Tag Archives: rahvaloendus

Statistikanoppeid: veebruar

 170210_veebruar_lipp_veeb

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab rahvaloenduse, rahvastikustatistika ja rahvastikuprognoosi andmeid. #kultuuriaasta #minaka

untitled

Noppeid ajaloost: usk

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Eesti isa statistiline portree

Isadepäeva ootuses vaatas Statistikaamet, milline on Eesti isade statistiline koondportree, kui võtta vaatluse alla mehed, kelle peres kasvavad alaealised lapsed.

Küsimusele, milline on tüüpiline isa, võib olla üsna keeruline vastata. Me kõik ju teame, kui eriilmelised on isad. Statistika seisukohast teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, et lähtuda tuleb olemasolevatest andmetest ja nende võimalustest. Sel korral on isa portree joonistatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmete põhjal.

Rahvaloendusel koguti teavet kõigi Eesti püsielanike, leibkondade ja eluruumide kohta ning selle järgi on Eestis ligi 150 000 alaealiste ehk alla 18-aastaste lastega perekonda. Sinna hulka kuuluvad nii alaealiste lastega abielupaarid, vabaabielupaarid kui ka üksikvanemad. Isaga perekondi on nende seas ligikaudu 110 800.

Järgnevalt ongi vaadeldud isana neid mehi, kes REL 2011 andmetel elavad perekonnas, kus on alla 18-aastaseid lapsi. Tegelikkuses on isasid loomulikult palju rohkem, kuid paraku ei ole meil nende kõigi kohta teavet. Seetõttu jäävad analüüsist kõrvale kõik täisealiste laste isad ja samuti need alaealiste laste isad, kes ei ela lastega koos.

Millised on Eesti isad?

Lihtsustatult võiks vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega koos elavaid isasid kujutada nii:

  • keskmiselt 38-aastane;
  • 57% on abielus, 40% vabaabielus ja 3% üksikisad;
  • 52%-l on perekonnas üks alaealine laps, 37%-l kaks ja 11%-l vähemalt kolm last;
  • 73,5% on eestlased, 21,5% venelased ja 5% muust rahvusest;
  • 59% elab linnas ja 41% maal;
  • 84% on tööga hõivatud, 7% töötud, 8% tööturult eemal (nt kodune, (töövõimetus)pensionär, lapsehoolduspuhkusel, õpib või on muul põhjusel mitteaktiivne), lisaks on 1%-l tööalane staatus teadmata;
  • 32%-l on kõrgharidus, 51%-l kesk-, kutsekesk- või keskeriharidus ning 17%-l põhi-, kutse- või madalam haridus.

Kas alaealiste laste isad erinevad samas vanuses lasteta meestest?

Isasid saab ülejäänud meestega võrrelda vaid juhul, kui vaadata kitsamat vanusevahemikku. Kõiki mehi analüüsides mõjutaks tulemusi eelkõige kahe rühma erinev vanus, sest valdav osa (89%) isadest on vanuses 25–49. Seetõttu ongi edaspidi vaadeldud ainult 25–49-aastaseid mehi. Vaadeldavas vanuses isasid on ligi 98 000 ja alaealiste lasteta sama vanu mehi 125 000.

Võrdlusest selgub, et 25–49-aastased isad erinevad ülejäänud sama vanuserühma meestest mitme näitaja poolest. Nad on sagedamini abielus, osalevad aktiivsemalt tööturul, nende haridustase ja võõrkeeleoskus on parem ning neil esineb vähem igapäevategevusi piiravaid pikaajalisi terviseprobleeme.

Seega statistiline pilt isast viib sama tulemuseni, mida enamik lapsi juba varakult teab — isa ei ole tavaline mees – ta on töökam, targem ja tublim!

Kaunist isadepäeva!

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Mõisted

Isa – mees, kes kuulub abikaasa, vabaabielupartneri või üksikisana perekonda, kus elab vähemalt üks alla 18-aastane laps.

Perekond (perekonnatuum) – selle moodustavad samas leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abielupartnerid, vabaabielupartnerid või kui vanem ja laps.

Laps – alla 18-aastane isik, sh nii bioloogiline kui ka lapsendatud laps, kuid mitte kasulaps.

Tööga hõivatu – isik, kes loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) tegi vähemalt ühe tunni tasustatavat tööd, töötas oma perele kuuluvas ettevõttes või talus ilma otsest palka saamata, puudus töölt ajutiselt puhkuse, haiguse vms tõttu või oli ajateenija.

Võõrkeeleoskus – emakeelest erineva keele oskus, mis võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutusolukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel.

REL 2011 mõistete põhjalikumat selgitust vaata Statistikaameti veebilehelt.

Kuidas valida ettevõttele võimalikult edukat asukohta?

Kuhu on kõige mõttekam oma ettevõtet rajada? Kust ma teada saan, kus asub just minu ettevõtte sihtrühm? Nendele ja paljudele teistele sarnastele küsimustele vastuse leidmisel tuleb appi Statistikaamet asukohapõhise statistikaga.

Et tänavuse Tallinna Ettevõtluspäeva teema oli „Äri kui elamus“, valis Statistikaamet oma analüüsiks just maitseelamuse näite – kuidas valida Tallinnas käsitööõlle pruulikoja ja degusteerimissaali võimalikku asukohta, kui sihtrühma puhul on ette antud järgnevad parameetrid: „mehed ja naised, 18–55-aastased, kenad, vabad ja abielus, võib lapsi olla, elab pigem linnas, töö on hea, loominguline ja tasuv, auto on „räim“, pigem sõidab rattaga, puhkavad tihti ja palju, rõivad on disainerid ja kaltsukast, hobid on discgolf, rattasõit ja käsitööõlu, haridustase on kõrgharidus“? Lisaparameetrina tuli arvestada ka turistide osatähtsust Tallinnas.

Etteantud parameetrite alusel kaardistas Statistikaamet sisendandmed, mille tulemus on toodud lisatud tabelis 1. Mustaga märgitud parameetrid on Statistikaametil kõige detailsemal tasemel (ehk hoone aadressi täpsusega) olemas. Sinise kirjaga parameetrid on n-ö tuletatud parameetrid, mida kasutati analüüsile lisandväärtuse andmiseks. Punasega märgitud parameetrid on sellised mida Statistikaametil ei ole, kuna need põhinevad kas subjektiivsel hinnangul või on sellised andmed, mida Statistikaamet otseselt ei kogu. Seepärast jäid need parameetrid ka analüüsist välja.

tabel

Nii 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) kui ka eesseisva registripõhise loenduse põhjal saame päris hea ülevaate rahvastiku sotsiaal-majanduslikust taustast. Et nimetatud andmed on seotud konkreetsete aadressidega, saame suurema osa inimesi ruumis väga täpselt paika panna. Mis omakorda võimaldab Statistikaametil teha detailseid ruumianalüüse, kus rahvastiku paiknemist kombineeritakse teiste valdkondade andmetega.

REL 2011 andmete põhjal arvutati pruulikoja analüüsi esimeseks sisendiks sotsiaal-majanduslik komponent (kaart 1), mis sisaldas tabelis 1 toodud viite sotsiaal-majanduslikku parameetrit. Tulemused on kujutatud Tallinna 500m x 500m ruutkaardil, millelt eristuvad peamised magalapiirkonnad Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ja Stroomi kandis ning mõned üksikud kõrgema inimeste osatähtsusega ruudud Kesklinna ning Kristiine linnaosas. Et nimetatud piirkondades ongi rahvastiku paiknemine tihedam just suurte kortermajade paiknemise tõttu ning sihtrühma sisendparameetrid kitsendasid kogurahvaarvu kõigest suhteliselt laia vanuserühma, haridustaseme ning töö iseloomu kaudu, on selline tulemus igati loogiline.

Analüüsi sisendparameetrites mainiti korduvalt jalgratta osatähtsust, seega arvutati teiseks komponendiks just jalgrattateede osatähtsus konkreetses ruudus (kaart 2). Andmete kiire kättesaadavuse kaalutlustel kasutati Tallinna jalgrattateede kihti, mille alusel arvutati jalgrattateede kogupikkus konkreetses ruudus. Mida tumedam on ruut, seda tihedamalt/rohkem on jalgrattateid konkreetses ruudus. Tegelikult kajastab selline komponent pigem jalgrattaga sõitmise võimalust, mitte otseselt seda, kui palju jalgrattaga sõidetakse. Seega võiks edaspidi sarnase sisendi arvutamisel kaaluda näiteks Statistikaameti tööjõu-uuringu andmete kasutamist, mis kajastavad teiste hulgas näiteks ka seda, kui palju hõivatutest käib tööl jalgratta, mopeedi, mootorrattaga.

Kolmanda komponendina arvestati turistide arvu Tallinnas, mis tuletati Statistikaameti kogutavatest Tallinna majutusasutuste andmetest. Antud näite puhul võeti arvesse kõikide välismaalaste ööbimiste koguarvu Tallinna majutusasutustes. Et algandmed on punktipõhised ja kajastavad pelgalt turistide ööbimiskohti, mis aga ei võrdu üldjuhul turistide kogu liikumistrajektooriga, siis oli vaja nende alusel tuletada ruutudele väärtused sõltuvalt sellest, kui palju majutuskohti konkreetse ruudu lähenduses asus. Selleks kasutati kauguse pöördväärtusel põhinevat interpoleerimise meetodit ning eeldust, et mida tihedamalt asuvad suure ööbimiste arvuga majutusasutused, seda tõenäolisem on turistide liikumine antud piirkonnas. Saadud tulemusi kajastab kaart 3, mis näitab, et Kesklinn sh Vanalinn ning Kalamaja vanalinna poolne osa eristuvad oma kõrgemate väärtuste poolest selgelt teistest piirkondadest.

Et jalgrattateede komponenti ei peetud lõpliku sihtrühma asukoha määramisel niivõrd oluliseks kui teisi komponente, lähtuti koondindikaatori arvutamisel järgnevast:

  • komponent: sotsiaal-majanduslik indikaator – indikaatori väärtus*1
  • komponent: jalgrattateede indikaator – indikaatori väärtus*0,3
  • komponent: Turismiindikaator – indikaatori väärtus*1.

Lõpptulemust kajastab kaart 4, kus on kombineeritud eespool kirjeldatud kolme komponendi väärtused kokku üheks sihtrühmaindikaatoriks. Lisaks on tulemuste tõlgendamise lihtsustamiseks kuvatud pruulikoja praegused müügipunktid koos 500m teeninduspiirkondadega ja suuremad kaubanduskeskused. Mis me antud kaardist välja loeme?

  • Esiteks seda, et turismiandmete lisamisel sai kaalu juurde Kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirkond, kus reaalselt liigubki palju turiste ning seeläbi on seal ka reaalne nõudlus suurem;
  • Teiseks seda, et praeguste müügipunktide ja nende teeninduspiirkondadega on pruulikoda katnud suurema osa kõrgema sihtgrupi indikaatori väärtusega ruutudest Kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirkonnas;
  • Kolmandaks seda, et nii Mustamäel, Lasnamäel kui ka Stroomi kandis esineb kõrge sihtrühma indikaatori väärtusega ruute, aga pole ühtegi toodangu müügipunkti;

Arvestades nimetatud tulemusi, võiks alustavale pruulikojale soovitada järgmist:

  • Uurida oma toodangu müügivõimalusi näiteks ka Mustamäe ja Lasnamäe mõnes suuremas keskuses. Kui nimetatud keskustes on juba olemas mõni pood, mis näiteks käsitööõlut müüb, siis proovida oma toodangut sinna poodi müügile saada. Kui päevakorras oleks enda müügipunkti avamine, siis oleks vaja teha veel põhjalikum analüüs tarbija ostueelistuste kohta nimetatud piirkondades.
  • Arvestades praeguseid müügipunkte ja neid kõrge sihtrühma indikaatoriga ruute, mis ei lange praeguste müügipunktide teeninduspiirkondadesse, võiks üks potentsiaalne pruulikoja ja degusteerimissaali asukoht olla Pelgulinna/Stroomi kant. Konkreetsem asukoht sõltub juba seal olevate vabade rendipindade olemasolust.
  • Teostada praeguste müügipunktide teeninduspiirkondade raames eraldi turuanalüüs, et saada teada, kas Kesklinna-Kalamaja piirkonnas oleks turgu veel ühele müügipunktile (antud juhul siis pruulikoda ise koos oma degusteerimissaaliga);
  • Kombineerida sihtgrupi indikaatori väärtusi tühjade rendipindade andmetega (rendipinna suurused, hinna ja seisukorra suhe jne).

Kreet Solnask, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Statistikaametilt saab ruumianalüüse tellida tellimustööde hinnakirja alusel. Vaata tehtud töid siit.

 

Unistad suvepuhkusest asustamata paigas?

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal Eesti territooriumi rahvastikutihedust aluseks võttes leiab inimasustuseta paiku nii mandrilt kui ka saartelt.

Suvepuhkuste aeg läheneb ning kes meist poleks unistanud mõnusast ja rahulikust puhkusest inimasustusest võimalikult kaugel? Eesti territooriumil on inimasustusest 5 kilomeetri kaugusele jäävaid asustamata paiku nii mandril kui ka saartel. Kui lisada leitud punktidele 2014. aasta Ilmateenistuse andmete põhjal suvine keskmine temperatuur, sademete hulk, päikseliste tundide arv päevas ning tundub, et päevitamiseks ja raamatulugemiseks idülliline ja meelirahustav paik ongi leitud, siis kaardile vaadates selgub, et enamik sellised punkte asub loodus- või maastikukaitsealal. Seega peaks sinna puhkusele minnes arvestama, et enamikul juhtudel on tegemist soiste aladega, kus kaunite loodusvaadete imetlemisel pakuvad seltsi sääsed ja muud pinisejad ning maastik on sobiv pigem aktiivseks puhkuseks – matkamiseks.

Kus sellised paigad siis asuvad? Kui mõnes maakonnas paiknevad inimesed üsna hajali ja maakonna territooriumil inimasustusest vähemalt 5 kilomeetri kaugusele jäävat asustamata paika ei leidu, siis Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas on selliseid paiku mitu. Inimasustusest kõige kaugemal asuvad Uhtju saared Lääne-Virumaal, kuhu tavakodanik pääsebki alles juuli teisest poolest. Võrreldes teiste „üksikute paikadega“ on Uhtju saarte suvine ilmastik ka kõige päikselisem ja kuivem (keskmine temperatuur 17–18°C, 10–11 tundi päikesepaistet päevas ja vähe sademeid). Suvine keskmine temperatuur on üle 17°C ka Hiiumaa laidudel, Allirahu laiul Saaremaal ning Soomaal Pärnumaal, kuid viimases paigas on suurem võimalus jääda vihma kätte. Enne laidude kaitseala külastamist tasub uurida ka kaitseala kaitse-eeskirja ja küsida kaitseala valitseja nõusolekut.

Inimasustusest kõige kaugemale jäävate paikade leidmiseks on 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel loendatud elukoha punktide ümber moodustatud piirkonnad (Thiesseni polügonid), mille hulgast on välja valitud kõige suurema pindalaga piirkonnad ja uuritud nende piirkondade ristumiskohti. Suurema pindalaga piirkonnad viitavad hõredamale asustusele (eluhoone kohta on rohkem looduslikku pinda) ja seetõttu on selliste piirkondade ristumiskohti nimetatud inimasustusest kõige kaugemale jäävateks paikadeks.

Mai on looduskaitsekuu. Veel saab osaleda Keskkonnaameti korraldatud põnevatel matkadel.

Berit Hänilane, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

 

Mõtisklus rahvastikust

Rahvaloendusest kirjutatud raamatute loetellu lisandus 2015. aasta märtsis Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes pildi Eesti maakondade rahvastikust.

Raamatu autorid on Ene-Margit Tiit ja Mihkel Servinski. Raamat on järg
2014. aastal ilmunud Ene-Margit Tiidu raamatule „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“. Uus pilt toob esile maakondade tasandi ning paljude teemade juures ka linnade ja valdade oma.

Ühe pildiga ei ole võimalik edasi anda kogu maailma mitmekesisust. Ühte raamatusse ei ole võimalik kõike kirja panna. Ühele pildile võib alati lisada mingi detaili või pilti suurendades avastada seni peidus olnud detail. Tõenäoliselt leiab iga lugeja raamatust midagi, mida ta varem ei teadnud, või millele varem tähelepanu ei pööranud.

Raamatus leiab taas kinnitust Eesti rahvastiku kahanemine ja vananemine ning koondumine Tallinna ja ka Tartu piirkonda. Uudiseks ei saa neid tõdemusi kindlasti enam pidada. Küsimus on pigem selles, kas see teadasaamine ängistab või võtame selle teadasaamisega midagi ette.

Probleemide lahendamine algab probleemi olemasolu tunnistamisest ja probleemi täpsest sõnastamisest. Eesti ühiskonnas on küll palju juttu keerulisest demograafilisest olukorrast, aga puudub probleemi täpne sõnastus. Raamat annab selle vea parandamiseks hea võimaluse – olukorra ülevaade on detailselt tehtud.

Enamasti on avastamisel nukker alatoon, sest näiteks teada saamine palju on Eesti maakondades piiriüleses töörändes osalejaid, ei tee tõenäoliselt kellelegi rõõmu.

„Kauges külas, teisi näinud pole veel.
Tühi rand ja nõmmeliivatee.“

Need read on pärit Kristiina Ehini luuletusest „Kauges külas“, mis eriti tuntuks sai Eeva Talsi ja Curly Stringsi lauluna. Kurvad read, aga tegelikult on 2. juuniks pruuniks saada ihkaval tüdrukul vedanud – väga paljudes Eestimaa külades ei toimu pidusid enam ka naaberkülades.

Aga minu lugu ei ole tegelikult kirjutatud eesmärgil, et rääkida sellest, mis raamatus kirjas, vaid hoopis sellest, mida raamatus kirjas ei ole. Ei ole kirjas sel lihtsal põhjusel, et rahva ja eluruumide loendusel neid teemasid ei uuritud ja räägin sel lihtsal põhjusel, et minus süveneb järjest rohkem veendumus, et ainult rahva ja eluruumide andmeid analüüsides Eesti demograafilisi protsesse positiivsemas suunas pöörata ei ole võimalik.

Loo ainukene joonis on tehtud Poola luuletaja, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Wislawa Szymborska luuletuse „Lisandusi statistikale“ põhjal. See luuletus jagab inimesed rühmadesse hoopis teiste tunnuste alusel, kui Eesti maakondade rahvastiku raamat, ega põhine Eesti andmetel. See joonis ei kujuta rahvastiku seisu, aga kas Eestis on olukord oluliselt teistmoodi või luuletuse kirjutamise ajaga võrreldes muutunud – ei usu. Küll olen kindlalt veendunud, et kui tahame riikliku statistika abil mõõdetavaid rahvastikutrende muuta, siis peame hakkama Eestis rääkima ka nendel teemadel, mis joonisel kirjas.

Olen veendunud, et Eesti edukuse võti on Eesti ettevõtjate tegevus. Edukate ettevõtjateta ei ole võimalik täita Eesti põhiseaduses püstitatud eesmärke. Võib-olla väärib edasi mõtlemist mõte, et hakkaks senisest märgatavamalt rohkem rääkima Eesti ettevõtjate eetikast, sh ärieetikast. Miks ettevõtjad? Loomulikult mitte seepärast, et ettevõtjatel oleksid eetikaga kõige suuremad probleemid, vaid seetõttu, et ettevõtjate kui ühiskonna arengu vedurite senisest eetilisem käitumine aitaks ühiskonna eetilise käitumise paranemisele kõige rohkem kaasa – loodetavasti.

Raamatu kaanekujundust otsides jõudsime üsna kiiresti mõttele, et kaanel võiks olla Anu Raua mõne vaiba motiiv. Seda mõtet toetasid Anu Raua mõtisklused rahvast ja selle kestmisest, mida on olnud õnn kuulata, aga loomulikult on peamiseks põhjuseks Anu Raua elust rääkivad vaibad. Mõte meeldis ka Anu Rauale ja kui olime võimalike vaipade pildid välja valinud, kinkis ta mulle raamatu, millest leidsin luuletuse „Paistu palve“. Seda luuletust ei oska ma statistika keelde panna, aga sisuliselt räägivad Eesti vaibakunstniku ja Poola nobelisti luuletused samal teemal, ehk siis Anu Raua luuletusest leidsin kinnituse sellele, et luuletuse „Lisandusi statistikale“ põhjal tehtud joonist võib Eestimaa olukorra kirjeldamisel kasutada küll.

Paistu palve
Anu Raud
Hingedeaja alguses AD 2014

Ma palun, ma palun, ma palun,
muuda kõik koledus iluks,
päikeselõõsk jahedaks viluks,
pimedus valguseks,
lõpud alguseks,
argus julguseks,
rumalus tarkuseks,
laiskus virkuseks,
hoorus vooruseks,
tuimus kirkuseks,
kinnisus siiruseks,
leigus kireks,
üksikud üheks pereks.
Ja et kõik jaaniussid läheks
taevalaotusse säravaks täheks.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

 

Kus elavad meie murderääkijad?

Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret. Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise.

Murrete tähendus eesti kultuuris on mitmekülgne ja aja jooksul muutunud. Kui ühtse kirjakeele arendamisega liikusid murded korrastamata ja vähem väärtusliku keele staatusesse, siis murrete uurimise ja kaardistamisega on nad muutunud eri paikade identiteedi ja ühtlasi riigisisese kultuurilise mitmekesisuse oluliseks kandjaks. Murded käivad käsikäes paikade kommete ja tavadega.

Lõuna-Eesti murretel on rohkem kõnelejaid

Eestis väitis ennast mõnda murret oskavat 131 239 inimest ehk 15,4% eesti keelt emakeelena kõnelejatest. Kokku märkis 3% vastanutest ennast Põhja-Eesti murderühma murrete kõnelejaks, 11,5% Lõuna-Eesti murrete kõnelejaks ja 0,1% Kirde-Eesti rannikumurde kõnelejaks. Üle 85% eesti keelt emakeelena rääkivast elanikkonnast ei osanud ühtegi murret.

