Tag Archives: nimed

Iga kuues Eesti elanik kannab neljatähelist perekonnanime

Statistikaameti nimede statistika rakendusest saab nüüd lisaks populaarsematele eesnimedele infot ka enimlevinud perekonnanimede kohta.

Rahvastikuregistri 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis kõige rohkem perekonnanime Tamm kandjaid, keda on rahvastikus ligi 5300. Järgnevad Saar (ligi 4500), Mägi (ligi 3700) ja Sepp (üle 3600).

Levinumate perekonnanimede hulgas on erinevates kirjaviisides puid, loomi, maastikuvorme, metsaliike ja ameteid. Perekonnanimed, mille kandjaid on rahvastikus 2000–3000, on leviku järjekorralt järgmised: Kask, Ivanova, Ivanov, Kukk, Ilves, Rebane ja Pärn.

Murdekeel lisab perekonnanimedele varieeruvust

Varieeruvus tuleneb tihti murretest. Näiteks nimetatakse Saaremaal ja Lõuna-Eestis pärna lõhmuseks, Lõuna-Eestis kaske kõivuks ja punast sõstart hõrakuks ning Saaremaal remmelgat lemberiks. See kajastub ka perekonnanimede maakondlikus levikus – Lõuna-Eesti ja saarte levinumad nimed erinevad mõneti Eesti keskmisest. Inimeste koondumise tõttu pealinna ja selle ümbrusesse on paljud murrete järgi eristuvate perekonnanimedega inimesed liikunud Harjumaale. Näiteks elab Harjumaal veerand perekonnanime Kõiv ja Lõhmus kandjatest, viiendik perekonnanime Hõrak ja kolmandik Lember kandjatest, kuid Harjumaal kuuluvad need pigem harvaesinevate nimede hulka, samal ajal kui Lõuna-Eestis ja Saaremaal kuuluvad samad perekonnanimed tihti maakonna enimlevinud nimede hulka.

Huvitav trend slaavipärastes perekonnanimedes

Slaavipäraste perekonnanimede kandjaid on kõige rohkem Ida-Virumaal, nende seas on enimlevinud Ivanova ja Ivanov. Lisaks on levinud Smirnova ja Smirnov, Petrova ja Petrov, Vassiljeva ja Vassiljev, Kuznetsova ja Kuznetsov. A-lõpp nimes näitab slaavi keeles naissugu, mistõttu oleks korrektne selliseid nimepaare koos vaadata: ühes peres on isad ja pojad ühesuguse perekonnanimega, aga emade ja tütarde perekonnanimele on enamike nimetüvede puhul a-täht juurde kirjutatud. Slaavipäraste perekonnanimede võrdlus näitab, et rahvastikus on kasvanud tüdrukute ja naiste hulk, kelle perekonnanime lõpus puudub naissoo tunnus. Selle põhjuseid statistikast välja lugeda ei saa, kuid seda oleks huvitav uurida. Osaliselt viitab see segaabieludele – eesti päritolu naine pigem ei lisa oma perekonnanimele naissoo tunnust, kuna eesti keeles sugusid eristavad sõnalõpud puuduvad. Samas võib põhjuseks olla ka kombemuutus — slaavipäraseid nimesid vahetatakse välja läänelike (perekonnal on sama nimi) vastu või soovitakse kaasa minna tänapäeva sooneutraalsust soosiva trendiga.

Ligi kuuendik elanikest kannab neljatähelist perekonnanime

Huvitav on vaadata ka perekonnanimede pikkust. Inimesi, kelle perekonnanimi koosneb ainult kahest tähest, on rahvastikuregistris ligi 200. Kõige levinum on Li, Ao, Wu, Au ja Xu. Nimede järgi võib eeldada, et peamiselt on tegemist aasiapäraste nimedega, kuid Ao ja Au võivad kuuluda ka Eesti päritolu inimeste perekonnanimede hulka.

Kolmetähelise perekonnanime kandjaid on ligi 30 000 ehk 2% Eesti elanikest. Kokku esineb ligi 760 kolmest tähest koosnevat nimekuju. Kõige levinumad on Oja (ligi 1900 kandjat) ja Ots (üle 1200 kandja). Lisaks saab alla tuhande kandjaga nimedest välja tuua Aas, Unt, Aru, Õun ja Mäe.

Neljatähelise perekonnanime kandjaid on rahvastikus 16%, seega iga kuues Eesti elanik kannab neljast tähest koosnevat perekonnanime. Neljatäheliste perekonnanimede loetelu on ühtlasi ka Eesti kõige populaarsemate nimede loetelu. Kokku esineb üle 4700 neljast tähest koosnevat nimekuju, kuid kõige rohkem on kuuetähelisi perekonnanimesid – 18%-l elanikest. Pooltel Eesti elanikel on perekonnanimi kaks kuni kuus tähte pikk.

Põnevat avastamist!

Vaata nimede statistika rakenduse perekonnanimede osa.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Perekonnanimede ajaloo kohta vaata lisainfot SIIT.

Heal lapsel mitu nime

Mai teisel pühapäeval tähistame emadepäeva. Emaks saamise rõõmsale sündmusele järgneb lapsele sobiva nime otsimine. Statistikaamet tuli lapsevanematele appi ja lõi eesnimede statistikat pakkuva toote, kust saab otsida, milliseid nimesid Eesti elanikele on pandud ja kuidas aegade jooksul on nimede populaarsus muutunud. Põnevat avastamist!

Vaata Nimede statistika toodet.

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes võib viimasel viiel aastal sündinutele enim pandud nimed üldiselt jagada kolme rühma:

  • Traditsioonilised nimed, mis on läbi aegade olnud kasutusel – Martin, Robert, Maria, Anna.
  • Nimed, mida on üksikutel juhtudel varem kasutatud, aga mis on saavutanud suurema populaarsus viimastel aastatel – Oliver, Rasmus, Laura, Eliise.
  • Uudisnimed, mida on esimest korda pandud 1980-ndatel – Robin, Marten, Mia, Lisandra.

Nimed_lapsed_2011_2015

Erinevaid mehenimesid on ligi 46 000 ja naisenimesid 50 000

Nimede mitmekesisus on aastate jooksul tunduvalt kasvanud. Kui 50 aastat tagasi piisas 3000 erinevast mehe- ja naisenimest, siis viimasel viiel aastal on erinevate nimede arv kasvanud kolm korda. Sealjuures on huvitav märkida, et erinevalt poole sajandi tagusest ajast on nüüd tüdrukutel rohkem nimesid kui poistel. Nimede mitmekesisust mõjutab oluliselt mitme eesnime panemine viimastel aastatel.

732 nime on pandud nii meestele kui ka naistele. Selline nimi on näiteks Keit, mida on võrdselt pandud meestele ja naistele.

Umbes 75 000 Eesti inimest võivad olla uhked selle üle, et neil on unikaalne nimi ja ühtegi teist sama nimega inimest nad Eestis ei kohta.

Praegu sündivate laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad said palju sagedamini ka populaarsemaid nimesid. Kuni 1980. aastateni oli 100 populaarseima nime kandjate osatähtsus rahvastikus üle 60%, aga seejärel hakkas kiiresti langema ja on praegu 40% piires. 50-aastastest kannab iga 50. mees Toomase ja naine Tiina nime. Praegustest lasteaialastest on iga 100. poiss Rasmus või Martin ning tüdruk Laura või Sandra.

tabel

Mõne nime populaarsuse muutuse juures mängivad olulist rolli ka inimesed, kes neid kannavad. Näiteks nime Lenna kasutasid eestlased varem üliharva, ent 2000. aastate algusest hakkas Lennasid sündima iga aastaga aina rohkem. Täiesti uus nimi on Mirtel, mida enne 1980. aastaid Eestis ei tuntud, aga viimasel viiel aastal sai see nimi nii populaarseks, et on Hiiu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva maakonnas kolme populaarseima tüdrukunime hulgas.

lenna

mirtel

Enimlevinud nimed kogurahvastikus

2016. aasta 1. jaanuaril on Eesti elanike hulgas kõige rohkem Aleksandreid, Vladimireid, Olgasid, Sergeisid ja Tatjanasid. Kõikide nimede hulgas, mille kandjaid on üle 10 000 on enamasti tüüpilised slaavi rahvusele (erandiks Aleksander, mis on kasutusel ka eestlaste hulgas). Slaavi nimede esinemise populaarsuse tabeli tipus on tingitud sellest, et slaavi rahvastel on kombeks panna traditsioonilisi nimesid.

Eestlastele omasemate mehenimede hulgas on populaarseim Andres, mis on mehenimede hulgas populaarsuselt kuuendal kohal. Andres on populaarne nimi 35–59-aastaste hulgas. Populaarsuselt teine eesti mehenimi on Martin. Martinit võib lugeda ka läbi aegade kõige populaarsemaks mehenimeks, sest Martini nimi kuulub 100 populaarsema mehenime hulka ka üle 80-aastastel. Vahepeal oli nimi vähem kasutusel, kuid alates 1980. aastatest on Martin olnud pidevalt populaarsete nimede esikümnes.

Naiste nimedes on Anna selline, mida panevad oma lastele nii eestlased kui ka slaavi rahvused, aga see on naisenimede seas populaarsuselt alles 8. kohal. Tiina on 12. kohal esimene selline nimi, mida peamiselt kasutavad eestlasest vanemad. Nime Tiina populaarsus oli haripunktis 1960-ndatel. Tiinad on enamikus 35–59-aastased.

Jaanid sünnivad juunis ja Kadrid novembris

Rahvakalendri tähtpäevade ja nimede vahel saab samuti seoseid välja tuua. Nii näiteks sünnivad Jaanid juunis ja Kadrid novembris. Samuti annab mõnikord sünnikuu nimetus lapsele nime valikul inspiratsiooni.

Allpool on välja toodud nimed, mis mõnes kuus esinevad keskmiselt sagedamini.

tabel2

Rahvakalendri tähtpäevad

Jaanuar – tõnisepäev, tatjanapäev, paavlipäev
Veebruar – valentinipäev, peetripäev, madisepäev
Märts – alekseipäev, patrikupäev, maarjapäev
Aprill – jüripäev
Juuni – jaanipäev
Juuli – madlipäev, jaagupipäev, annepäev, olevipäev
August – lauritsapäev, pärtlipäev
September – mihklipäev
November – mardipäev, kadripäev, andresepäev

jaan

kadri

Sesoonsusega seotud nimed on Maie, Maiu ja Mai, mida pannakse mais sündinud lastele ning Juulia ja Julia juulis sündinutele. Augustid sünnivad augustis. Maarja on populaarne detsembris sündinud tüdrukute puhul.

august

maarja

Taasavastamist ootavad nimed

Viimastel aastatel on taasavastatud mitmeid nimesid, mis olid kasutusel eelmise sajandi esimeses pooles ja on vahepeal olnud vähe kasutatud.

Soovitame veel vahvaid nimesid, mida veel ei ole taasavastatud:

Poistele: Aado, Ado, Eevart, Eino, Eldur, Ennu, Kaljula, Leino, Manivalde, Otu, Uudo, Uuno, Vaino, Valdeko, Valev.

Tüdrukutele: Aliida, Amilde, Elfriida, Elmiire, Elve, Erlanda, Ermiine, Ermilde, Helde, Helje, Heljula, Helmine, Hilja, Hilla, Härda, Järta, Lehta, Lulli, Meralda, Metta, Niini, Oldi, Olinde, Pilvi, Vilve, Valma.

Kaunist emadepäeva!

Vaata Nimede statistika toodet.

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja
Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik