Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt?

Homme, 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

Eesti keele osatähtsus

Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis 883 707, mis teeb 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. Kindlasti elab eesti keele kõnelejaid ka väljaspool Eestit, kuid nende täpset arvu on juba keerulisem välja selgitada.

01pilt

Kõige enam eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elab Harjumaal, kuid osatähtsuselt kõnelevad eesti keelt emakeelena neist vaid veidi üle poolte (59%). Ida-Virumaal räägib eesti keelt emakeelena vaid 16% rahvastikust. Ülejäänud Eesti maakondades on muu emakeelega isikute osatähtsus alla viiendiku. Kui muidu elab Harjumaal ja Ida-Virumaal kokku 55% Eesti elanikest, siis eesti emakeelega inimestest elab väljaspool nimetatud piirkonda 60%. Linnades on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus väiksem, maapiirkondades aga suurem.

02pilt

Eesti keele kõnelejate vanuseline jaotus

Vanuse järgi on näha, et eesti keelt emakeelena räägivad keskmisest rohkem nooremad ehk kuni 30-aastaste põlvkond. Peamiselt vene emakeelega inimesi on kõige rohkem 50–70-aastaste hulgas, kus neid on üle kolmandiku.

03pilt

On selge, et sellise vanuselise eripära põhjus on nõukogude perioodil toimunud sisseränne. Samas on noorema elanikkonna seas eesti keelt emakeelena rääkijate hulk järjest suurenenud. Seda võib selgitada sisserännanute ja nende järeltulijate suurema valmisolekuga Eestist lahkuda, samuti segaabielude mõjuga ja ka sellega, et sisserännanutel sünnib reeglina naise kohta vähem lapsi kui põlisrahvastiku esindajatel.

Rahvuse ja eesti keele seos

Huvitav on veel vaadata rahvuse seost emakeelega. Kui kogu Eesti rahvastikust 69% on eesti rahvusest, 25% vene rahvusest ja 5% muudest rahvustest (ukrainlased, valgevenelased, soomlased), siis eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99% eesti rahvusest.

Ligi 4000 eesti emakeelega inimest loeb ennast rahvuselt venelaseks ja üle 2000 soomlaseks. 3% Eesti elanikest (24 000 inimest) on küll rahvuselt eestlased, kuid nad ei räägi emakeelena eesti keelt. Põhimõtteliselt võib öelda, et nad räägivad vene keelt, sest vene emakeelega eesti rahvusest inimeste osatähtsus on 97%. Ülejäänud eesti rahvusest inimesed räägivad emakeelena kas inglise, ukraina, soome või mõnda muud keelt. Märkimist väärib, et nooremate hulgas on enam levinud inglise keel ning soome keel on emakeeleks pigem vanematel inimestel.

Neist Eesti elanikest, kes on mõnest muust rahvusest, räägib eesti keelt emakeelena natuke üle 8000 inimese, mis on osatähtsuselt suurem, (2% versus 1%) kuid arvuliselt on neid kolm korda vähem, kui inimesi, kes on eesti rahvusest, kuid ei räägi eesti keelt emakeelena. Seetõttu on eesti rahvusest inimesi Eestis natuke rohkem, kui eesti emakeelega inimesi.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Kas on ameteid, kus naised teenivad rohkem kui mehed?

Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.

Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3% suurem, on Eestis alla kümne. Ametialad, kus naiste keskmine tunnitasu ületab meeste keskmise tunnitasu

Selgelt eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (nt baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam.

Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad 8% kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed. Naissekretärid ja -juhiabid saavad 7% kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi 5% rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu 4% kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.

Palgalõhe Euroopa Liidu riikides

Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3%. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5%) ning kõrgeim Eestis (26,9%), Tšehhis (22,5%), Saksamaal (22%), Austrias (21,7%) ja Suurbritannias (20,8%). Viimase viie aasta jooksul on EL keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna.

Metoodika

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.

Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal. Ametialade palgalõhe kohta saab ülevaate statistika andmebaasist.

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja
Kai Maasoo, Statistikaameti juhtivstatistik

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Noored on tööturul üks peamisi riskirühmi eriti majandussurutiste ajal. Mitme uurimuse tulemused on kinnitanud, et noorte tööturuolukorda mõjutab omandatud haridustase. Noorte tööturuvõimaluste parandamine on kriitilise tähtsusega, eriti olukorras, kus tööealine elanikkond ja seetõttu ka hõivatute hulk väheneb. Töötute osatähtsus 20–24-aastaste seas oli haripunktis 2010. aastal, kui tööd otsis neist umbes kolmandik, aastaks 2015 oli näitaja langenud 11,6%-ni.

Nii nagu paljudes teistes EL-i riikides on ka Eestis noorte töötus seotud omandatud haridustasemega. Põhiharidusega 15–29-aastastest otsis 2015. aastal tööd alla viiendiku, keskharidusega noorte töötus määr on langenud 8,8%-ni. Kõrgharidusega noorte töötuse määr on vaadeldud ajavahemikul püsinud alla 10%. Seega pakub kõrgharidus Eesti noortele töötuse eest teatavat kaitset, kuigi majanduskriis puudutas ka kõrgharidusega noori.

01

NEET-noored

Töötuse määra kõrval on oluline tööturutõrjutuse näitaja selliste noorte osatähtsus, kes ei omanda haridust, ei tööta ega osale koolitustel (NEET-noored). (Nimetus tuleneb inglisekeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training). Seega hõlmab näitaja ka mitteaktiivsust. Ligikaudu kolmandik 15–29-aastastest NEET-noortest olid 2015. aastal töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed.

Valdav osa mitteaktiivseid hoolitseb laste või teiste pereliikmete eest (kellest osal võib seega töökoht olla), aga umbes kümnendik noortest on mitteaktiivsed haiguse või puude tõttu ja sama palju muul põhjusel, sh on osa tööotsingutest loobunud ehk heitunud, osa aga teeb mitteametlikke juhutöid jne.

Tööturule sisenevate noorte nägemus oma olukorrast

Rahvusvahelise teadusprojekti tarbeks tehti üheksas EL-i riigis ja Ukrainas kokku üle 300 poolstruktureeritud intervjuu. Eesti noortega tehti 53 intervjuud. Valimisse kuulusid 18–30-aastased noored, kellel on õpingute lõpetamisest või katkestamisest möödas kõige rohkem viis aastat ja kes on selle aja jooksul olnud töötud vähemalt kuus kuud või töötanud ebakindlatel töökohtadel. Intervjuus käsitleti noore haridust ja tööteed, iseseisvaks saamist, tervist, elutingimusi, majanduslikku olukorda, sotsiaalset ja institutsionaalset tuge ning tulevikuväljavaateid.

Noorte lugudest selgub, et kui tööturule sisenemine pole olnud sujuv, võtab n-ö oma koha otsimine kaua aega. Sageli tajutakse, et asi jääb töökogemuse puudumise taha. Üks IT-valdkonnas kutsehariduse omandanud noor ütleb nii:

„Kui nõutakse 2-aastast kogemust, noh siis ma ilmselt ei kandideeri sinna, sellpärast mul ei ole seda kogemust /…/ Mu sõbrannal on täpselt samamoodi, et ta tahab automaalriks kandideerida, aga igal pool nõutakse 2-aastast kogemust … samas koolist ei saa sa seda 2-aastast kogemust, kuidas sa siis üldse kuskile tööle saad? /…/ Mul ei ole praktikat, mul ei ole töökogemust ja ma ei saa tööle, kõik punkt.“ Mati, 26-aastane, kutseharidus, kõrgharidus lõpetamata

Peamiselt tulevad intervjueeritud noored toime tänu vanemate ja teiste lähedaste toele, aga paljud ka tänu enda aktiivsele hoiakule, mis väljendub järjepidevuses ja intensiivsetes tööotsingutes. Kui tööotsingud venivad pikale, võivad noored kaaluda töökohale esitatavates nõudmistes järeleandmist, aga seda juhul, kui tööleminek peaks muutuma möödapääsmatuks.

Kokkuvõtteks

Põhi- ja üldkeskharidusega noorte riskiteguriks on erialaoskuste puudumine. Intervjuudest selgus, et nad tahavad edasi õppida, aga ei ole soovitud eriala õppima pääsenud või tunnevad, et õpinguid ja töötamist on keeruline ühitada (eriti kui majanduslik olukord ei võimalda mittetöötamist). Nii kirjeldab üks varakult õpingud katkestanud noormees oma olukorda järgnevalt:

„Vot, kooli ma ei lõpetanud, kuna väga paljud asjad segasid mind ja tahtsin kiiremini tööle minna. Alustasin töötamist, sain raha ja ei tahtnud rohkem õppida. Praegu ma väga kahetsen seda, sest et võimalusi on vähem, püüdsin end sundida õppima, aga nägin hindu, nägin, kui palju see aega võtab, ja sain aru, et ei saa tööd ja õppimist ühendada.“ Daniil, 21-aastane, põhihariduseta

Statistika järgi pakub kõrgem haridustase kaitset töötuse eest, kuid noorte lugudest paistab, et endale sobiva ameti või eriala leidmine on keeruline ja kui valik ei osutu õigeks, siis see tööturul kindlamat positsiooni ei taga.

Tundub, et kutseõppe kasuks otsustanud on raskemas olukorras, kuna akadeemiline kõrgharidus on laiapõhjalisem, mistõttu võib valiku tegemine paista lihtsam (spetsialiseeruda saab ka hiljem). Samuti on ebaõnnestunud erialavalik sageli üks õpingute katkestamise põhjuseid.

Siiski ei ole kõik mitteõppivad ja mittetöötavad noored sotsiaalselt tõrjutud – sotsiaalne toetus (valdavalt vanemad) võimaldab mittetöötamist, parema töökoha otsimist või pikemalt õige ameti/eriala valimist.

M. Kazjulja, Tallinna Ülikooli teadur

E.-L. Roosmaa, Tallinna Ülikooli nooremteadur

Põhjalikum ülevaade on Statistikaameti kogumiku „Sotsiaaltrendid 7“ artiklis “Noored sisenemas tööturule: raskused ja toimetulekuviisid”.

Pilt

Head vastlapäeva!

Uute ilmakodanike populaarsemad nimed

Statistikaamet täiendas nimede statistika rakendust 2016. aasta andmetega ja nüüd saab eesnimede kohta infot 2017. aasta 1. jaanuari seisuga. Aastatel 2011–2016 sündinud tüdrukute puhul olid kõige populaarsemad nimed Sofia ja Maria ning poistel Robin ja Rasmus. Kõige suurema tõusu on nimede populaarsuse tabelis teinud tüdrukutel Adeele ja Arabella ning poistel Remi ja Miron.

2016. aastal registreeriti Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil 13 923 sündi (sündide esialgsed registreerimisandmed). Pisut alla 14 000 sünni aastas on registreeritud juba viimased neli aastat. Eestis on kohustus sünd registreerida ühe kuu jooksul, seega osa aastalõpu sünde registreeritakse alles järgmise aasta alguses. Lõpliku sündide statistika puhul, mille Statistikaamet avaldab juunis, võetakse arvesse sünnid tegeliku sünniaasta järgi ja arvestatakse ainult Eesti püsielanikest emade laste sünde. See on põhjus, miks erineb sündide statistika esialgsest sündide registreerimise statistikast.

2016. aastal sündinud lastel oli rahvastikuregistri selle aasta alguse seisuga 4805 erinevat nime, millest 2526 pandi tüdrukutele, 2276 poistele ja kolm nime olid sellised, mida pandi nii tüdrukutele kui ka poistele.

2016. aasta edetabeli tõusjad ja langejad

Järgnevalt võrdleme 2016. aastal pandud nimesid aastatel 2011–2015 sündinutele pandud nimedega. Konkurentsitult on populaarseim tüdrukunimi Sofia, mis on püsinud alates 2012. aastast esikohal ja mis on ainus nimi, mida pandi üle 100 korra aastas. Tüdrukunimedest on lisaks Sofiale ainult Maria olnud kõigil vaadeldavatel aastatel esikümnes.

Suure tõusu on populaarsuselt teinud tüdrukute nimedest Adeele, mis oli 2011. aastal tagasihoidlikul 58. kohal, kuid juba 2015. aastal 27. kohal ning 2016. aastal jõudis populaarsuselt esikümnesse (8. koht). Arabella on tõusnud 2012. aasta 127. kohalt 2016. aastal 21. kohale – ka Arabella puhul näeme suurt populaarsuse hüpet just võrreldes 2015. aastaga.

Eelmisel aastal on vähenenud nimede Sandra, Laura ja Milana populaarsus, mis on just 2016. aastal esikümnest välja langenud. Samuti on mitu aastat esikümnes olnud Lisandra kukkunud eelmisel aastal 31. kohale.

Poiste nimede populaarsus on stabiilsem. Viimase aastakümne populaarseimate nimede hulgas on viis poisinime, mis on olnud ka eelneval viiel aastal esikümnes. Need on Robin, Rasmus, Artjom, Oliver ja Maksim. Viimaste aastate populaarseimaks poisinimeks on kindlasti Rasmus, mis pole kolmandast kohast allapoole langenud. Poiste nimede seas on suurimad tõusjad Miron, mis oli 2011. aastal 58. kohal ja tõusis 2016. aastal esikümnesse (9. koht), samuti Remi, mis on tõusnud 163. kohalt 2011. aastal 41. kohale 2016. aastal. Nime Remi pandi poistele eelmisel aastal neli korda sagedamini kui 2011. aastal.

Populaarsust on kaotanud nimed Markus, Martin ja Nikita, mis on varasemalt 2.–5. kohalt langenud 20. koha piirimaile. Samuti on mõned aastad tagasi üsna populaarne nimi Marten nüüd tabelis 28. kohal.

1116 poisile ja 1140 tüdrukule 2016. aastal pandud eesnimi koosnes mitmest nimest. Vähemalt viiel korral pandi lastele järgmisi nimekombinatsioone: Karl Gustav (8), Grete-Liis (6), Laura-Liisa (6), Hanna-Liisa (5), Karl-Martin (5).

Nimede populaarsustabelid 2016

Vaata nimede statistika rakendust.

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja

Pingeridadest pingevabalt

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel tegi Statistikaamet valiku nendest rahvusvahelistest pingeridadest, kus Eesti on tippude hulgas.

Esimesed heidetakse,
tagumised tapetakse,
servapealsed surmatakse,
keskmised koju tulevad.

Read „Kalevipojast“ (üheksas lugu).

Mis on neil ridadel ühist statistikaga? Edetabelid! Peaaegu alati kuum kaup. Ikka ja jälle emotsioone tekitavad. Mõnedele positiivseid. Mõnedele negatiivseid. Mõned nõuavad edetabelite avaldamise keelustamist, isegi kuriteoks kuulutamist. Näiteks riigieksamite alusel koolide järjestamine.

Miks? Tõlgendamine! Spordis lihtne. Kaugushüppes näiteks. Teed pikima hüppe, oled võitja, oled parim. Teed pikima hüppe, ei ole võitja, ei ole parim. Suusahüppes võib nii juhtuda. Stiilipunktid mõjutavad. V-stiil. Saad kõrged stiilipunktid. Täna! V-stiil. Saad väga kasinad stiilipunktid. Polegi sellest väga palju aega möödas. Ilu on vaataja silmades. Ilu võib olla ka reeglites. Hinnang võib sõltuda hindajast. Hinnang võib sõltuda vaatenurgast.

Kas väike palk on hea või halb? Palgasaajale tõenäoliselt halb. Kuidas olid lood ettevõtluskeskkonnaga? Kas madalad tööjõukulud polnud seal mitte positiivsed? Hind on ostjale ikka kallivõitu. Kaup võiks müüja arvates ikka kallim olla. On muidugi erandeid.

Mida hinnata? Kuidas hinnata? Teeme mõttelise eksperimendi. Võtame töötuse määra. Teeme edetabeli. Oletame, et Eesti töötuse määr on 15%. Aga enamikul riikidel on see kõrgem. Oleme edetabelis teisel kohal. Kas võime rahul olla? Kas meil on hästi? Meie töötuse määr langes. Teistel riikidel langes samuti. Meist kiiremini. Oletame, et meie töötuse määr on 4%. Paljudel teistel riikidel on väiksem. Oleme edetabelis viieteistkümnendal kohal? Kas võime rahul olla? Kas meil on hästi? Kas meie töötuse määr võiks olla 0%? Kas siis oleks hästi? Ettevõtluskeskkonna mõistes näiteks? Meie töötuse määr on 4%. Edetabeliliidril 3,8%. On sellel sisulist vahet? Ei ole! Kas siis on vahet, kas oleme edetabelis teisel või viieteistkümnendal kohal?

Edetabel sorteeritud andmekogumina ei ole saatanast. Edetabel sorteeritud andmekogumina ei ole jumalast. Inimestega on kergem manipuleerida, kui inimesed ei oska andmeid kasutada. Kui informatsiooni ei ole, on kahtlusi kergem külvata: ju siis on, mida varjata. Omaette teema on valeandmed. Kas teadlikult võltsitud? Valed juhusliku arvutusvea tõttu? Moraalselt ülisuur vahe. Ausal tõlgendamisel saame ühtmoodi vale tulemuse. Juhul kui ei suuda võltsingut tuvastada. Juhul kui ei suuda juhuslikku viga tuvastada.

Mida mõõdame? Millega? Miks? Mida hakkame saadud teadmisega peale?

Esimesed heidetakse, aga soov olla esimene või parim, on inimlik. Kas Eesti saab igas asjas olla esimene? Kas keegi saab olla igas asjas esimene? Mis on meie eesmärk? Milles saame esimesed ehk parimad olla?

„Aga kas kehva Eesti hulk ka suureks ja vägevaks võib saada? Mina ei tea, armas küsija, mis sina tõsiseks suuruseks ja vägevuseks arvad. Minu mõtted sest on järgmised. Suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsidel. Mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitika väljal. Sedaviisi suureks eesti rahvas küll iialgi saada ei või. Tõine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimu asjades ja haritud elo poolest. Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahvale keelatud, kui aga ise tahame ja nimelt mehise meelega tahame.“ (Jakob Hurt „Meie koolitatud ja haritud meestest“ kõne 06.07.1870).

Kas Eesti saab olla esimene absoluutarvude põhjal? Seal, kus on rohkem, on parem. Võib-olla, aga väga harva. Kui mingi ime (õnnetuse?) tõttu saab eestimaalasi homme kaks miljonit olema. Kas me siis oleme suured? Ei ole! Kas me saame olla esimesed suhtarvude põhjal? Jah, saame! Kas me saame olla suured muutuste tempo poolest? Jah, saame! Kas me peame suured olema?

„Ärgem rääkigem edaspidi Eestist kui väikesest unustatud maast. Pidagem ajaga sammu ja andkem endale aru, et tänane päev on midagi muud kui maailmasõdadevaheline aeg. Eesti ei ole väike. Tänase seisuga on ÜRO 172 liikmesriigist pindalalt Eestiga võrdsed või Eestist väiksemad 59 riiki ning rahvastikult Eestiga võrdsed või Eestist väiksemad 53 riiki. Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole“. (Lennart Georg Meri „Kas eestlastel on lootust?“ Kõne loomeliitude pleenumil 01.04.1988).

Järgnevalt valik näiteid Eesti positsioonist tänases maailmas, peamiselt Euroopa Liidus. Valik on subjektiivne. Valik on armastusega tehtud.

Palju õnne Eesti Vabariigi aastapäeva puhul! Statistikute sooviks on, et eestimaalaste käsutuses oleks maailma parim statistika ja et eestimaalased oleksid maailma parimad statistika kasutajad. Küllap siis ei jää tulemata ka majanduskasv, positiivne iive ja teised head asjad, millest Eestimaal unistatakse.

Statistikaameti analüütikud Mihkel Servinski, Marika Kivilaid, Greta Tischler ja Triinu Lukas

Kui palju on Eestis lapsi ja noori?

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Statistikaamet koostas võrdleva ülevaate lastest ja noortest Eestis, et välja selgitada, kui suurt sihtrühma teema-aasta eelkõige hõlmab.

Lastest ja noortest rääkima asudes peab esmalt välja selgitama, kes on laps ja kes on noor. Selguse saamiseks tuleb appi võtta Eestis kehtivad seadused, sest subjektiivseid määratlusi leidub väga erinevaid. Lapse määratluse annab lastekaitseseadus, mis peab lapseks alla 18-aastast isikut. Noore määratlus on kirja pandud noorsootöö seaduses, mille järgi on noor 7–26-aastane füüsiline isik. Seega on suur osa huvipakkuvast vanuserühmast samal ajal nii laps kui ka noor.

Laste ja noorte osatähtsus

Lapsi ja noori ühiselt käsitledes on vaadatud 0–26-aastaseid. 1. jaanuaril 2016 oli Statistikaameti andmetel Eestis 385 179 last ja noort. See hõlmab 29,3%  Eesti elanikkonnast. Lapsi ehk alla 18-aastaseid oli 246 991 ja noori (7–26-aastaseid) 283 350. Poisse sünnib igal aastal veidi rohkem kui tüdrukuid, mistõttu on nad kõikides laste ja noorte vanuserühmades ülekaalus (51–52% poisse ja 48–49% tüdrukuid ).

version-2-002

Paraku on aga laste ja noorte osatähtsus järjest vähenenud. 1950ndatel hõlmasid kuni 26-aastased 42–43% elanikkonnast, 1960–1980ndatel püsis nende osatähtsus 40% ligi (39–41%), tehes 1970ndate algul läbi isegi väikse tõusu. Pärast taasiseseisvumist on noori aga aasta-aastalt aina vähemaks jäänud. Kui 1991. aasta algul hõlmasid kuni 26-aastased 38,7% Eesti elanikest, siis 2016. aastaks oli see näitaja langenud 29,3%-ni. Väike laste ja noorte osatähtsus on tingitud nii vähenenud sündide arvust kui ka järjest pikenevast keskmisest elueast. Jooniselt on samuti näha, et viimased suured põlvkonnad (nn laulva revolutsiooni järgsed lapsed) kuuluvad praegu veel noorte hulka, aga kui nad paari aasta jooksul noorte east väljuvad, on kõik järgmised vanuserühmad väiksemad. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb kuni 26-aastaste osatähtsus 2040. aastaks 27%-ni.

 Kuhu Eesti Euroopas paigutub?

Kui Eestit ülejäänud Euroopaga kõrvutada, selgub, et Eesti olukord ei ole sugugi erandlik. Euroopa Liidus on kuni 26-aastaseid suhteliselt sama palju (29,1%). Seega kuulub Eesti laste ja noorte osatähtsuse poolest Euroopa Liidu keskmiste riikide hulka.

Euroopa Liidus on suurim noorte osatähtsus Iirimaal (35%) ja Küprosel (34%). Kui Euroopat laiemalt vaadata, paistavad kõige „nooruslikumana“ silma Türgi (kuni 26-aastaseid 44%), Albaania ja Island (kummaski 37%). Kõige enam on põhjust muretseda Itaalial, San Marinol, Bulgaarial, Saksamaal, Kreekal, Sloveenial, Hispaanial ja Portugalil, kus noorte osatähtsus jääb vahemikku 26–27%. Kuigi Eesti hetkeseis on mõne protsendipunkti võrra parem, on siingi äärmiselt oluline läbi mõelda, mida noorte vähenev osatähtsus ühiskonnale tähendab.

noored_euroopas_2016

Millised on piirkondlikud erinevused Eestis?

Tõenäoliselt ei tule kellelegi üllatusena, et Eesti eri piirkondades on elanike vanusjaotus erinev. Aastaid on meedias räägitud töökohtade ja tööealiste inimeste linnadesse koondumisest ning kaugemate piirkondade ääremaastumisest. Teiselt poolt kuuleb järjest sagedamini noortest peredest, kes on otsustanud linnast ära kolida. Nende protsesside tulem paistab silma ka Eesti kaardilt, mis kujutab kuni 26-aastaste osatähtsust kohaliku omavalitsuse üksustes.

noored_eestis_2016_jan-2

Kõige noorterikkamad omavalitsusüksused on suurte linnade äärealal asuvad vallad nagu Tallinnaga külgnevad Rae, Kiili, Saue, Saku ja Harku vald, Tartu lähistel Luunja, Ülenurme ja Tartu vald ning Pärnu külje all Paikuse vald. Neis kõigis hõlmavad lapsed ja noored 35–37% elanikkonnast. Tegemist on omavalitsusüksustega, kuhu on viimaste kümnendite jooksul kerkinud hulgaliselt uuselamurajoone ja mille rahvaarv on hoogsalt kasvanud. Väikevaldadest on kõige „nooruslikum“ Järvamaal asuv Imavere vald (897 elanikku), kus kuni 26-aastased hõlmavad 35% elanikest.

Väikese laste ja noorte osatähtsusega omavalitsusüksused asuvad üldjuhul Eesti äärealadel ning enamikus neist on tublisti alla 1000 elaniku. Kõige erandlikumad on Piirissaare (99 elanikku, kuni 26-aastaseid vaid 3%) ja Alajõe vald (581 elanikku, kuni 26-aastaseid 11%). Lisaks leidub veel seitse omavalitsusüksust, kus lapsi ja noori on alla viiendiku (18–19%) elanikkonnast: Tootsi, Misso, Meeksi, Peipsiääre, Vormsi ja Aegviidu vald ning Narva-Jõesuu linn.

Maakondade võrdluses on kuni 26-aastaseid kõige rohkem Tartumaal (32%) ja Raplamaal (30%), kõige vähem aga Ida-Virumaal (25%) ja Hiiumaal (26%). Kõikide maakondade ja kohalike omavalitsuste näitajatega on võimalik tutvuda siin kuni-26-aastased-maakondades-ja-kohalikes-omavalitsustes

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Kuni 26-aastaste elanike osatähtsuse arvutamiseks on kasutatud Statistikaameti ja Eurostati rahvastikuandmeid.

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

untitled