Category Archives: põllumajandusstatistika

Pilt

Head vastlapäeva!

Noppeid ajaloost: põllumajandusmaa rendihind

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

10.–14. oktoobrini 2016 toimub esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võtavad alates tänasest vastu 18 Eesti toidutööstust, kokku toimub nädala jooksul üle 80 ekskursiooni.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Käesolevas analüüsis on kaubad klassifitseeritud vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (KN). Põllumajandussaadused ja toidukaubad kuuluvad KN-i kaubagruppidesse 1-24. Eesti päritolu kaupadeks loetakse kaubad, millel päritoluriigiks on märgitud Eesti. Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud või kus on toimunud kauba töötlemine. Analüüs käsitleb Eesti päritolu kaupade eksporti 2016. aasta jaanuarist augustini ning võrdleb seda 2015. aasta sama perioodiga (jaanuar-august).

 

Üle poole Eesti viljapuudest ja marjapõõsastest kasvab koduaedades

Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eesti viljapuu ja marjapõõsastest 3500 hektarit koduaedades ja 3000 hektarit põllumajanduslike majapidamiste istandikes. Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustsõstardest ja astelpajust kasvab istandikes.

Kodumaiseid puuvilju ja marju pole importkauba hinnasurve tõttu kerge turustada ning osalt just seetõttu on Eesti viljapuu- ja marjaaedade pind viimase kümne aasta jooksul vähenenud ligi kaks korda. Kokku kasvab 2015. aasta seisuga põllumajanduslike majapidamiste istandikes ning koduaedades viljapuid ja marjapõõsaid 6500 hektaril. Kuigi põllumajanduslike majapidamiste istandike hulgas on ka väiksemaid puuvilja- ja marjaaedu, siis 97% neist moodustavad vähemalt 0,3-hektarilised pinnad.

Üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandikest

Õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuid kasvab kokku rohkem kui 3300 hektaril, sellest vähem kui veerand põllumajanduslike majapidamiste istandikes. Et istandikest saadakse pinnaühiku kohta märgatavalt rohkem õunu kui koduaedades, siis üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandikest.

Maasikas, mustsõstar ja astelpaju kasvab peamiselt istandikes

Kui viljapuud on kujunenud eelkõige koduaiakultuurideks, siis marjade puhul on ülekaalus põllumajanduslike majapidamiste istandikud. Seda hoolimata asjaolust, et punast ja valget sõstart, karusmarja ja vaarikat kasvatatakse kokku rohkem kui 650 hektaril ja sellest enamik koduaedades. Samal ajal maasikate ja mustsõstarde all olevast 1200 hektarist on enamik põllumajanduslike majapidamiste istandike pind. Muid viljapuid ja marjakultuure kasvatatakse kokku ligi 1400 hektaril ja põhiosa sellest moodustab astelpaju, mis eranditult on istandike kultuur. Lisaks liigitub muude viljapuude ja marjade hulka mitmesuguseid väiksemaid pindu, mida eraldi kultuurideks ei jaotata.

Koduaedade puuviljad ja marjad liiguvad omaniku toidulauale ja moosipurki

Kuigi põllumajanduslike majapidamiste istandike saak ei pruugi minna müügiks, jagub kodumaiseid puuvilju ja marju ka turul müügiks. Koduaedade puuviljad ja marjad liiguvad aiast mõistagi vaid otse omanike toidulauale või moosipurki.

Eestis süüakse meelsasti kodumaist maasikat

Välismaiste puuviljade ja marjade import ületab kordades Eesti omatoodangu, kuigi sõstarde, karusmarja ja vaarika import on marginaalne. Värsketest marjadest on erandiks maasikate import, mille kogus on kümne aastaga märkimisväärselt kasvanud, kuid siiski veel väiksem kui Eesti omatoodang. Importmaasika kõrghooaeg jääb kevadesse, kui kodumaist maasikat veel pole või seda on väga vähe.

Kogu Eesti põllumajanduslike majapidamiste viljapuu- ja marjaistandike pinnast enam kui pool asub Võru-, Tartu- ja Viljandimaal. Kui Viljandimaad nimetatakse seakasvatus-, Harjumaad linnukasvatus- ja Saaremaad lambakasvatusmaakonnaks, siis Tartumaa võiks pälvida maasikakasvatusmaakonna tiitli. 2015. aastal kasvas Tartumaal maasikat 178 hektaril, mis on üle kahe korra rohkem kui üheski teises maakonnas.

Maasikakasvatus_2015_v2

Põllumajanduslikeks majapidamisteks loetakse üksusi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks. Põllumajanduslike majapidamiste puuvilja- ja marjaaedade andmete aluseks on Statistikaameti iga-aastane taimekasvatuse uuring, mis põhineb eelkõige PRIA andmetel. Koduaedade andmeid kogutakse vastavalt FAO soovitustele üldjuhul kord kümne aasta järel, vahepealsetel aastatel arvutatakse need mudelipõhiselt.

Eesti puuvilja- ja marjakasvatusstatistikat vaata Statistikaameti veebilehelt statistika andmebaasist.

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

 

Noppeid ajaloost: piimatoodang

160519_infograafik_mai_piim_3

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Mahepõllumajandusmaa osatähtsus on suurim Austrias, Rootsis ja Eestis

Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16% ehk 155 600 hektarit mahemaad. Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%).

Mahepõllumajandusmaa hulka arvatakse kogu maa, mida majandatakse tunnustatud mahepõllumajanduslike nõuete kohaselt: nii täielikult mahepõllumajanduslik maa kui ka maa, kus alles toimub üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele. Seega võetakse mahemaana arvesse vaid Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registris ametlikult registreeritud ja rangete reeglite järgi majandatavad maad ning mitte kogu sünteetiliste mineraalväetiste- ja tehislike taimekaitsevahenditevaba põllumajandusmaa, mida Eestis on mahemaast palju rohkem.

Euroopa Liidus oli 2013. aastal  kasutatavast põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaad keskmiselt 6%.  Lähinaabritega võrreldes on mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eesti järel kõrgeim Lätis (10%), järgnevad Soome (9%) ja Leedu (6%). EL suurtes põllumajandustootjariikides on mahepõllumajandusmaa osatähtsus madalam – näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla 5%.

1a

Mahepõllumajandusmaa pind on Eestis aasta-aastalt kasvanud

Eestis oli 2014. aastaks mahepõllumajandusmaa pind võrreldes 2003. aastaga suurenenud ligi neli korda. Samal perioodil on rohkem kui kaks korda  kasvanud ka mahepõllumajandustootjate arv. 2014. aasta lõpus oli Eestis esialgsetel andmetel kokku juba 1542 mahemajapidamist. 155 600 hektarist mahepõllumajandusmaast oli 2014. aastaks 88% täielikult mahepõllumajandustootmisele üle viidud. Ülejäänu osas kehtis mahepõllumajandusele ülemineku aeg, mille jooksul samuti juba mahepõllumajanduslikke nõudeid täidetakse, kuid toodangut veel täielikult mahedaks ei loeta.

Ligi kolmveerand Eesti mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuvilju ja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja mahekartulit 205 hektaril.

2a

Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisalt jäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul siiski tavatootmisest oluliselt väiksemaks, sest kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata. Saagikuse erinevus võib olla isegi rohkem kui kahekordne, näiteks oli 2014. aastal Eesti keskmine teraviljasaak 3,7 tonni hektari kohta, ent mahedal teraviljal 1,5 tonni hektari kohta. Kartulisaagi puhul oli Eesti keskmine saagikus 18,5 tonni hektari kohta ja mahepõllumajanduses 10,8 tonni hektari kohta.

Et suur osa mahemaast on söödakultuuride (eelkõige rohumaa) all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks. 2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42%, kitsedest 22%, veistest 12% ning mesilasperedest 4%. Maheseakasvatusega ja mahelinnukasvatusega tegeldakse vähem (neist on mahepõllumajanduslikud vähem kui 1%).

Mahepõllumajandusliku maa ja -loomade andmed näitavad Eesti potentsiaali mahepõllumajanduse vallas, kuid praegu jõuab suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust tarbijateni siiski veel mahepõllumajandusele viitava märgistuseta või isegi töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega.

Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.

eesti-toit-2015-est-426

Eesti isevarustatus põhiliste toiduainetega

Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83% elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90% lihast. Isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.

Statistikaamet arvutab põllumajandussaaduste Eestis tarbitud koguseid, kasutades toodangu, ekspordi-impordi ja varude andmeid. Toodangu ja tarbimise suhtena saab leida ka põllumajandussaadustega isevarustatuse taseme.

Isevarustatuse tase on kõrgeim teravilja ja piimatoodete puhul

Liigi järgi oli 2014. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev – linnulihal 63% ja veiselihal 121%. See tähendab, et osa tarbitavast linnulihast impordime teistest riikidest, sest tarbimine on suurem kui kodumaine toodang, ning osa veiseliha ekspordime teistesse riikidesse, sest Eesti tarbimine on väiksem kui toodang. Sea-, lamba- ja kitseliha puhul on Eesti elanike tarbimine statistika kohaselt sama suur kui toodang ehk isevarustatuse tase on 100%. Munadega on Eesti isevarustatus 64%, joogipiimaga (sh petipiim) isevarustatus on 106%, võiga 161%, juustuga ja kohupiimaga 143%.

Teravilja puhul oli saagiaastal 2013/2014 Eesti isevarustatus 150%, sh nisul 192%, rukkil 92%, odral 149% ja kaeral 162%. Seega toodab Eesti nii piimatooteid kui ka teravilja rohkem kui elanikud tarbivad ja seda jätkub ka ekspordiks. Meega isevarustatus oli 84%.

Teistest saadustest madalam on isevarustatus värske köögiviljaga (60%) ning puuviljade ja marjadega (12%). Kuigi kliima seab omad piirangud, on siin põhjus ka madalates impordihindades, mis teevad Eesti tootjatel turul konkureerimise väga raskeks. Köögiviljast on söögipeedi ja kaalikaga isevarustatus 94%, porgandiga 91%, kapsaga 84%, kurgiga 74%, tomatiga 29% ja sibulaga 20%.

Marjadega isevarustatus on hea

Kui puuviljade ja marjadega isevarustatus kokku on väga madal, siis marjade puhul on see vähese impordi ja koduaedade suure toodangu tõttu päris kõrge. Seega tuleneb värske puuvilja ja marjade madal isevarustatuse tase importpuuviljade suurest kogusest. Imporditakse nii troopilisi puuvilju, mida kliima tõttu ei ole võimalik Eestis kasvatada, kui ka enamik Eestis söödavatest õuntest, ploomidest ja kirssidest.

blog

Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat isevarustatuse taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

Metoodika

Isevarustatuse taset võib arvestada eri taime- ja loomakasvatussaaduste kohta. Toodanguna arvestatakse alati kogu Eesti põllumajandustoodangut, sealhulgas hinnangulisena ka koduaedadest oma tarbeks saadud koguseid. Tarbimise leidmisel võetakse osa põllumajandussaaduste puhul arvesse mitte ainult töötlemata põhitoode, vaid ka peamiselt põhitootest koosnevad töödeldud tooted, kusjuures töödeldud toodete kogus arvestatakse ümber töötlemata toote koguseks. Lihtsamalt öeldes võetakse peale kaera arvesse ka kaerahelbeküpsised ja peale liha ka vorst ja teised lihatooted. Arvutamise alusena kasutatakse Eurostati pakutud keskmisi koefitsiente. Taimekasvatustoodangu puhul arvestatakse nii toodangu kui ka tarbimise koguseid saagiaasta järgi ehk suvest suveni (kokku 12 kuud). Erinevalt teistest saadustest arvestatakse köögivilja ja puuvilja puhul ainult värskeid saadusi, st värskete saaduste Eesti tarbimine sisaldab potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust). Köögi- ja puuviljaga isevarustatust võib vaadelda kultuuriti, kuid sel juhul ei saa tarbimise ja seega ka isevarustatuse leidmisel arvestada võimalikke olemasolevaid varusid, mistõttu võib isevarustatus erinevatel köögiviljaliikidel olla kokku kuni 0,6% ja puuvilja- ja marjaliikidel kokku kuni 2,8% alahinnatud. Toorpiimale arvestust ei tehta ja tarbimist ning isevarustatust hinnatakse töödeldud piimatoodete kohta.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.

eesti-toit-2015-est-426