Category Archives: majandusstatistika

Pilt

Head vastlapäeva!

Pilt

Eesti jõulukuused Euroopa kodudes

Viina ostuvõime Balti riikides

Oleme juba harjunud olukorraga, et soomlased ostavad Eestist kaasa suure hulga alkohoolseid jooke. Tänavu on aga kasvav trend, et eestimaalased suunduvad odavama alkoholi hankimise nimel Lätti ning piiriäärsed kauplused on saanud väga populaarseks. Samal ajal kui Eesti tarbijatele tundub piiri taga asuv odavam alkohol atraktiivne, on olukord riigi jaoks tervikuna negatiivse varjundiga.

Kas aktsiisipoliitikast tingitud hinnatõus on olnud liiga järsk? Vaatluse all on Eesti, Läti ja Leedu alkohoolsete jookide hinnaindeksite ning elanike ostuvõime dünaamika.

Alkoholipoliitika roheline raamat ütleb, et alkoholi maksustamise poliitika üks eesmärk on tagada, et “alkohol ei tohi võrrelduna sissetulekutega odavamaks muutuda ning pikemas perspektiivis peaks alkohol kallinema” (Alkoholipoliitika … 2014: 25). Võib eeldada, et sarnase eesmärgi poole püüeldakse ka Lätis ja Leedus. Lähtuvalt sellest võtame ülesandeks uurida, kuidas on varasematel aastatel saavutatud stabiilse ostuvõime tagamise eesmärk.

Alkohoolsete jookide üldise hinnataseme dünaamikat kirjeldab Eurostati avaldatav alkohoolsete jookide tarbijahinnaindeks. Kuigi kümnendi jooksul on kõigis kolmes riigis alkohoolsed joogid keskmiselt kallinenud, on riikide kasvutempo dünaamika erinev. Erinevusi ilmneb seega ka alkoholi aktsiisitõusu ajastamises, eriti majanduskriisi ning sellele eelneva perioodi jooksul.

Muidugi, arvestada tuleb ka seda, et lisaks aktsiisitõusule võivad alkohoolsete jookide keskmist hinda tõsta ka mitmesugused muud tegurid, alates tootmise kallinemisest kuni tarbijate eelistuste muutumiseni. Viimast nähtust võib näiteks täheldada õlleturul.

Sellest hoolimata võib eeldada, et tootjate ning kaupmeeste huvi on tarbijale märgatavat hinnatõusu pigem vältida või siis ajastada see kooskõlas aktsiisimäära tõusuga, mistõttu võib hüppelisi hinnatõuse ikkagi seostada aktsiisimäärade kasvuga. Kui Eestis ja Leedus toimus aktsiisitõus ning seetõttu alkohoolsete jookide kallinemine pigem varem ning aeglasemas tempos, siis Lätis toimus see järsemalt ning sügava majanduskriisi ajal.

Konkreetsemalt, Läti valitsus otsustas majanduskriisi ajal maksutulude kasvatamiseks tõsta märkimisväärselt kange alkoholi aktsiisimäära. Tulemuseks oli see, et legaalne tarbimine vähenes drastiliselt, salaalkoholi turg kasvas ning loodetud maksutulu laekumise kasvu asemel toimus hoopis selle vähenemine. (Strateičuks jt 2012)

Pärast seda on alkohoolsete jookide hinnad Lätis jäänud suhteliselt stabiilseks, Leedus tagasihoidlikult kasvanud ning Eestis on kasvutempo olnud kõige kiirem. Peamiselt seoses aktsiisimäärade tõusuga on Eestis 2015. ja 2016. aasta alguses toimunud alkoholi suhteliselt järsk kallinemine.

Kuidas on aga alkohoolsete jookide hinna kallinemine olnud kooskõlas elanike ostuvõimega ehk kui palju alkohoolseid jooke saab keskmise sissetuleku eest osta? Alkohoolsete jookide kalliduse väljendajaks on võetud viinaliitri hind. Kuigi eelduste kohaselt on viin kõigis kolmes riigis üks populaarsemaid alkohoolseid jooke, tuleks näitajasse siiski suhtuda tinglikult, kuna see ei kajasta kõikide alkohoolsete jookide hinnataset. Kui Läti ja Leedu keskmist viina hinda arvutavad vastavate riikide statistikaametid, siis Eesti kohta kohalik statistikaamet antud näitajat ei arvuta ning keskmine viina hind põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi vaatlusandmetel. Sissetulekute taset väljendab riikide statistikaametite avaldatav keskmine netokuupalk.

Tulemustest selgub, et hoolimata kõrgemast aktsiisimäärast ning jaehindadest on viina ostuvõime Eestis aastatel 2005–2015 püsinud pidevalt kõrgem kui teistes Balti riikides. Kõik riigid saavutasid kõrgeima taseme kiire majanduskasvu aastatel (2007–2008). Kui majanduskriisi ajal (2009–2010) langesid kõigi riigi näitajad, on Eesti näitaja järgnevatel aastatel jäänud stabiilseks, samal ajal kui lätlased ja leedukad on saanud keskmise netokuupalga eest oma kodumaal üha enam viina osta (loodetavasti nad seda ei tee). Seega riikide vahel on elanike viina ostuvõime tase ühtlustunud – kui eestimaalaste sissetulek on kasvanud viina hinnaga samas tempos, siis lätlaste ja leedukate sissetulek on kodumaa keskmisest viinahinna tõusust mõnevõrra kiiremini kasvanud.

Kuigi antud näitaja on arvutatud üksnes 2015. aastani ja 2016. aasta alkohoolsete jookide hinnatõusu pole kajastatud, võib Eesti puhul 2016. aasta esimese poolaasta netokuupalga kasvu andmete põhjal eeldada, et viina ostuvõimes drastilist langust eeldatavasti ei toimu. Kokkuvõttes võib öelda, et vähemalt viina ostuvõime näitel on Eesti kriisijärgne alkoholiaktsiisipoliitika olnud mõnevõrra optimaalsem ning erinevalt Lätist ja Leedust pole elanike viina ostuvõime kasvanud. Samas, arvestades viina ostuvõime järsemat langust Lätis ja Leedus majanduslanguse ajal, võib ostuvõime taastumist vaadata ka positiivsest aspektist lähtuvalt – salaviina atraktiivsus väheneb.

Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik

Viidatud allikad

Alkoholipoliitika roheline raamat. (2014). Sotsiaalministeerium.

Strateičuks, A., Kaže, V., Škapars, R. (2012). Impact of Changes in Excise Tax Rate for Strong Alcohol on Consumption and State Revenues in Latvia. – International Journal of Social, Behavioral, Educational, Economic, Business and Industrial Engineering, Vol 6, No 4, pp 690–693.

Eesti päritolu alkoholi eksport I poolaastal kasvas

Eestis toodetud alkoholi koguseline eksport kasvas 2016. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Kodumaiste käsitööõllede eksport on sama perioodi võrdluses suurenenud 81 korda ja neid eksporditi 2016. aasta I poolaastal 18 riiki.

Koguseliselt on õlut 2016. aasta esimesel poolel eksporditud 6%, siidrit 1% ja kanget alkoholi 44% rohkem kui 2015. aasta samal ajal.

Eestis toodetud alkoholi ekspordist saadud tulu on 2016. aasta I poolaastal suurenenud 15% võrreldes 2015. sama perioodiga, ulatudes 19,9 miljoni euroni.  Tulu suurenemist on kõige rohkem mõjutanud õllede eksport. Kui 2015. aasta I poolaastal eksporditi teistest õlledest märksa kallimaid käsitööõllesid ainult väikeses koguses, siis 2015. aasta lõpust on nende õllede väljavedu olulisel määral suurenenud. Väikestes pruulikodades toodetud käsitööõllede ekspordihind on keskmiselt 6,8 korda kõrgem kui tavatööstuses toodetud õlledel, seetõttu mõjutab nende müük oluliselt õllede ekspordist saadud tulu.

Eestis toodetud alkohoolsetest jookidest eksporditakse peamiselt õlut, mille osatähtsus alkoholi koguekspordis oli 2016. aasta esimesel poolel 68%, aasta varem samal ajal 69%. Siidri osatähtsus kogu ekspordis on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga vähenenud 2 protsendipunkti ja kange alkoholi osatähtsus suurenenud 3 protsendipunkti.

joonis_1_1

Alkoholi veetakse peamiselt Lätti

Kõige rohkem eksporditi 2016. aasta I poolaastal Eestis toodetud alkoholi Lätti (63% alkoholi koguekspordist), Soome (10%), Taani (7%), Saksamaale (4%) ja Leetu (2%). Enim on võrreldes 2015. aasta I poolaastaga suurenenud alkoholi eksport Saksamaale  ja Lätti, kõige rohkem vähenenud Leetu.

Lätti eksporditakse peamiselt õlut, kuid selle osatähtsus kogu alkoholi ekspordis Lätisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama ajaga kahanenud 86%-lt 78%-le. Seevastu on siidri ja kange alkoholi osatähtsus kasvanud: kui 2015. aasta I poolaastal oli mõlema osatähtsus 7%, siis 2016. aasta I poolaastal moodustas siider 12% ja kange alkohol 10% Lätti eksporditud alkoholist. Koguseline eksport Lätti oli käesoleva aasta esimesel kuuel kuul 20% suurem kui eelmise aasta samal perioodil.

Soome eksporditakse peamiselt õlut ja siidrit. 2016. aasta I poolaastal moodustas õlu 52% ja siider 34% Soome eksporditud alkoholist. Aasta varem samal perioodil oli õlle osatähtsus 2 protsendipunkti väiksem ja siidri osatähtsus 7 protsendipunkti suurem.

Taani eksporditi 2016. aasta I poolaastal samuti põhiliselt siidrit ja õlut (vastavalt 65% ja 25% kogu alkoholi ekspordist Taani). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on siidri osatähtsus vähenenud 9 protsendipunkti ja õlle oma suurenenud 1 protsendipunkti võrra.

Kui 2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Saksamaale peaaegu ainult õlut (95% Saksamaale eksporditud alkoholist), siis 2016. aasta samal perioodil hakati sinna viima ka rohkem siidrit, mille osatähtsus küündis 31%-ni.

Alkoholi eksport Leetu vähenes tänavu I poolaastal võrreldes 2015. aasta I poolaastaga 71%. Kui 2015. aasta esimesel poolel moodustas enamuse (58%) alkoholi ekspordist õlu, siis 2016. aasta I poolaastal kahanes õlle osatähtsus 19%-le. Leetu hakati rohkem eksportima siidrit ja kanget alkoholi, mis moodustasid 2016. aasta I poolaastal vastavalt 53% ja 28% alkoholi ekspordist sinna.

Alkoholi_eksport_2015_4

Kodumaise alkoholi eksport on 2016. aasta I poolel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguseliselt kasvanud kõige rohkem Hiinasse (11 korda), Tšehhi (10 korda), Belgiasse (9 korda), Norrasse (8 korda) ja Sierra Leonesse (6 korda). Kui Sierra Leonesse on eksporditud peamiselt ainult siidrit, siis teistesse riikidesse peamiselt õlut. Sierra Leone on üks uuematest võimalikest sihtturgudest, samuti on Eestis toodetud alkoholi viimastel aastatel hakatud vedama Austriasse, Kõrgõzstani, Mauritiusele, Malaisiasse, Nepali, Uus-Meremaale, Slovakkiasse ja Vietnami.

Käsitööõllede eksport on tunduvalt laienenud

2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Eestis toodetud käsitööõllesid ainult Lätti ja Soome. Aasta hiljem samal perioodil on käsitööõllede eksport suurenenud 81 korda ja lisandunud on mitmeid uusi sihtriike. Käsitööõllesid on tänavu esimesel kuuel kuul eksporditud kõige rohkem Soome (39% kogu käsitööõllede ekspordist), Prantsusmaale (16%), Hollandisse (13%), Itaaliasse (6%), Saksamaale (5%) ja Taani (4%). Peale selle on käsitööõllesid väiksemas koguses veetud ka Suurbritanniasse, Belgiasse, Rootsi, Hispaaniasse, Norrasse, Lätti, Šveitsi, Poola, Bulgaariasse, Austriasse, Leetu ja Ameerika Ühendriikidesse. Käsitööõllede osatähtsus on aga eksporditava alkoholi koguses siiski marginaalne: 2016. aasta esimesel poolel moodustasid need vaid 0,8% alkoholi koguekspordist ja 1,1% kõikide õllede ekspordist.

joonis_2

Alkoholi import on suurenenud

Alkoholi koguseline import Eestisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga kasvanud  15%. Kõige rohkem on 2016. aasta alguses imporditud õlut (36%), veini (28%) ja siidrit (20%).

Kuna alkoholisortide mõõtühikud pole alati samad (nt õlle puhul on selleks liiter, kangema alkoholi korral liiter puhast (100%) alkoholi), siis on joonisel kasutatud nende võrdlemiseks netokaalu.

Mõisted

Netokaal – kauba kaal ilma pakendita ja see esitatakse kilogrammides.

Eesti päritolu kaupade eksport – Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse.

Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Hanna Pook, Statistikaameti väliskaubanduse praktikant
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Hooajalisus majutussektoris

Kätte on jõudnud puhkuste aeg. Kui olulised on suvekuud Eesti majutusasutustele ning kas selle hooaja tähtsus on viimase 20 aasta jooksul muutunud? Kas majutusasutuste sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem?

Eesti turismi- ja majutussektoris valitseb keeruline, kuid samas huvitav ning väljakutseid pakkuv aeg. Turuosalisi hoiavad pinges nii majutusasutuste planeeritav käibemaksutõus, majutusteenuse vahendamise portaalide (nt airbnb.com ja booking.com) kasvav populaarsus, uute tegutsejate tulek (nt Hiltoni hotell Tallinnas), sekeldused kodumaiste lennufirmade ümber (Estonian Air/Nordic Aviation Group ja Avies) kui ka lihtsalt tihe konkurents koduturul ning ka naaberriikidega.

Eeskätt klimaatiliste olude, aga ka töö- ja koolikorralduse sunnil peavad kodumaised majutusasutused toime tulema turismi sesoonsusega. Tegevustulemust hinnatakse rahalises väärtuses, kuid hooajalisuse mõõtmiseks on sobiv indikaator ka külastajate arv. Riigi seisukohalt on seda numbrit ehk kergemgi jälgida, kuna turismiga kaasnevate kaudsete mõjude kokkulugemine pole lihtne tegevus. Samas (peaaegu) vaba liikumine Schengeni viisaruumis teeb väliskülastajate lugemise üpris keeruliseks ning tuleb arvestada, et tahes tahtmata pole kõiki liikumisi võimalik kajastada, rääkimata riigisisestest. Siiski on turistide arvu mõõtmiseks mitmeid erinevaid võimalusi – sadamate ja lennujaamade andmed, küsitlusuuringud piiriületusel, mobiilpositsioneerimise andmed ning majutusasutustelt kogutud teave.

Statistikaameti andmetel on aastatel 1996–2015 majutusasutustes ööbinud turistide arv uuritava 20 aasta jooksul pidevalt kasvanud (kui jätta arvestamata majanduskriisi tõttu kogetud lühiajaline langus 2009. aastal). Kui 1996. aastal registreeriti 587 900 majutatut, siis 2015. aastaks tõusis see 3,1 miljonini, mis on rohkem kui viiekordne kasv.

Kuidas on aja jooksul muutunud hooajalisus? Selgub, et keskmist ületab tavapäraselt üksnes periood maist augustini ning aastate jooksul on antud vahemik lühenenud.

Selleks, et paremini mõista, kas pikas plaanis on aasta jooksul majutatute arv tasakaalustunud, saab võrrelda kõrg- (juuni–august) ja madalhooajal (jaanuar–märts) majutatute osatähtsuse muutust majutatute koguarvus. Andmete analüüsist selgub, et märkimisväärseid muutusi pole kummalgi juhul toimunud. Siiski võib märgata, et aastatel 1996–2004 konkreetse aasta jooksul suvekuudel majutatute osatähtsus majutatute hulgas kasvas. Pärast seda on toimunud väga aeglane, kuid järk-järguline langus. Talvehooaja puhul on lood vastupidised, kuigi mõnevõrra väiksemas ulatuses. Seega, hooajavahelised erinevused on tasapisi vähenenud ning nähtust võib riigi turismimaastikule positiivseks pidada.

Kas majutusasutuste sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem?

Selgub, et päris nii see pole. Võrreldes Eurostati andmeid 2015. aastal majutatute arvu kohta kuude kaupa Euroopa riikides, tuleb välja, et hooajalisust esineb ka teistes riikides ning mitmeski märksa olulisemalt kui Eestis. Iseäranis märkimisväärsed kontrastid on Horvaatias, kus augustis on majutatute arv enam kui kolm korda suurem kui aasta kuu keskmine ning jaanuaris enam kui kaheksa korda väiksem. Horvaatia jaanuari näitaja on omakorda rohkem kui 27 korda väiksem kui augusti oma. Taustaks olgu öeldud, et niivõrd drastilise erinevuse puhul pole tegemist ühe aasta anomaaliaga, vaid suur erinevus leidis aset ka varasematel aastatel. Eesti asukoht antud võrdluses asub riikide keskel – juuli näitaja on jaanuari näitajast ligi kolm korda kõrgem.

Kui teistes vaatluse all olevates riikides on kõrgeima majutatute arvuga kuu kas juuli või august, siis Serbia puhul oli selleks 2015. aastal mai. Siiski saab suvekuid kõikide riikide puhul pidada kõrghooajaks.

Kõikide vaatluse all olevate riikide puhul on suurima majutatute arvuga kuu näitaja vähemalt kaks korda kõrgem väikseima näitajaga kuu arvust. Väiksemad erinevused esinevad näiteks Serbias, Saksamaal ja Slovakkias.

Kui võrrelda riikide pingerida suvekuudel majutatute tähtsuse järgi, selgub, et Eesti asub keskmike hulgas. Ka naaberriigid Läti, Leedu ja Soome asetsevad samal pulgal.

Kokkuvõttes, turismi hooajalisus ei ole mitte üksnes Eesti mure, vaid vaevab ka teisi Euroopa riike ning mitmeidki hoopis tõsisemalt. Samas on probleem Eestis viimasel kümnendil mõnevõrra leevenenud (arvatavasti on abiks olnud näiteks spaa- ja konverentsiturismi populaarsuse kasv). Siiski, eeldades, et drastilist kliimamuutust ning sellest johtuvalt harjumuspärase elukorralduse muutust järgnevatel aastatel ei toimu, tuleb majutusasutustel hooajalisusega ka edaspidi rinda pista.

Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik

Mõisted

Majutatu – turist ehk ööbiv külastaja, kes veedab vähemalt ühe öö majutusettevõttes.

Majutusettevõte – majandusüksus, mille kaudu osutab ettevõtja oma majandus- või kutsetegevusega majutusteenust. Majutusettevõtte liigid on järgmised: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ning kodumajutus. 

Kaasatud on nii siseturistid kui ka välisriigist pärit turistid.

 

Enim eksporditakse ja imporditakse teenuseid Harju maakonnas

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.

Eesti Panga andmetel eksporditi 2016. aasta I kvartalis Eestist teenuseid jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 0,8 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kahanes teenuste eksport 4% ja import 1%.

Eksport maakonniti

Sidudes Statikaametis teenuste andmed majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega, selgub, et 2016. aasta I kvartalis eksportisid teenuseid enim (68% kogu Eesti teenuste ekspordist) Harju maakonnas (sh Tallinnas) tegutsevad majandusüksused. Enim eksporditi Harjumaalt veondusteenuseid (235 miljoni euro eest) ning muid äriteenuseid (sh teadus- ja arendustegevuse teenused; ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused; tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused) (133 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kahanes Harjumaal veoteenuste eksport 9%, kuid muude äriteenuste eksport kasvas 5%. Tallinnasse registeeritud majandusüksused eksportisid I kvartalis teenuseid poole miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti teenuste ekspordist 47%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on Tallinnas tegutsevate majandusüksuste eksporditud teenuste maht kahanenud 7% võrra.

joonis

Teenuste ekspordis oli teisel kohal Tartu maakond, kust eksporditi teenuseid 2016. aasta I kvartalis 65 miljoni euro eest, ning kolmandal kohal Ida-Viru maakond 26 miljoni euroga. Kõige vähem (1 miljoni euro eest) eksportisid teenuseid Hiiu maakonnas tegutsevad majandusüksused.

Import maakonniti

2016. aasta I kvartalis importisid teenuseid kõige rohkem (54% kogu Eesti teenuste impordist) Harju maakonnas tegutsevad majandusüksused. Kõige rohkem imporditi Harjumaal muid äriteenuseid (150 miljoni euro eest) ja veondusteenuseid (147 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas Harjumaal muude äriteenuste import 21% ja veoteenuste import 6%. Kõige vähem (4 miljoni euro eest) imporditi Harjumaal ehitusteenuseid. Tallinnasse registeeritud majandusüksused importisid I kvartalis teenuseid 343 miljoni euro eest. Võrreldes varasema aasta sama kvartaliga on Tallinnas registeeritud majandusüksuste poolt imporditud teenuste maht suurenenud 1% võrra.

2016. aasta I kvartalis oli teenuste impordis teisel kohal Tartu maakond (import 26 miljonit eurot) ja kolmandal Ida-Viru maakond (10 miljoni eurot). Kõige vähem importisid teenuseid Jõgeva ja Lääne maakonnas tegutsevad majandusüksused (kummaski 0,4 miljoni euro eest).

tabel

Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille Statistikaamet sidus majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega. Kui haldusüksust ei saa määrata (näiteks tegemist on koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudub informatsioon ettevõtte kontaktaadressi kohta, siis on andmed liigitatud rubriiki „Maakond määramata“.

Teenuste ekspordi ja impordi statistikat haldusüksuste lõikes hakkab Statistikaamet avaldama kord kvartalis statistika andmebaasis. Statistika andmebaasis on avaldatud aegrida alates 2013. aastast kvartalite ja haldusüksuste kaupa.

Lisaks on andmebaasis avaldatud ka 2013. aasta andmed omandi ja teenuse (EBOPS 2010) liigi alusel.

Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik

Eesti päritolu kaubad annavad ekspordist üle kahe kolmandiku

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Statistikaameti andmetel eksporditi 2015. aastal Eesti päritolu kaupu 7,9 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2014. aastaga vähenes Eesti päritolu kaupade eksport 6%.  Eesti päritolu kaupade eksport vähenes enam kui  kogu Eesti ekspordi langus (4%) samal perioodil.

Suurimad ekspordiartiklid ja sihtriigid

Eesti päritolu kaupadest eksporditi 2015. aastal kõige enam masinaid ja seadmeid, mis moodustasid 29% kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist. Järgnesid puit ja puittooted (14%) ning muud tööstustooted (12%). Muude tööstustoodete kategooria hõlmab ka mööblit ning kokkupandavaid puitehitisi. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus oli 10% kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist.

Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustas 80% eksport Euroopa Liidu riikidesse ja 20% eksport muudesse riikidesse. Kokku eksporditi 2015. aastal Eesti päritoluga kaupu 161 erinevasse riiki. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu kaupu Rootsi (24% Eesti päritolu kaupade ekspordist) ja Soome (19%). Teised tähtsamad partnerriigid olid Saksamaa, Läti (mõlema osatähtsus 6%) ja Norra (5%). Venemaa oli partnerriikide seas alles kümnendal kohal ning sinna eksporditi  3% Eesti päritoluga kaupadest.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus kaubajaotistes oli väga erinev

Eesti päritoluga kaupade osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete ekspordis (93%) ning mitmesuguste tööstustoodete ekspordis (90%). Paberi ja pabertoodete ekspordist moodustasid Eesti päritoluga kaubad 88% ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist 72%. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade puhul olenes Eesti päritolu kaupade osatähtsus oluliselt ka kauba iseloomust. Elusloomade, piima ja piimatoodete, teravilja ning jahu ekspordist oli üle 90% kohalikku päritolu, samas jookide ja alkoholi puhul oli sama näitaja vaid 26%. Elektriseadmete ekspordis oli Eesti päritolu toodete osatähtsus 75%, kuid mehaaniliste masinate ekspordis vaid 52%. Transpordivahendite ekspordist moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid 39% ja mineraalsete toodete ekspordist 32%.

01

Eesti päritoluga kaupade osatähtsus sihtriigiti

Peamistest ekspordi sihtriikidest oli Eesti päritolu kaupade osatähtsus kaupade ekspordis suurim Skandinaaviamaadesse ning väikseim Baltimaadesse ja Venemaale. Eesti päritolu kaubad moodustasid kogu kaupade ekspordist Rootsi 85%, Soome 80% ja Saksamaale 81%. Lätti eksporditud kaupadest moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid 39% ning Leetu eksporditud kaupadest 41%. Kõigist Venemaale eksporditud kaupadest moodustasid Eesti päritoluga kaubad vaid 29%.

02

Detailsemad andmed Eesti päritolu kaupade ekspordi kohta on avaldatud Statistikaameti andmebaasis.

Statistikaamet kasutab kaupade päritolu tuvastamisel andmeesitajate poolt märgitud päritoluriiki. Vastavalt definitsioonile on päritoluriik riik, kus kaup on toodetud või kus on aset leidnud kauba töötlemine. Eesti päritolu kaupadeks loetakse seetõttu Eestis toodetud ning Eestis töödeldud kaubad.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik