Tag Archives: nimede statistika

Iga kuues Eesti elanik kannab neljatähelist perekonnanime

Statistikaameti nimede statistika rakendusest saab nüüd lisaks populaarsematele eesnimedele infot ka enimlevinud perekonnanimede kohta.

Rahvastikuregistri 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis kõige rohkem perekonnanime Tamm kandjaid, keda on rahvastikus ligi 5300. Järgnevad Saar (ligi 4500), Mägi (ligi 3700) ja Sepp (üle 3600).

Levinumate perekonnanimede hulgas on erinevates kirjaviisides puid, loomi, maastikuvorme, metsaliike ja ameteid. Perekonnanimed, mille kandjaid on rahvastikus 2000–3000, on leviku järjekorralt järgmised: Kask, Ivanova, Ivanov, Kukk, Ilves, Rebane ja Pärn.

Murdekeel lisab perekonnanimedele varieeruvust

Varieeruvus tuleneb tihti murretest. Näiteks nimetatakse Saaremaal ja Lõuna-Eestis pärna lõhmuseks, Lõuna-Eestis kaske kõivuks ja punast sõstart hõrakuks ning Saaremaal remmelgat lemberiks. See kajastub ka perekonnanimede maakondlikus levikus – Lõuna-Eesti ja saarte levinumad nimed erinevad mõneti Eesti keskmisest. Inimeste koondumise tõttu pealinna ja selle ümbrusesse on paljud murrete järgi eristuvate perekonnanimedega inimesed liikunud Harjumaale. Näiteks elab Harjumaal veerand perekonnanime Kõiv ja Lõhmus kandjatest, viiendik perekonnanime Hõrak ja kolmandik Lember kandjatest, kuid Harjumaal kuuluvad need pigem harvaesinevate nimede hulka, samal ajal kui Lõuna-Eestis ja Saaremaal kuuluvad samad perekonnanimed tihti maakonna enimlevinud nimede hulka.

Huvitav trend slaavipärastes perekonnanimedes

Slaavipäraste perekonnanimede kandjaid on kõige rohkem Ida-Virumaal, nende seas on enimlevinud Ivanova ja Ivanov. Lisaks on levinud Smirnova ja Smirnov, Petrova ja Petrov, Vassiljeva ja Vassiljev, Kuznetsova ja Kuznetsov. A-lõpp nimes näitab slaavi keeles naissugu, mistõttu oleks korrektne selliseid nimepaare koos vaadata: ühes peres on isad ja pojad ühesuguse perekonnanimega, aga emade ja tütarde perekonnanimele on enamike nimetüvede puhul a-täht juurde kirjutatud. Slaavipäraste perekonnanimede võrdlus näitab, et rahvastikus on kasvanud tüdrukute ja naiste hulk, kelle perekonnanime lõpus puudub naissoo tunnus. Selle põhjuseid statistikast välja lugeda ei saa, kuid seda oleks huvitav uurida. Osaliselt viitab see segaabieludele – eesti päritolu naine pigem ei lisa oma perekonnanimele naissoo tunnust, kuna eesti keeles sugusid eristavad sõnalõpud puuduvad. Samas võib põhjuseks olla ka kombemuutus — slaavipäraseid nimesid vahetatakse välja läänelike (perekonnal on sama nimi) vastu või soovitakse kaasa minna tänapäeva sooneutraalsust soosiva trendiga.

Ligi kuuendik elanikest kannab neljatähelist perekonnanime

Huvitav on vaadata ka perekonnanimede pikkust. Inimesi, kelle perekonnanimi koosneb ainult kahest tähest, on rahvastikuregistris ligi 200. Kõige levinum on Li, Ao, Wu, Au ja Xu. Nimede järgi võib eeldada, et peamiselt on tegemist aasiapäraste nimedega, kuid Ao ja Au võivad kuuluda ka Eesti päritolu inimeste perekonnanimede hulka.

Kolmetähelise perekonnanime kandjaid on ligi 30 000 ehk 2% Eesti elanikest. Kokku esineb ligi 760 kolmest tähest koosnevat nimekuju. Kõige levinumad on Oja (ligi 1900 kandjat) ja Ots (üle 1200 kandja). Lisaks saab alla tuhande kandjaga nimedest välja tuua Aas, Unt, Aru, Õun ja Mäe.

Neljatähelise perekonnanime kandjaid on rahvastikus 16%, seega iga kuues Eesti elanik kannab neljast tähest koosnevat perekonnanime. Neljatäheliste perekonnanimede loetelu on ühtlasi ka Eesti kõige populaarsemate nimede loetelu. Kokku esineb üle 4700 neljast tähest koosnevat nimekuju, kuid kõige rohkem on kuuetähelisi perekonnanimesid – 18%-l elanikest. Pooltel Eesti elanikel on perekonnanimi kaks kuni kuus tähte pikk.

Põnevat avastamist!

Vaata nimede statistika rakenduse perekonnanimede osa.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Perekonnanimede ajaloo kohta vaata lisainfot SIIT.

Uute ilmakodanike populaarsemad nimed

Statistikaamet täiendas nimede statistika rakendust 2016. aasta andmetega ja nüüd saab eesnimede kohta infot 2017. aasta 1. jaanuari seisuga. Aastatel 2011–2016 sündinud tüdrukute puhul olid kõige populaarsemad nimed Sofia ja Maria ning poistel Robin ja Rasmus. Kõige suurema tõusu on nimede populaarsuse tabelis teinud tüdrukutel Adeele ja Arabella ning poistel Remi ja Miron.

2016. aastal registreeriti Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil 13 923 sündi (sündide esialgsed registreerimisandmed). Pisut alla 14 000 sünni aastas on registreeritud juba viimased neli aastat. Eestis on kohustus sünd registreerida ühe kuu jooksul, seega osa aastalõpu sünde registreeritakse alles järgmise aasta alguses. Lõpliku sündide statistika puhul, mille Statistikaamet avaldab juunis, võetakse arvesse sünnid tegeliku sünniaasta järgi ja arvestatakse ainult Eesti püsielanikest emade laste sünde. See on põhjus, miks erineb sündide statistika esialgsest sündide registreerimise statistikast.

2016. aastal sündinud lastel oli rahvastikuregistri selle aasta alguse seisuga 4805 erinevat nime, millest 2526 pandi tüdrukutele, 2276 poistele ja kolm nime olid sellised, mida pandi nii tüdrukutele kui ka poistele.

2016. aasta edetabeli tõusjad ja langejad

Järgnevalt võrdleme 2016. aastal pandud nimesid aastatel 2011–2015 sündinutele pandud nimedega. Konkurentsitult on populaarseim tüdrukunimi Sofia, mis on püsinud alates 2012. aastast esikohal ja mis on ainus nimi, mida pandi üle 100 korra aastas. Tüdrukunimedest on lisaks Sofiale ainult Maria olnud kõigil vaadeldavatel aastatel esikümnes.

Suure tõusu on populaarsuselt teinud tüdrukute nimedest Adeele, mis oli 2011. aastal tagasihoidlikul 58. kohal, kuid juba 2015. aastal 27. kohal ning 2016. aastal jõudis populaarsuselt esikümnesse (8. koht). Arabella on tõusnud 2012. aasta 127. kohalt 2016. aastal 21. kohale – ka Arabella puhul näeme suurt populaarsuse hüpet just võrreldes 2015. aastaga.

Eelmisel aastal on vähenenud nimede Sandra, Laura ja Milana populaarsus, mis on just 2016. aastal esikümnest välja langenud. Samuti on mitu aastat esikümnes olnud Lisandra kukkunud eelmisel aastal 31. kohale.

Poiste nimede populaarsus on stabiilsem. Viimase aastakümne populaarseimate nimede hulgas on viis poisinime, mis on olnud ka eelneval viiel aastal esikümnes. Need on Robin, Rasmus, Artjom, Oliver ja Maksim. Viimaste aastate populaarseimaks poisinimeks on kindlasti Rasmus, mis pole kolmandast kohast allapoole langenud. Poiste nimede seas on suurimad tõusjad Miron, mis oli 2011. aastal 58. kohal ja tõusis 2016. aastal esikümnesse (9. koht), samuti Remi, mis on tõusnud 163. kohalt 2011. aastal 41. kohale 2016. aastal. Nime Remi pandi poistele eelmisel aastal neli korda sagedamini kui 2011. aastal.

