus elas vähem kui 5% Eesti rahvastikust, oli Valgamaa (3,6%).
  • Harjumaa oli ainus maakond, kus linnarahvastiku osatähtsus ületas maarahvastiku oma (58,5% vs. 41,5%).
  • Petseri-, Saare-, Lääne- ja Võrumaal oli maarahvastiku osatähtsus üle 90%.

 1. jaanuar 2016

  • Eesti rahvastikust 68,5% elas linnalistes asulates (linnad, vallasisesed linnad, alevid). Maa-asulates (alevikud, külad) elas 31,4% eestimaalastest. 0,1% elanike täpsem elukoht ei olnud teada.
  • Harjumaal elas 43,8% Eesti rahvastikust (sh Tallinnas 32,2%), Ida-Virumaal 11,1% (sh Narva linnas 4,4%) ja Tartumaal 11% (sh Tartu linnas 7,1%). Üle 5% Eesti rahvastikust küündis elanike arv Pärnumaal (6,3%, sh Pärnu linnas 3%). Ülejäänud maakondades elas alla 5% eestimaalastest, Hiiumaal seejuures vaid 0,7%.
  • Linnaliste asulate rahvastik ületas maa-asulate rahvastiku viies maakonnas: Ida-Virumaal (linnaliste asulate rahvastiku osatähtsus 87,4%), Harjumaal (80,7%), Tartumaal (69,1%), Pärnumaal (63,7%) ja Valgamaal (57%).
  • Maa-asulate rahvastiku osatähtsus oli suurim Põlvamaal – 72,1%.

Kartogramm_harilik_1922


 Kartogramm_harilik_2016


 EV100logo

Volbriööl saab sõita peamiselt importluuaga

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 5000 looduslikust materjalist luuda ja harja, samal ajal kui imporditud luudade kogus oli 46 300.

Importluuad tulevad peamiselt Hiinast ja Venemaalt (vastavalt 31% ja 27% kogu luudade impordist), eksportluuad lähevad peamiselt Lätti (39%), aga ka Leetu (13%) ning üle Atlandi Kanadasse (16%).

Luudade sisseveo kõrghooaeg on kevad, kui kahel esimesel kevadkuul saabub Eestisse üle poole luudade aastasest kogusest – märtsis 28% ja aprillis 23% koguimpordist.

170424_volbri88_luuad_veeb_est

Toredat volbriööd!

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Analüüsis on kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodi 9603 10 00 — Luuad ja harjad, vitstest vm kimpu seotud looduslikust materjalist, vartega või varteta.

Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata tabelit VK2161: KAUPADE EKSPORT KAUBAKOODI (KN 8-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI, 2016 (KUUD)

VK2162: KAUPADE IMPORT KAUBAKOODI (KN 8-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI, 2016 (KUUD).

Raamatud on endiselt populaarsed

Rahvusvahelise raamatu ja autoriõiguste päeva eel, vaatleme lähemalt Eesti inimeste seost raamatutega. Kui palju raamatuid on Eesti elanike kodus, kui palju laenutatakse ja loetakse?

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eestis 540 rahvaraamatukogu, kus oli kokku 360 000 lugejat, mis teeb ligi 700 lugejat ühe raamatukogu kohta. 2015. aastal läbi viidud Eesti elanike kultuuritarbimise uuringust selgus, et üle 15-aastastest Eesti elanikest 40% on aasta jooksul vähemalt korra külastanud raamatukogu. Raamatukogus käiakse lisaks raamatute laenutamisele ka ajakirju lugemas ja üritustel, kuid üheksa külastust kümnest tehakse ikkagi raamatute laenutamise eesmärgil. Kokku teeb üks lugeja keskmiselt 29 laenutust aasta jooksul.

2015. aastal oli raamatuid lugenud 76% meestest ja 85% naistest. 2011. aastal toimunud täiskasvanute koolituse uuringuga koguti andmeid ka loetud raamatute hulga kohta. Uuringust lähtub, et kõige rohkem oli neid, kes lugesid alla viie raamatu aastas (41%). Lugemisaktiivsuses tuleb välja ka erinevus meeste ja naiste vahel. Üle kümne raamatu luges iga neljas meessoost ja iga kolmas naissoost lugeja. Samas alla viie raamatu luges iga kolmas nais- ning pooled meeslugejad.

Võib öelda, et ümardatult on kolmandikul Eesti elanikest kodus 26–100 raamatut ja kolmandikul 101–500 raamatut. Üle tuhande raamatu omab vaid 3% elanikest. Noorematel on raamatuid veidi vähem, kui vanematel vanusegruppidel. Ühelt poolt on see kindlast seletatav asjaoluga, et vanematel inimestel on raamatud kogunenud pikema aja jooksul, kuid teisalt võib seda selgitada ka raamatute hinnatõusuga. Väga selgelt tuleb välja seos koduse raamatukogu suuruse ja lugemise vahel. Inimestest, kellel ei olnud kodus ühtegi raamatut, luges 2015. aasta jooksul 23%, neist, kel oli kodus üle 1000 raamatu luges aga 93%. Siinkohal tuleb märkida, et kultuuritarbimise uuringus küsiti vaid raamatute lugemise kohta, loetud raamatute hulka seal ei uuritud. Aasta jooksul on vähemalt ühe raamatu ostnud 60% inimestest. Kõige aktiivsemad raamatuostjad on 30–49 aastased naised.

Raamatupühad_veeb_est

Ilusat rahvusvahelist raamatupäeva!

Kaire Raasik, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Kasutatud andmed pärinevad Statistikaameti 2015. aasta turismiuuringu kultuurimoodulist, millega koguti andmeid vähemalt 15-aastaste Eesti elanike kohta ning 2011. aasta täiskasvanute koolituse uuringust, mille raames küsitleti inimesi vanuses 20–64.

Rohkem infot raamatukogude ning kultuuris osalemise kohta võib leida statistika andmebaasist:

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/07Kultuur/04Kultuurielus_osalemine/04Kultuurielus_osalemine.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/07Kultuur/10Raamatukogud/10Raamatukogud.asp

 

 

Millele kulub lastega perede raha?

Lastega perede tarbimisharjumused on üsna erinevad peredest, kus ei ole lapsi. Eelkõige tuleneb see sellest, et lastega pered on sunnitud oma sissetulekuid efektiivsemalt ja säästlikumalt kasutama. Statistikaameti andmetel kulutas 2015. aastal lastega leibkond leibkonnaliikme kohta 371 eurot kuus.

Lastega leibkond ei saa endale lubada nii suuri kulutusi kui lasteta leibkond. Seetõttu võib öelda, et lastega pered on majanduslikus mõttes haavatavamad, sest on ju lastega pere reeglina suurem ning seega pereliikme kohta kättesaadav sissetulekusumma väiksem. Küll on aga näha võrreldes lasteta peredega küllaltki erinevaid tarbimismustreid. Nõnda võib näiteks märgata, et lastega pere eelistab kulutada rohkem vabale ajale ja transpordile, samuti käia aeg-ajalt väljas söömas, osta rohkem mänguasju jne. Mõned kulutused on lastega perede puhul aga möödapääsmatud – nt lasteriided ja koolikaubad.

Kulutused toidule

Suured erinevused on ka lastega ja lasteta perede toidutarbimises. Huvitaval kombel kulutavad lasteta leibkonnad toidule tunduvalt enam kui lastega leibkonnad (vastavalt 103 ja 79 eurot leibkonnaliikme kohta kuus). Toidukulutuste suurus kahaneb laste arvu kasvades ehk kõige lasterikkamad pered saavad kulutada toidule kõige vähem, kuna suure pere puhul on hädavajalik toidukulusid kokku hoida ja teha süüa võimalikult odavalt.

Samas ilmneb ka teine tendents. Toidukulude hulka ei arvestatud siinkohal väljaspool kodu söömist, mis läheb restoranide ja hotellide kulugrupi alla. Väljaspool kodu söömisele kulutavad lastega pered rohkem kui lasteta pered (vastavalt 16 ja 13 eurot leibkonnaliikme kohta kuus), kuid mida rohkem on peres lapsi, seda väiksem on väljaspool kodu söömisele kulutatav summa. Seega eelistavad kodust väljas süüa pigem ühe-kahe lapsega pered, lasterikastele peredele käib see üle jõu.

Üks toidukulugrupp, mis puudutab vaid lastega peresid, on väikelastetoit ehk imikutele mõeldud homogeniseeritud püreed jms. Imikutoidule kulus lastega leibkondadel keskmiselt seitse eurot leibkonnaliikme kohta aastas. Pisikeste lastega peredel on veel üks suur kulu – mähkmed. Mähkmetele kulutasid lastega leibkonnad 19 eurot liikme kohta aastas.

Kulutused riietele ja koolikaupadele

Lastega perede vältimatuteks kulutusteks on ka lasteriided. Alla 14-aastaste laste riideid ostsid lastega pered liikme kohta 51 euro eest aastas. Alates kolmandast lapsest hakkavad lasteriiete kulud vähenema, kuna suurperedel on vähem rahalisi võimalusi ning riided antakse edasi vanematelt lastelt noorematele.

Kulud koolikaupadele ja haridusele on samuti eelkõige lastega perede pärusmaa. Haridusele kulutasid lastega pered aastas liikme kohta keskmiselt 102 eurot ehk 76 eurot rohkem kui lasteta pered. Koolitarvetele ja kirja- ning joonistustarvetele kulus lastega peredel aga aastas umbes 12 eurot pereliikme kohta. Ka transpordikulud (eelkõige kütus) on lastega peredel paratamatult suuremad (53 eurot lastega leibkonnas liikme kohta kuus).

Kulutused vaba aja veetmiseks

Lisaks lastega leibkondade n-ö kohustuslikele kuludele, on igal perel soov võimaldada oma lastele ka meeldivat vaba aja veetmist ehk kulutada mänguasjadele ja meelelahutusele. Mänguasju ostis lastega pere keskmiselt 45 euro eest aastas pereliikme kohta, nende vabaaja kulutused olid aga 512 eurot aastas, mis on 8 eurot rohkem võrreldes lasteta peredega. Näiteks kinole, teatrile ja kontsertidele kulus lastega leibkondadel 37 eurot aastas liikme kohta, mis on lasteta leibkondadest 6 eurot rohkem ning muuseumidele ja loomaaiale 6 eurot aastas, mis on lasteta leibkondadest 2 eurot rohkem. Vabaaja- ja sporditeenustele (sh hobiringid ja trennid) kulus lastega leibkondadel liikme kohta 105 eurot aastas, mis on peaaegu poole rohkem, kui lasteta leibkondadel.

Paljud lastega perede kulutused annavad aimu, et emad-isad soovivad võimaldada lapsele võimalikult turvalist ja meeldivat kasvukeskkonda. Need kulud on osa lapse kasvatamisest, harimisest ja hoolitsemisest, sest kui leibkonnas on laps, siis võetakse arvesse ka lapse vajadused. Mõned kulutused on möödapääsmatud, kuid on ka kulutusi, mis teevad lapse lapsepõlve rõõmsamaks ning lähtuvad rohkem soovidest kui vajadustest.

170411_leibkondade_kulutused

Tiiu-Liisa Rummo, Statistikaameti analüütik

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta andmetel. 2015. aastal osales uuringus ligi 3400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2015. aastal oli Eestis veidi üle 581 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Munatarbimine suureneb

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis elaniku kohta 235 muna aastas. See on 4,5 muna nädalas, millest 4,3 kulub inimtarbimiseks ja 0,2 muuks otstarbeks. Inimtarbimiseks arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu. Muu otstarve sisaldab haudemunaks ja loomasöödaks kasutatud mune.

Muna tarbimine elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul tasapisi suurenenud — 2006. aastal tarbiti 163 muna elaniku kohta, 2009. aastal 182, 2012. aastal 198 ja 2015. aastal 225 muna. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importmuna, nii värsket kui ka töödeldut, koorega ja ilma.

Vaatamata vahepealsetele langustele ja tõusudele on munatoodang kümne aasta jooksul kokkuvõttes kasvanud. 2015. aastal munesid Eesti kodulinnud 204,4 miljonit muna. 2016. aasta esialgsetel andmetel 194,1 miljonit muna, mis on 23% rohkem kui 2007. aastal. 2016. aasta esialgsetel andmetel oli Eestis aasta lõpuks ligi kaks miljonit kodulindu, kellest kolmandik on munejad kanad toidumunade tootmiseks. Lisaks kanadele saab toidumune ka teistelt lindudelt, näiteks vuttidelt. 2015. aastal oli munatoodangust 1,2% sertifitseeritud mahetoodang.

Jagades toodangu tarbimisega, tuleb munade 2015. aasta isevarustatuseks (mitu protsenti katab omatoodang inimtarbimisest) 69%. Võttes arvesse ka eksporti, siis selgub, et Eesti elanik tarbib rohkem imporditud mune. Ligi 90% koorega importmunast toodi 2016. aastal Lätist, Leedust ja Poolast. Eesti päritolu munadest eksporditi 86% Lätti ja Leetu. Eesti mune söövad ka näiteks rootslased ja norrakad.

170410_munadepyha_veeb_est

Häid kevadpühi!

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Tarbimise andmed põhinevad Maaeluministeeriumi poolt tellitud põllumajandussaaduste ressursi ja tarbimise arvestusel. Kogutarbimise saamiseks arvestatakse toodetud, imporditud ja eksporditud koguseid. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist, ka söömata jäänud toidu kadu ja välisturistide tarbitud toitu. Tarbimise arvestustes elaniku kohta on kasutatud aruandeaasta rahvaarvu 1. jaanuari seisuga. Munade kaal on arvestatud tükkideks kanamuna keskmise kaaluga, mis on 62,5 grammi. 2016. aasta tarbimise andmed avaldatakse peale lõplike toodangu andmete selgumist 2017. aasta juulis.