Tag Archives: koorilaul

Rahvatants ja koorilaul koguvad populaarsust

Täna algab laste ja noorte kultuuriaasta üks suursündmusi – XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Seoses sellega heidame pilgu rahvakultuuri statistikale. Kui palju on Eestis rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid?

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2016. aastal umbes 40 000 koorilaulu ja 23 000 rahvatantsu harrastajat. Mõlemas valdkonnas tegutses peaaegu 1500 kollektiivi. Rahvatants tundub järjest populaarsust koguvat, sest nii rahvatantsukollektiivide kui ka neis osalevate harrastajate arv on viimase üheksa aasta jooksul neljandiku võrra suurenenud. Koorimuusikas on muutused olnud väiksemad, kuid siingi on võrreldes 2008. aastaga koore ja lauljaid 5–6% rohkem.

Koorilauljate seas lapsi ja noori enim Järvamaal, rahvatantsijate seas Tartu linnas

Koorilaul on suuresti laste ja noorte pärusmaa. Eestis oli 2016. aastal umbes 29 000 kooris laulvat last ja noort, mis hõlmas 72% kõikidest koorilaulu harrastajatest. Kõige tugevamalt ilmnes laste ja noorte ülekaal Järvamaal (84%), Harjumaal (80%, v.a Tallinnas) ning Pärnumaal (78%).

Rahvatantsuga tegelevaid lapsi ja noori oli ligi 13 000 ehk 57% kõigist rahvatantsu harrastajatest. Võrreldes koorilauluga esinesid siin maakonniti oluliselt suuremad vanuselised eripärad. Laste ja noorte osatähtsus rahvatantsijate seas oli kõige suurem Tartu linnas (73%), Läänemaal, Tallinnas ja Harjumaal (kõigis 65%) ning Järvamaal (63%). Seevastu Hiiumaal oli lapsi ja noori rahvatantsijate hulgas vaid 29%, Tartumaal (v.a Tartu linn) 37% ning Võrumaal 42%.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate arve kõrvutades näeme, et Eestis tervikuna on kooris laulvaid lapsi ja noori üle kahe korra rohkem kui rahvatantsuga tegelejaid. Maakonniti on pilt märksa kirjum. Näiteks Tallinnas ja Tartumaal (v.a Tartu linn) on iga rahvatantsija kohta koguni neli kooris laulvat last või noort. Läänemaal seevastu on rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid enam-vähem võrdselt ning ka Rapla, Valga ja Viljandi maakonnas on koorilauljate ülekaal keskmisest väiksem.

tantsupidu (003)

Tutvu noorte laulu- ja tantsupeo kavaga siin: http://2017.laulupidu.ee/

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Rahvakultuuri (sh koorilaul ja rahvatants) statistika kogumisega tegeleb Rahvakultuuri Keskus, kes peab selleks rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu. Andmekogus peetakse arvestust Eestis rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, kollektiivide ja üksikisikute üle.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate andmeid kogutakse kollektiivi ankeediga. Kollektiivi vanuserühma määratledes on andmete esitajal võimalik valida viie vastusevariandi vahel: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad ja erinevad vanuserühmad. Siinses analüüsis on vaadatud laste ja noorte vanuserühmi koos.

Detailsema ülevaate rahvakultuuri harrastajatest leiab statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

Rahvakultuuri harrastajate seas on populaarseim koorilaul

Statistikaameti andmetel tegeles Eestis 2012. aastal vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga ligi 85 000 inimest. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul.

Koorilauluga tegeles üle 40 100 inimese, ligi 21 000 tegeles rahvatantsuga, üle 6200 harrastusnäitlemisega, ligi 4100 käsitööga ning üle 13 600 mõne muu rahvakultuuri alaga.

Rahvakultuuriga tegeleb ligi 5000 kollektiivi, enim oli laulukoore ja rahvatantsurühmi (vastavalt 1423 ja 1373). Harrastusteatritruppe oli 478, vokaalmuusika- ja puhkpilliansambleid vastavalt 433 ja 139.

Rahvakultuuri harrastajatest 70% on naised ja 30% mehed. Lapsi oli harrastajate seas 45% ja noori 17%, täiskasvanuid 33% ja eakaid 6%.

Paljud rahvakultuuri harrastajad tegutsevad mitmes kollektiivis. Ühest küljest näitab see harrastajate aktiivsust, aga teisest küljest ka nõudlust uute liikmete järele paljudes kollektiivides. Nii pillimängijatest kui ka tantsijatest tegutseb üle 3% mitmes ansamblis. Üle 6% lauluharrastajatest laulab mitmes kooris või ansamblis ja 9% harrastusnäitlejatest tegutseb mitmes trupis.

Rahvakultuuri keskuses on registreeritud ligi 1200 rahvakultuuri juhendajat, kellest ligi 780 ehk kaks kolmandikku on erialase kõrgharidusega.

2012. aasta seisuga oli Eestis ligi 3000 asutust, mille juures tegutsevad rahvakultuuri kollektiivid. Neist 1012 on ennast registreerinud eraldi seltsi või ühendusena, aga paljud tegutsevad mõne kultuurimaja, huvikooli, koguduse, kooli, muuseumi või muu asutuse juures.

Rahvakultuuri kohta on detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Kutt Kommel, Statistikaameti analüütik