Populaarsust on kaotanud nimed Markus, Martin ja Nikita, mis on varasemalt 2.–5. kohalt langenud 20. koha piirimaile. Samuti on mõned aastad tagasi üsna populaarne nimi Marten nüüd tabelis 28. kohal.

1116 poisile ja 1140 tüdrukule 2016. aastal pandud eesnimi koosnes mitmest nimest. Vähemalt viiel korral pandi lastele järgmisi nimekombinatsioone: Karl Gustav (8), Grete-Liis (6), Laura-Liisa (6), Hanna-Liisa (5), Karl-Martin (5).

Nimede populaarsustabelid 2016

Vaata nimede statistika rakendust.

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja

Head mardipäeva!

10. novembril on rahvakalendri järgi mardipäev. Kas teadsid, et rahvakalendri tähtpäevad mõjutavad ka laste nimevalikut? Eesti 2727-st Mardi nime kandvast mehest 16% on sündinud novembris. Nime Mart kohta vaata lisainfot Statistikaameti nimede statistika rakendusest.

Eesti põnevad paigad ootavad avastamist

Statistikaamet pani kaardile paar võimalust, mida suvel Eestis puhkamiseks kasutada. Miks mitte külastada mõne maakonna loomanimelisi, mehe- või naisenimega külasid või hoopis Eestis asuvaid maailma suurlinnade nimekaimudest paiku? Head avastamist!

Pulli, Kulli, Lutsu ja Kirbu küla

Kõige arvukamalt on looma-, linnu-, kala- või putukanimelisi külasid Kagu-Eestis. Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal matkates leiab mõne neist kindlasti. Kõige sagedamini on külale nime andnud pull, kellenimelisi külasid on Eestis viis, lindudest kull (neli küla), kaladest luts (kolm küla), putukatest kirp (kaks küla). Pikemat puhkust planeerides tasub arvestada, et kala-, putuka-, linnu- või loomanimega on Eestis üle 60 küla ja neid leiab igast maakonnast. Valik on tehtud kirjakeelsete nimede hulgast, aga kindlasti on Eestimaal ka murdekeelseid looma-, linnu-, kala- või putukanimelisi külasid, mille otsimis- ja avastamisrõõm jääb murdekeeleoskajaist kaardilugejatele.

loomad_linnud_kylad

loomariik kylade_nimed

Mehe- või naisenimega külasid on Eestis enam-vähem võrdselt

Eestis on vähemalt 130 mehe- või naisenimelist küla ning nende puhul valitseb sooline tasakaal – mehe- või naisenimega külasid on enam-vähem võrdselt. Kõige levinum on Koidu küla, mille leiab vähemalt viiest maakonnast. Nimede statistika rakenduse põhjal elab Eestis üle 5700 Jüri ja ligi 5400 Reinu ning neil on Eestis olemas ka paar endanimelist küla. Samuti on eeldatavasti enamik Eestis elavast üle 8500 Annast vähemalt korra elus läbi sõitnud Anna külast Järvamaal. Kas sul on omanimeline küla?

inimeste_nimed

inimnimedega kylad

Maailma suurlinnade nimekaimud Eestis

Samuti saab Eestis maailma suurlinnu külastada. Nii jõuab näiteks Tallinnast maanteed pidi ida suunas sõites tunniga Pariisi ning kahe ja poole tunniga Brüsselisse. Itaalia linnadest saab Eestis külastada Torinot, Milaanot, Veneetsiat ja Roomat. Pärnumaal puhkust veetes saab ühtlasi käia ka Kairos ja Sidnis ning kui juba mandrilt saarele minek, siis Saaremaal ringi sõites võib ühtlasi ka Mekast läbi põigata ja Hiiumaal Dublinit külastada. Eesti maailma suurlinnade nimekaimude külastamist planeerides tuleb arvestada, et nende puhul pole alati tegemist küladega ning ligipääs eravaldusesse võib toimuda vaid omaniku loal.

aprill_suurlinnadKokkuvõtteks saab soojalt soovitada – puhka Eestis!

Mainitud asukohti saad otsida Statistikaameti veebilehel statistika kaardirakendusest. Külanimede leidmisel on aluseks Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf