Tag Archives: Eesti

Suveturist väisab peamiselt Eesti linnu

Eesti turismi kõrghooaeg on suvi, kui kolmel suvekuul kokku peatub majutusettevõtetes ligi 40% kogu aasta jooksul majutatud sise- ja välisturistidest. Suvekuudel on nii sise- kui ka välisturistide seas eelistatuimad sihtkohad Tallinn, Pärnu, Tartu ja Kuressaare.

Statistikaameti andmetel peatus 2016. aasta juunis, juulis ja augustis Eesti majutusettevõtetes kokku 1,25 miljonit sise- ja välisturisti, neist ligi kaks kolmandikku olid välisturistid. 64% suvekuudel majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistidest peatus Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Kuressaares. Enamik Eesti majutusettevõtetes peatuvatest välisturistidest jäävad Tallinna, vaid veidi üle kolmandiku neist jõuavad kolmel suvekuul majutusettevõtetesse, mis asuvad väljaspool pealinna. Siseturistide hulgas Tallinn nii populaarne ei ole. Tallinnas ületas majutatud välituristide arv siseturistide oma ligi kümme korda. Ka Pärnus, Tartus ja Kuressaares on majutatud välisturistide arv suurem siseturistide omast.

Valdadest peatuvad välisturistid sagedamini Vihula, Viimsi ja Lääne-Saare vallas, siseturistid väisavad rohkem Otepää, Vihula ja Varbla valla majutusettevõtteid.

Turism_suvi_2016_TOP_valis2

Kesk-Eesti valdade (Jõgeva, Järva, Rapla ja ka Viljandi maakonna vallad) majutusettevõtetesse jõuavad välisturistid harvem. Jõgeva ja Järva maakond jääb suveturistide jaoks enamasti läbisõidukohaks.

Turism_suvi_2016_TOP_Est2

tabel

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Ilmus mitmekeelne taskuteatmik “Eesti. Arve ja fakte 2010”

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste andmeid.

Taskuteatmik ilmub eestiinglise, prantsuse, saksa  ja vene keeles.  

Taskuteatmik on pärast ilmumist  statistikaameti veebilehel kõikides keeltes tasuta kättesaadav, trükisena saab seda tellida  50 krooni eest.