Tag Archives: lastekaitsepäev

Noorte ja laste reisimisest

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad.

Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem?

Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine.

Eestis reisiti valdavalt tuttavate või sugulaste külastamise eesmärgil (49%), mittetöötavate noorte seas oli see veidi enam levinud kui töötavate noorte puhul. Puhkusereisil käidi 37%-l juhtudest.

Ööbimisega välisreisidest üle poole tehti puhkuse, 23% töö ja 18% välismaal elavate sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil. Puhkusereise välisriiki tegid mittetöötavad noored (71%) rohkem kui töötavad noored (44%).

Eesti piires tehti ööbimisega reise enim kas Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse. Ööbimisega välisreisil külastati valdavalt ehk 79% juhtudest mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki. Lätit ja Rootsit külastati võrdselt (14%) ning Soome reisimine hõlmas 15–26-aastaste noorte ööbimisega välisreisidest 10%.

15–26-aastaste noorte ööbimisega sisereisid olid enamasti lühiajalised – 91% neist kestis üks kuni kolm ööd, samal ajal kui üle 54-aastaste seas oli sama näitaja 86%. Ööbimisega välisreisidele jäid noored aga pigem pikemaks ajaks – rohkem kui pooltel juhtudest vähemalt neljaks ööks.

Kus ööbiti?

Eestisisesel ööbimisega reisil ööbiti veidi üle kolmveerandi (78%) öödest tasuta majutuses, millest omakorda enim tuttavate või sugulaste juures (66%). Hotellis või hotellilaadses majutuses (nt hostel, külalistemaja, kämping) ööbiti 15% öödest. Välisreiside võrdluses oli tendents vastupidine – peaaegu kolmveerand öödest ööbiti mõnes tasulises majutuses, millest omakorda enam kui pooltel juhtudest hotellis või hotellilaadses majutuses ning 16% juhtudest muus tasulises majutuses (nt Airbnb kaudu broneeritud kodumajutus).

Alla 15-aastaste lastega reisimine

2016. aastal ööbiti koos vähemalt ühe alla 15-aastase lapsega reisil olles Eestis ligikaudu 776 300 korda ja välismaal 234 800 korda (vastavalt 77% ja 23%).

Eestis reisides külastati 51% juhtudest sugulasi või tuttavaid ja 46% juhtudest külastati Eesti eri paiku puhkuse eesmärgil. Välisriikidesse reisiti aga enamasti puhkuse (76%) ja sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil (20%).

Populaarseimad sihtkohad ja reisi kestus

Koos lastega Eestis reisides külastati enim ehk 15% juhtudest Pärnumaad, Harju- ja Saaremaad mõlemaid võrdselt 12%. Ööbimisega välisreisidel külastati koos alla 15-aastastega enamasti (78%) mõnda Euroopa Liidu riiki, sh Lätit (16%), Soomet (14%) ja Rootsit (12%).

Koos alla 15-aastastega Eestis reisides oli reisi pikkus enamasti (93%) üks kuni kolm ööd. Ööbimisega välisreisil veedeti 48% juhtudest aga vähemalt neli ööd.

Kaks kolmandikku Eestis reisil oldud öödest veedeti tasuta ja üks kolmandik tasulises majutuses. Ööbimisega välisreisil ööbiti koos alla 15-aastase lapse või lastega 76% öödest tasulises majutuses, sh 56% öödest hotellis või hotellilaadses majutuses ning 18% öödest muus tasulises majutuses (nt Airbnb kaudu broneeritud kodumajutus).

noored reisivad_veeb

Jaanika Ait – Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Turismiuuringus küsitletakse iga kuu eelmise kuu jooksul lõppenud sisereiside ja eelmise kahe kuu jooksul lõppenud välisreiside kohta. Avaldatakse nii kvartali- kui ka aastaandmed. Küsitletakse vähemalt 15-aastaseid Eesti elanikke. Elanike reisimist uurivad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Eesti laste materiaalsest heaolust

Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?

Laste elementaarsed vajadused

Praktiliselt kõik Eesti pered, kus kasvab vähemalt üks 1–15-aastane laps, on võimelised oma lastele ostma vajadusel vähemalt mõned uued riided ja välisjalanõud (97% peredest). Sama paljudel vähemalt ühe õppiva lapsega peredel on kodus sobiv koht, kus on piisavalt ruumi ja valgust, et laps saaks teha koduseid ülesandeid.

Lastele täisväärtusliku toidu võimaldamisega on probleeme veidi rohkematel peredel. Igas kaheksandas peres ei saa laps või lapsed süüa iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning igas üheteistkümnendas peres ei saa laps või lapsed süüa iga päev liha või kala. Kõige raskemas seisus on üksikvanemapered, kellest viiendik ei saa oma 1–15-aastasele lapsele või lastele anda iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning 16% ei saa igapäevaselt lubada neile liha või kala.

Raamatud ja mänguasjad

Uuringus küsiti ka lastega perede käest, kas kõigil nende pere 1–15-aastastel lastel on kodus nende vanusele sobivaid raamatuid ning mänguasju (nt ehitusklotse, lauamänge, arvutimänge jms). Rõõm on tõdeda, et lasteraamatud on kodus olemas peaaegu kõikidel lastega peredel (96%). Samuti on loomulik, et kõigil lastega peredel on kodus olemas ka mänguasjad, millega lapsed mängida saaksid. Paar protsenti lastega peredest siiski väitis, et neil ei ole kodus mänguasju. 95% lastega peredest kannavad hoolt selle eest, et nende lastel oleks ka õues huvitav – lastel on kas jalgratas, rulluisud või midagi muud, millega õues vaba aega veeta.

Sünnipäevad, hobid ja sõbrad

Rõõmsa lapsepõlve üks osa on kindlasti sünnipäevade tähistamine, üritused ja ekskursioonid, erinevad vabaaja harrastused ning sõbrad. Peaaegu kõik lastega pered tähistavad oma laste sünnipäevasid, jõule ja muid olulisi tähtpäevi (96% peredest). Suur osa lastega peredest vastas uuringus, et laps või lapsed kutsuvad mõnikord sõpru enda juurde mängima või sööma (84% peredest).

Neli viiendikku lastega peredest ütleb, et nende pere 1–15-aastasel lapsel või lastel on mõni regulaarne vabaaja harrastus. Mõeldud on hobisid, millega tegeletakse väljaspool kodu, näiteks sportimist, muusikainstrumendi õppimist, noorteorganisatsiooni (näiteks skautide) töös osalemist jms.

78% lastega peredest saavad oma lapse või lapsed saata omapead nädalasele puhkusele või puhata nendega ise koos nädal aega väljapool kodu. Siinkohal läheb arvesse ka puhkamine pere suvekodus või sugulaste-sõprade juures.

Uuringus tunti eraldi huvi ka selle vastu, kas pered, kus mõni laps käib lasteaias või koolis, saavad oma lapsele või lastele võimaldada tasulisi lasteaia- ja kooliüritusi (näiteks ekskursioonid, peod, matkad jms). Selgus, et 94% peredest saavad seda lastele võimaldada.

Laste heaolu sõltub pere sissetulekust

Kuigi üldjoontes tundub Eesti lastel hästi minevat ja enamik peresid saab oma järelkasvule võimaldada materiaalselt turvalist kasvukeskkonda, on siiski ka peresid, kellel on raskusi, et pakkuda lastele head elu. Suurelt jaolt sõltub pere laste heaolu pere sissetulekust, mis omakorda on seotud sellega, kui palju on peres sissetuleku toojaid. Näiteks üksikvanemaperede lapsed kannatavad seetõttu materiaalses kitsikuses tunduvalt suurema tõenäosusega. Olulised laste materiaalset heaolu mõjutavad tegurid on ka vanemate hõiveseisund ja haridustase, millest samuti sõltub, kui suur on pere sissetulek. Kõrgema haridusega ja töötavate vanemate lastele on erinevad materiaalse heaolu komponendid üldjuhul kättesaadavamad.

Pered, kus kasvab vähemalt üks 1–15-aastane laps, saavad kogu pere peale kuus kätte keskmiselt 1459 eurot. Jaotades pered kolme sissetulekurühma on näha, et kõik laste materiaalse heaolu komponendid on nõrgemalt esindatud just kõige madalamas sissetulekurühmas.

tabel

Head lastekaitsepäeva!

Tiiu-Liisa Laes, Statistikaameti analüütik

Metoodika ja mõisted

Lastega pereleibkond ehk ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonnas kasvab vähemalt üks 1-15-aastane laps.

Üksikvanemapere – ühe või enama sõltuva lapsega üksikvanema leibkond. Sõltuv laps on 0–17-aastane leibkonnaliige ja samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kui ta peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne. Leibkonnas kasvab vähemalt üks 1–15-aastane laps.

Pere sissetulekkuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha arvestades kõiki tulusid (keskmine kättesaadud summa eurodes).

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2014. aastal osales uuringus üle 5800 leibkonna.