Lõuna-Eesti murrete oskajaid on rahvaloenduse andmetel 101 851 (78% murdeoskajaist), Põhja-Eesti murrete oskajaid 26 986 (21%) ja Kirde-Eesti rannikumurde oskajaid 1288 (1%).

murdekõnelajad eestis 2011

Andmeid analüüsides tuleb meeles pidada, et eesti kirjakeel põhineb Põhja-Eesti keelekasutusel, seega võib oletada, et paljud inimesed ei pruugi endalegi teadvustada mõne Põhja-Eesti murde oskust, sest see on nii sarnane iga päev räägitava kirjakeelega. Lõuna-Eesti murded seevastu eristuvad üsna selgesti keelest, mida iga päev meedia vahendusel kuuldakse. Seepärast on ka lihtne teadvustada, et kõneldakse oma kodukoha murret. Lisaks sellele tehti rahvaloendusel murrete küsimuses suuremat teavitustööd Lõuna-Eestis, mis on kindlasti avaldanud mõju ka Lõuna-Eesti murrete esindatusele rahvaloenduse andmetes.

Levinumad murded on Võru ja Saare murre

Nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti murrete puhul tuleb selgelt esile levinuim murre. Lõuna-Eesti murderühmas on selleks Võru murre (koos Setu murrakuga), mida kasutab 87 000 inimest ehk 85,5% Lõuna-Eesti murrete kõnelejaist. Põhja-Eesti murderühma puhul on levinuim saarte murre, mida kõneleb 24 500 inimest ehk 91% Põhja-Eesti murrete kõnelejaist.

Saarlaste ja võrukate puhul tuleb esile nende selgelt eristuv murdeoskus ja sellega seotud identiteet, mis säilib isegi siis, kui kolitakse elama teistesse maakondadesse. Seepärast teatakse oma murret ka siis, kui elatakse näiteks Harjumaal, kus nii saarte kui ka Võru murre küll selgelt eristub, aga kus ei ole oma keelekeskkonda, kus keel võiks edasi areneda, vaid see sulandub kirjakeele ja teiste murretega.

Murdekõnelejaid jääb algsetel keelealadel vähemaks

Kuigi enamik murdekõnelejaid elab rahvaloenduse andmetel oma keelealal, on üha levinum ka ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse. Et ääremaal on vähem töövõimalusi, koole, poode ja muud eluks vajalikku, toob see kaasa inimeste üldise ümberasumise maalt linna. Eraldi võib siinkohal kindlasti välja tuua suuremad linnad Tallinna ja Tartu, aga ka näiteks Pärnu ja Viljandi.

Lõuna-Eesti murderühma murrete kõnelejaid elab endiselt palju nende algses asupaigas Lõuna-Eestis, aga palju on tänapäeval Lõuna-Eesti murrete oskajaid üle Eesti. Tõmbekeskustena väljaspool Lõuna-Eestit saab välja tuua Tallinna ja Pärnu. Kuigi Lõuna-Eesti murrete kõnelejaid on teiste murretega võrreldes suhteliselt palju, on inimeste ümberasumine teistesse maakondadesse kaasa toonud paljude Lõuna-Eesti murrakute märkimisväärse vähenemise. Alla 18 kõneleja on näiteks Halliste, Hargla, Helme, Kambja, Kanepi, Karksi, Nõo, Puhja, Rannu, Rõuge, Tartu-Maarja ja Urvaste murrakul.

Põhja-Eesti murderühma murrete kõnelejaid on tänapäeval samuti kõikjal Eestis. Samas on Põhja-Eesti murrete kõnelejate hulk Lõuna-Eestis üsna tagasihoidlik, erandina võib välja tuua muidugi Tartu. Põhja-Eesti murderühma Hageri, Jämaja, Kullamaa, Põltsamaa, Rakvere, Simuna, Varbla, Mustjala, Türi, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Audru, Rapla, Torma ja Viljandi murraku kõnelejaid on jäänud alles 5–17 inimest. Peale selle on hulk murrakuid, mida kõneleb vähem kui viis inimest. Seega võib paljusid Põhja-Eesti murrakuid pidada pigem hääbuvaks.

Kirde-Eesti rannikumurde oskajad on paljud jäänudki Põhja- ja Kirde-Eestisse. