Tag Archives: naiste palk

Kas on ameteid, kus naised teenivad rohkem kui mehed?

Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.

Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3% suurem, on Eestis alla kümne. Ametialad, kus naiste keskmine tunnitasu ületab meeste keskmise tunnitasu

Selgelt eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (nt baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam.

Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad 8% kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed. Naissekretärid ja -juhiabid saavad 7% kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi 5% rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu 4% kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.

Palgalõhe Euroopa Liidu riikides

Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3%. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5%) ning kõrgeim Eestis (26,9%), Tšehhis (22,5%), Saksamaal (22%), Austrias (21,7%) ja Suurbritannias (20,8%). Viimase viie aasta jooksul on EL keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna.

Metoodika

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.

Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal. Ametialade palgalõhe kohta saab ülevaate statistika andmebaasist.

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja
Kai Maasoo, Statistikaameti juhtivstatistik

Sooline palgalõhe 2012. aastal suurenes

Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta oktoobris naiste brutotunnitasu 24,6% madalam kui meestel. 2011. aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 1,8 protsendipunkti.  

Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,28 eurot ning meespalgatöötajatel 5,68 eurot. 

Eestis oli sooline palgalõhe suurim 1994. aastal, kui naiste brutotunnitasu oli meeste omast 28,9% madalam. 2007. aasta ”palgaralli” ajal tõusis palgalõhe taas 27,6%-ni. Riikidevahelises võrdluses arvestatakse soolist palgalõhet tegevusalade kaupa ning tegevusala palgalõhe kujuneb nii juhtide kui ka koristajate tunnitasu arvesse võttes. 

2012. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses, kus naiste brutotunnitasu oli meeste omast 43,3% madalam. Selle tegevusala sooline palgalõhe suurenes 2011. aastaga võrreldes 5,8 protsendipunkti. Tegevusala meestöötajate arv võrreldes 2011. aastaga ei muutunud, kuid nende tunnitasu tõusis 5%. Finants- ja kindlustustegevuse naispalgatöötajate arv kasvas ligikaudu 600 võrra ning naiste tunnitasu langes 4,8%, seega lisanduvad naispalgatöötajad olid madalama palgatasemega. Mehi oli selle tegevusala palgatöötajate seas 28%. 

2012. aastal oli kõige väiksem sooline palgalõhe veonduse ja laonduse tegevusalal, kus naiste brutotunnitasu oli meeste omast 2,4% madalam. Võrreldes 2011. aastaga vähenes palgalõhe 3,2 protsendipunkti. Nii mees- kui ka naistöötajate arv suurenes, kuid naistöötajate tunnitasu tõusis 0,5%, samal ajal kui meestöötajate tunnitasu langes 2,8%. See põhjustas ka palgalõhe vähenemise. Meespalgatöötajate osatähtsus veonduse ja laonduse palgatöötajate seas oli 72%. 

Võrreldes 2011. aastaga suurenes kõige enam palgalõhe haldus- ja abitegevuses (siia kuuluvad mootorsõidukite, masinate, seadmete rent ja kasutusrent ning tööhõiveagentuuride ja reisibüroode tegevus, turvatöö jne) — 7,8 protsendipunkti. 2012. aastal oli haldus- ja abitegevuses naiste brutotunnitasu meeste omast 16,7% madalam. Nii mees- kui ka naistöötajate arv sellel tegevusalal suurenes (vastavalt 10% ja 7,5%), kuid naistöötajate tunnitasu langes 8,7%, samal ajal kui meestöötajate oma jäi samaks. Meespalgatöötajaid oli sellel tegevusalal 53%. 

Võrreldes 2011. aastaga vähenes kõige enam palgalõhe muudes teenindavates tegevustes (siia kuuluvad pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus jne) — 10,9 protsendipunkti. 2012. aastal oli selle tegevusala naiste brutotunnitasu meeste omast 12,5% madalam. Nii mees- kui ka naistöötajate arv suurenes (vastavalt 17,7% ja 32,5%), ent naistöötajate tunnitasu tõusis 10,6%, samal ajal kui meestöötajate tunnitasu langes 3,2%. Lisandus ligikaudu 800 naispalgatöötajat, kes tõstsid naistöötajate keskmist tunnitasu. Meespalgatöötajaid oli sellel tegevusalal 27%. 

Tegevusalade mees- ja naistöötajate brutotunnitasude tõusude ja languste ning ka soolise palgalõhe kõikumiste üks põhjus oli tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate tunnitasude tase. 

Võrreldes 2011. aasta oktoobriga kasvas mees- ja naistöötajate arv vastavalt 8,0% ja 4,1%. 2012. aasta oktoobris tõusis meespalgatöötajate osatähtsus üle pika aja 48%-ni. Et mehed töötavad kõrgemalt tasustatud tegevusaladel ja sageli ka kõrgemalt tasustatud ametialadel, siis meespalgatöötajate arvu kasv on ka palgalõhet pisut suurendanud. 

Parema pildi soolisest palgalõhest saab ametialade andmeid vaadates. 2010. aasta töötasu struktuuri-uuringust selgus, et kõige suurem oli palgalõhe riide- ja silmuskudumise masinaoperaatoritel, kus naiste tunnitasu oli 38% väiksem kui meestel. Naiste tunnitasu oli aga meeste omaga võrreldes kõige kõrgem reklaami ja suhtekorralduse juhtidel, kus oli mehi tunduvalt rohkem kui naisi, aga naiste tunnitasu oli 19% kõrgem kui meestel. Ametialadest on silma hakanud bussi- ja trammijuhid. Alates 2005. aastast oli naisbussi- ja trammijuhtide tunnitasu meeste omast 12–18% kõrgem, 2010. aastal oli naisbussi- ja trammijuhtide tunnitasu 12% kõrgem kui meestel. 

Sooline palgalõhe, 1994–2012

Sooline palgalõhe, 1994–2012

2012. aasta soolisest palgalõhest on detailsem ülevaade statistika andmebaasis. 2010. aasta ametialade kohta on detailsem ülevaade statistika andmebaasi tabelis PA633: Täis- ja osalise tööajaga töötajate töötatud tunnid ja keskmine brutotunnitasu soo ja ametiala järgi, oktoober. 

Mare Kusma, Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja