Category Archives: rahvastikustatistika

Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt?

Homme, 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

Eesti keele osatähtsus

Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis 883 707, mis teeb 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. Kindlasti elab eesti keele kõnelejaid ka väljaspool Eestit, kuid nende täpset arvu on juba keerulisem välja selgitada.

01pilt

Kõige enam eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elab Harjumaal, kuid osatähtsuselt kõnelevad eesti keelt emakeelena neist vaid veidi üle poolte (59%). Ida-Virumaal räägib eesti keelt emakeelena vaid 16% rahvastikust. Ülejäänud Eesti maakondades on muu emakeelega isikute osatähtsus alla viiendiku. Kui muidu elab Harjumaal ja Ida-Virumaal kokku 55% Eesti elanikest, siis eesti emakeelega inimestest elab väljaspool nimetatud piirkonda 60%. Linnades on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus väiksem, maapiirkondades aga suurem.

02pilt

Eesti keele kõnelejate vanuseline jaotus

Vanuse järgi on näha, et eesti keelt emakeelena räägivad keskmisest rohkem nooremad ehk kuni 30-aastaste põlvkond. Peamiselt vene emakeelega inimesi on kõige rohkem 50–70-aastaste hulgas, kus neid on üle kolmandiku.

03pilt

On selge, et sellise vanuselise eripära põhjus on nõukogude perioodil toimunud sisseränne. Samas on noorema elanikkonna seas eesti keelt emakeelena rääkijate hulk järjest suurenenud. Seda võib selgitada sisserännanute ja nende järeltulijate suurema valmisolekuga Eestist lahkuda, samuti segaabielude mõjuga ja ka sellega, et sisserännanutel sünnib reeglina naise kohta vähem lapsi kui põlisrahvastiku esindajatel.

Rahvuse ja eesti keele seos

Huvitav on veel vaadata rahvuse seost emakeelega. Kui kogu Eesti rahvastikust 69% on eesti rahvusest, 25% vene rahvusest ja 5% muudest rahvustest (ukrainlased, valgevenelased, soomlased), siis eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99% eesti rahvusest.

Ligi 4000 eesti emakeelega inimest loeb ennast rahvuselt venelaseks ja üle 2000 soomlaseks. 3% Eesti elanikest (24 000 inimest) on küll rahvuselt eestlased, kuid nad ei räägi emakeelena eesti keelt. Põhimõtteliselt võib öelda, et nad räägivad vene keelt, sest vene emakeelega eesti rahvusest inimeste osatähtsus on 97%. Ülejäänud eesti rahvusest inimesed räägivad emakeelena kas inglise, ukraina, soome või mõnda muud keelt. Märkimist väärib, et nooremate hulgas on enam levinud inglise keel ning soome keel on emakeeleks pigem vanematel inimestel.

Neist Eesti elanikest, kes on mõnest muust rahvusest, räägib eesti keelt emakeelena natuke üle 8000 inimese, mis on osatähtsuselt suurem, (2% versus 1%) kuid arvuliselt on neid kolm korda vähem, kui inimesi, kes on eesti rahvusest, kuid ei räägi eesti keelt emakeelena. Seetõttu on eesti rahvusest inimesi Eestis natuke rohkem, kui eesti emakeelega inimesi.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Uute ilmakodanike populaarsemad nimed

Statistikaamet täiendas nimede statistika rakendust 2016. aasta andmetega ja nüüd saab eesnimede kohta infot 2017. aasta 1. jaanuari seisuga. Aastatel 2011–2016 sündinud tüdrukute puhul olid kõige populaarsemad nimed Sofia ja Maria ning poistel Robin ja Rasmus. Kõige suurema tõusu on nimede populaarsuse tabelis teinud tüdrukutel Adeele ja Arabella ning poistel Remi ja Miron.

2016. aastal registreeriti Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil 13 923 sündi (sündide esialgsed registreerimisandmed). Pisut alla 14 000 sünni aastas on registreeritud juba viimased neli aastat. Eestis on kohustus sünd registreerida ühe kuu jooksul, seega osa aastalõpu sünde registreeritakse alles järgmise aasta alguses. Lõpliku sündide statistika puhul, mille Statistikaamet avaldab juunis, võetakse arvesse sünnid tegeliku sünniaasta järgi ja arvestatakse ainult Eesti püsielanikest emade laste sünde. See on põhjus, miks erineb sündide statistika esialgsest sündide registreerimise statistikast.

2016. aastal sündinud lastel oli rahvastikuregistri selle aasta alguse seisuga 4805 erinevat nime, millest 2526 pandi tüdrukutele, 2276 poistele ja kolm nime olid sellised, mida pandi nii tüdrukutele kui ka poistele.

2016. aasta edetabeli tõusjad ja langejad

Järgnevalt võrdleme 2016. aastal pandud nimesid aastatel 2011–2015 sündinutele pandud nimedega. Konkurentsitult on populaarseim tüdrukunimi Sofia, mis on püsinud alates 2012. aastast esikohal ja mis on ainus nimi, mida pandi üle 100 korra aastas. Tüdrukunimedest on lisaks Sofiale ainult Maria olnud kõigil vaadeldavatel aastatel esikümnes.

Suure tõusu on populaarsuselt teinud tüdrukute nimedest Adeele, mis oli 2011. aastal tagasihoidlikul 58. kohal, kuid juba 2015. aastal 27. kohal ning 2016. aastal jõudis populaarsuselt esikümnesse (8. koht). Arabella on tõusnud 2012. aasta 127. kohalt 2016. aastal 21. kohale – ka Arabella puhul näeme suurt populaarsuse hüpet just võrreldes 2015. aastaga.

Eelmisel aastal on vähenenud nimede Sandra, Laura ja Milana populaarsus, mis on just 2016. aastal esikümnest välja langenud. Samuti on mitu aastat esikümnes olnud Lisandra kukkunud eelmisel aastal 31. kohale.

Poiste nimede populaarsus on stabiilsem. Viimase aastakümne populaarseimate nimede hulgas on viis poisinime, mis on olnud ka eelneval viiel aastal esikümnes. Need on Robin, Rasmus, Artjom, Oliver ja Maksim. Viimaste aastate populaarseimaks poisinimeks on kindlasti Rasmus, mis pole kolmandast kohast allapoole langenud. Poiste nimede seas on suurimad tõusjad Miron, mis oli 2011. aastal 58. kohal ja tõusis 2016. aastal esikümnesse (9. koht), samuti Remi, mis on tõusnud 163. kohalt 2011. aastal 41. kohale 2016. aastal. Nime Remi pandi poistele eelmisel aastal neli korda sagedamini kui 2011. aastal.

Populaarsust on kaotanud nimed Markus, Martin ja Nikita, mis on varasemalt 2.–5. kohalt langenud 20. koha piirimaile. Samuti on mõned aastad tagasi üsna populaarne nimi Marten nüüd tabelis 28. kohal.

1116 poisile ja 1140 tüdrukule 2016. aastal pandud eesnimi koosnes mitmest nimest. Vähemalt viiel korral pandi lastele järgmisi nimekombinatsioone: Karl Gustav (8), Grete-Liis (6), Laura-Liisa (6), Hanna-Liisa (5), Karl-Martin (5).

Nimede populaarsustabelid 2016

Vaata nimede statistika rakendust.

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja

Naene mehe abi, mees naese tugi

Saabuva sõbrapäeva puhul vaatame, milline on Eesti abielupaaride koondportree. Aluseks on Statistikaameti abielude statistika ja abielupaaride andmed rahvastikuregistris.

Kui aastatel 1970–1980 sõlmiti aastas 12 000 abielu, siis 1990. aastate alguses hakkas abielude arv järsult langema ja viimased 20 aastat on aastas sõlmitud 5000–6000 abielu.

Kui kaua sõlmitud abielud kestavad?

Abielu võib lõppeda lahutuse või partneri surmaga. Rahvastikuregistrist saame vaadata praegu kestvaid abielusid. 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis ligi 250 000 abielupaari. Registris on teada partnerite vanus, abiellumise aeg ja elukoht.

Praegu kestvate abielude puhul on 88% abielupaaridest koos elanud vähemalt viis aastat. Pisut üle poole paaridest (52%) on tähistanud hõbepulmi. Kuigi 50 aastat kooselu tundub üsna haruldane, on siiski rohkem kui 15 000 abielupaari tähistanud kuldpulmi ning väike osa jõudnud ka järgmiste ümmarguste tähisteni. Keskmiselt on praegused abielud kestnud ligi 25 aastat.

Millises vanuses abiellutakse?

Oleme harjunud, et abiellujad on tavaliselt noored inimesed. Enamasti on see tõesti nii, aga samas on abiellumisiga viimase 25 aasta jooksul tunduvalt muutunud. Kui 1992. aastal olid ligi pooled mehed ja 60% naistest abiellumisel alla 25-aastased, siis 2015. aastal abiellus nii noorelt alla kümnendik meestest ja alla viiendik naistest. Viimastel aastatel on umbes pooled abiellujad 25–34-aastased. Noorte kõrval võib abiellujate hulgas leida ka üsna eakaid inimesi. Näiteks 2015. aastal abiellus 100 meest ja 42 naist, kes olid 64-aastased või vanemad.

Praegu kestvates abieludes on mees olnud pulmade ajal keskmiselt 31-aastane ja naine 27-aastane. Seega tavaliselt on abielupooltest mees vanem ja abikaasade vanusevahe on keskmiselt neli aastat. Üldine keskmine aga ei näita, milline on mehe ja naise vanusevahe erinevas eas abiellujatel. Kui vaatame praeguste abielupaaride vanusevahet mehe abiellumisvanuse järgi, siis ilmneb huvitav seos — mida vanem on mees abiellumise ajal, seda suurem on tema vanusevahe oma naisega.

Kõigi praegu kestvate abielude puhul on 18-aastaselt abiellunud mehe abikaasa temast keskmiselt aasta vanem ehk 19-aastane. 20–21-aastaselt abiellunud mehed on abiellu astunud omavanuse naisega, aga 40-aastased mehed on abiellunud endast keskmiselt ligi 5 aastat noorema naisega ning 60-aastased mehed umbes 8 aastat noorema naisega.

Alla 10 aastat kestnud abielude puhul on nooremate meeste ja nende abikaasade vanusevahe seos pisut erinev võrreldes kõikide abieludega. 18-aastased mehed on abiellunud endast keskmiselt kaks aastat vanema naisega, omavanuste naistega on viimasel kümnel aastal abiellunud 23-aastased mehed. Seega vanus, millest alates mehed abielluvad endast noorema naisega, on üldisest keskmisest kahe aasta võrra kõrgem.

Millise eesnimega inimesed teineteist leiavad?

Huvitav on vaadata, milliste eesnimedega mehed ja naised on üksteist leidnud. On loogiline, et sagedamini saavad paaridena kokku populaarsemate eesnimede kandjad. Slaavi nimede esinemine populaarsuse tabeli tipus on tingitud sellest, et slaavi rahvastel on kombeks panna traditsioonilisi nimesid. Seetõttu on ka kõige sagedasemad paarid tavapäraste slaavi nimedega.

Eesti eesnimedega on 92 korda kokku saanud Sirje ja Rein, kes on abielus olnud keskmiselt ligi 37 aastat. Paaride esikümnes on Rein veel kolmel korral koos Tiiuga (80 paari), Üllega (70 paari) ja Annega (69 paari). Sirje ja Rein on ka Viljandi maakonnas kõige sagedamini esinev paar. Kõige tuntum selline paar on kindlasti lauljad Sirje ja Rein Kurg.

Kõik paaride esikümne eesnimed on ka eesnimede populaarsustabeli tipus – esimese kahekümne hulgas. Siiski peab arvestama ka eesnime populaarsust vanuserühmades. Näiteks populaarsuselt teine eesti eesnimi – Martin – puudub paaride edetabelist, sest Martin on enamlevinud suhteliselt noortel meestel.

Kui vaatame neid nimepaare, mida on vähemalt viis, siis keskmiselt on kõige kauem – 58 aastat – koos elanud Aino ja Evald (7 paari) ning Helmi ja Ülo (5 paari). Värsked abielupaarid, kes on keskmiselt koos elanud 1–2 aastat: Anna ja Nikita (6 paari), Kairi ja Martin (5 paari), Veronika ja Anton (7 paari).

Kõige nooremad on olnud abiellumise ajal Jane ja Janek (5 paari, mõlemad partnerid 20-aastased), kõige vanemad Nadezda (41-aastane) ja Viktor (43-aastane) — 9 paari.

Kõige suurem vanusevahe (12 aastat) on paaridel Moonika ja Raivo, Svetlana ja Tiit ning Natalia ja Urmas (kõiki 5 paari).

Valentinipäeva puhul on aga huvitav teada, et Eestis on 32 paari nimedega Valentin ja Valentina, kes on koos elanud keskmiselt ligi 30 aastat.

Kuigi paaride nime ja vanuse statistika on huvitav, siis abikaasade sobivus on abielu püsimise jaoks kindlasti olulisem kui partneri vanus või eesnimi.

Ilusat sõbrapäeva!

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja

Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 km pikkune

2015. aastal käis iga kolmas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli. Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 kilomeetri pikkune ning maakonniti on kõige pikem koolitee Hiiumaa õpilastel.

Kui vaadata kaugusi lähima koolini on näha, et 58% 1.–3. klassi õpilaste puhul on lähim kool kodule lähemal kui 1 kilomeeter. Kuid sageli ei käi laps lähimas koolis. Põhjused on erinevad: õppekeel, kooli spetsialiseerumine (muusika/reaalained), prestiiž, kooli asumine teises omavalitsusüksuses, ühistransport. Lähim koolitee on keskmiselt 1,7 kilomeetri pikkune – ligi kaks korda lühem sellest, kus laps tegelikult koolis käib.

Eesti maakondades on kõige pikem koolitee Hiiumaa algkooliõpilastel, kelle keskmine koolitee on 5 kilomeetri pikkune. Kõige lühem on keskmine koolitee Ida-Viru maakonnas, vaid 2,3 kilomeetrit. Kõigis maakondades on keskmine tegelik koolitee vähemalt 1 kilomeetri võrra pikem lühimast võimalikust kooliteest.

Tänavu tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva ja seetõttu vaatas Statistikaamet ka kui pikk oli õpilase koolitee ligi sajand tagasi. Tänapäeva algkooliõpilase keskmine koolitee on 700 meetrit pikem, sest 1922. aastal oli keskmine koolitee 2,5 kilomeetri pikkune. Kui ligi sajand tagasi käis iga neljas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli, siis 2015. aastal iga kolmas.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf

Metoodika

Koolitee pikkuse arvutamisel on kasutatud Eesti hariduse infosüsteemi 1.–3. klassi õpilaste andmeid seisuga 1. september 2015, Statistikaameti rahvastikuarvestuse andmebaasi andmeid seisuga 1. jaanuar 2016, samuti Maa-ameti andmeid. Kaugus koolist on arvutatud olemasolevaid teid ja nende kulgemist arvesse võttes. Kasutatud on ArcMap Network Analyst tarkvara.

Andmete ajaline erinevus võib olla põhjus, miks osa õpilaste kool ja elukoht asusid üksteisest ebamõistlikult kaugel. Näiteks asus kool Narvas ja elukoht Tallinnas, mis ei ole kindlasti algkooliõpilase igapäevane koolitee. Samas näitab see ka elukohaandmete kvaliteeti registrites. Kooliteed, mille pikkus ületas 30 km jäeti analüüsist välja.

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega. #eestistatistika95

 

 

Head mardipäeva!

10. novembril on rahvakalendri järgi mardipäev. Kas teadsid, et rahvakalendri tähtpäevad mõjutavad ka laste nimevalikut? Eesti 2727-st Mardi nime kandvast mehest 16% on sündinud novembris. Nime Mart kohta vaata lisainfot Statistikaameti nimede statistika rakendusest.

Eesti isa statistiline portree

Isadepäeva ootuses vaatas Statistikaamet, milline on Eesti isade statistiline koondportree, kui võtta vaatluse alla mehed, kelle peres kasvavad alaealised lapsed.

Küsimusele, milline on tüüpiline isa, võib olla üsna keeruline vastata. Me kõik ju teame, kui eriilmelised on isad. Statistika seisukohast teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, et lähtuda tuleb olemasolevatest andmetest ja nende võimalustest. Sel korral on isa portree joonistatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmete põhjal.

Rahvaloendusel koguti teavet kõigi Eesti püsielanike, leibkondade ja eluruumide kohta ning selle järgi on Eestis ligi 150 000 alaealiste ehk alla 18-aastaste lastega perekonda. Sinna hulka kuuluvad nii alaealiste lastega abielupaarid, vabaabielupaarid kui ka üksikvanemad. Isaga perekondi on nende seas ligikaudu 110 800.

Järgnevalt ongi vaadeldud isana neid mehi, kes REL 2011 andmetel elavad perekonnas, kus on alla 18-aastaseid lapsi. Tegelikkuses on isasid loomulikult palju rohkem, kuid paraku ei ole meil nende kõigi kohta teavet. Seetõttu jäävad analüüsist kõrvale kõik täisealiste laste isad ja samuti need alaealiste laste isad, kes ei ela lastega koos.

Millised on Eesti isad?

Lihtsustatult võiks vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega koos elavaid isasid kujutada nii:

  • keskmiselt 38-aastane;
  • 57% on abielus, 40% vabaabielus ja 3% üksikisad;
  • 52%-l on perekonnas üks alaealine laps, 37%-l kaks ja 11%-l vähemalt kolm last;
  • 73,5% on eestlased, 21,5% venelased ja 5% muust rahvusest;
  • 59% elab linnas ja 41% maal;
  • 84% on tööga hõivatud, 7% töötud, 8% tööturult eemal (nt kodune, (töövõimetus)pensionär, lapsehoolduspuhkusel, õpib või on muul põhjusel mitteaktiivne), lisaks on 1%-l tööalane staatus teadmata;
  • 32%-l on kõrgharidus, 51%-l kesk-, kutsekesk- või keskeriharidus ning 17%-l põhi-, kutse- või madalam haridus.

Kas alaealiste laste isad erinevad samas vanuses lasteta meestest?

Isasid saab ülejäänud meestega võrrelda vaid juhul, kui vaadata kitsamat vanusevahemikku. Kõiki mehi analüüsides mõjutaks tulemusi eelkõige kahe rühma erinev vanus, sest valdav osa (89%) isadest on vanuses 25–49. Seetõttu ongi edaspidi vaadeldud ainult 25–49-aastaseid mehi. Vaadeldavas vanuses isasid on ligi 98 000 ja alaealiste lasteta sama vanu mehi 125 000.

Võrdlusest selgub, et 25–49-aastased isad erinevad ülejäänud sama vanuserühma meestest mitme näitaja poolest. Nad on sagedamini abielus, osalevad aktiivsemalt tööturul, nende haridustase ja võõrkeeleoskus on parem ning neil esineb vähem igapäevategevusi piiravaid pikaajalisi terviseprobleeme.

Seega statistiline pilt isast viib sama tulemuseni, mida enamik lapsi juba varakult teab — isa ei ole tavaline mees – ta on töökam, targem ja tublim!

Kaunist isadepäeva!

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Mõisted

Isa – mees, kes kuulub abikaasa, vabaabielupartneri või üksikisana perekonda, kus elab vähemalt üks alla 18-aastane laps.

Perekond (perekonnatuum) – selle moodustavad samas leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abielupartnerid, vabaabielupartnerid või kui vanem ja laps.

Laps – alla 18-aastane isik, sh nii bioloogiline kui ka lapsendatud laps, kuid mitte kasulaps.

Tööga hõivatu – isik, kes loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) tegi vähemalt ühe tunni tasustatavat tööd, töötas oma perele kuuluvas ettevõttes või talus ilma otsest palka saamata, puudus töölt ajutiselt puhkuse, haiguse vms tõttu või oli ajateenija.

Võõrkeeleoskus – emakeelest erineva keele oskus, mis võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutusolukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel.

REL 2011 mõistete põhjalikumat selgitust vaata Statistikaameti veebilehelt.

Pilt

Head isadepäeva!