Tag Archives: IT

Infotehnoloogia kui igapäevaelu asendamatu osa

Tänapäeval pole enam üllatav, et IT-seadmete kasutamine on Eestis kujunenud igapäevaelu asendamatuks osaks nii isiku kui ka ettevõtte tasandil. Internet on kättesaadav nii kodus, tööl kui ka liikvel olles.

2016. aastal kasutas Eesti ettevõtetest iga päev arvuteid 96% ja internetti 95%. Valdavalt kasutati interneti püsiühendust, mille allalaadimiskiirus on pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli levinuim püsi­ühenduse kiirus vahemikus 10–30 Mbit/s. Paralleelselt püsiühendusega on kiirelt suurene­nud mobiilse interneti kasutamine. 2016. aastal kasutas 74% ettevõtteist töö eesmärgil mobiilset internetti.

Viimasel ajal räägitakse üha enam pilveteenustest ja -tehnoloogiatest kui ühest perspektiivikast IT-teenuse mudelist. Pilveteenuste eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Pilve kasutades saavad ettevõtted keskenduda rohkem oma põhitegevusele ja ei pea kulutama liigset energiat IT-taristu ülesehitamisele. 2016. aasta uuringu „Infotehnoloogia ettevõttes“ andmetel on enam kui viiendik ehk 22% Eesti ettevõtetest ostnud pilve­teenuseid. Selle näitaja poolest on Eesti riikide võrduses 7. kohal, edestades Euroopa Liidu keskmist paar protsenti. Suurimad pilveteenuse kasutajad on Põhjamaad — Soome (57%), Rootsi (48%), Taani (42%). Enim ostetud pilveteenus on e-post, finants- ja rakendus­tarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamine ja salvestamine. Valdavalt ostetakse pilve­teenuseid oma serverit jaganud teenusepakkujalt, privaatserveri pakkujalt ostis pilveteenuseid 8% ettevõtteist. Ühtpidi peetakse avalikku pilve paindlikumaks ja vähem aega nõudvaks, samal ajal on aga privaatne pilv turvalisem, kuna omanikul on suurem kontroll oma andmete üle. Eestis on suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad info ja side valdkonna ettevõtted (54%), kes pakuvad ka ise sama teenust.

1

Tiina Pärson, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Jaanika Ait, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Loe täispikka artiklit hiljuti ilmunud Statistikaameti Kvartalikirjast 2/2017. 

kvartalikiri 2-17 blogi

Statistikasüsteemi IT arengus on põnevad ajad

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga.

Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate vajadustele. Kõigi kolme puhul loovad läbimõeldud IT lahendused eelduse edu saavutada. Samas on IT üsna kallis valdkond ja eksimused selle vallas kipuvad veelgi kulukamad olema. Siit ka põhjus, miks vaatamata sellele, et rahvusvahelises koostöös mõõdetavate tulemusteni jõudmine on pikk ja kulukas protsess, ikka ja jälle üle maailma kokku tullakse — nii vahetatakse kogemusi ja õpitakse üksteise vigadest.

Selge suund on IT konsolideerumisele, seda nii organisatsioonilises kui tehnoloogilises mõttes. Näiteks on Kanada statistikaamet oma äriprotsesse põhjalikult moderniseerimas, minnes seniselt detsentraliseeritud, nn statistika valdkonnapõhiselt lähenemiselt, üle rohkem tsentraliseeritud ja korporatiivseid väärtusi toetavale töökorraldusele. Sellega seoses konsolideeritakse ka IT, mille tulemusel tekkib tuhandepealine IT üksus. Pisemaid IT organisatsiooni kohendamisi on teinud veel Iirimaa, Norra jt. IT infrastruktuurist pole reeglina palju räägitud, aga midagi siiski, seekord jagas Austraalia statistikaamet oma pilvelahenduse (cloud computing) ehitamise ja käigushoidmise kogemusi. Tarkvaraarenduse osas on ka kindel suund standarditel põhinevate, metaandmete juhitavate ning statistika valdkonnast sõltumatute lahenduste arendamisele, mis tähendab kasutusel olevate tarkvarade arvu vähenemist.

Palju on viimastel aastatel erinevatel kohtumistel juttu olnud sellest, et statistikaametites arendatav tarkvara peaks olema avatud lähtekoodiga ning jagatav teiste statistikaametitega. See aga eeldab riikide vahel statistika tootmise protsesside ja meetodite ühtlustamist, mis eeldab statistikutelt väga suurt kohandumist ja paindlikkust. Ka Eesti statistikaamet tarkvaraarenduse hangetes on avatud lähtekood olnud üheks tingimuseks nõudena sees. Seekord Koreas aga rõhutati vajadust minna tarkvara jagamisest kaugemale ning panustada ka teiste arendusprojektidesse, ehk arendada rohkem ühiste jõududega. Näiteks kasutab Eesti statistikaamet, paljude teiste hulgas, statistika levitamiseks juba aastaid Rootsi statistikaameti arendatud tarkvara, mis on hea näide tarkvara jagamisest. Kuid ühe tarkvara edasiarendamine, hooldamine ja kasutajatele toe pakkumine on üsna koormav ülesanne. Rootsi statistikaamet on jõudnud järeldusele, et seda koormust võiks jagada senisest suuremas ringis ja uutel alustel. Millises juriidilises raamistikus ja finantseerimismehhanismidega sellist tööd korraldada, vajab veel täpsustamist.

Tarkvara jagamise ja ühise arendamise koordineerimiseks on UNECE-s moodustatud ka strateegilise taseme keha SAB (Sharing Advisory Board) ning Eurostati rahastamisel on käivitatud CORA nimeline projekt, et töötada välja avatud standarditel põhinev arhitektuur, mis peaks tagama erinevate riikide statistikaasutuste poolt arendatud tarkvara kokkusobivuse. Metaandmete standardiseeritud kujul esitamise osas on pandud suured lootused DDI- ja SDMX-standarditele, mis on laialdaseks kasutamiseks juba üsna küpsed.

Kokkuvõtteks võib öelda, et statistikasüsteemi ja sellega seoses ka IT inimesi, ootavad ees segased aga põnevad ajad. Lisaks sellele, et paljud olemasolevad IT süsteemid tuleb ringi teha või nende asemele lausa uued süsteemid luua, tuleb seda teha uuel, senisest avatumal moel, tehes koostööd ja arvestades piirangutega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.

Allan Randlepp, Statistikaameti IT osakonna juhataja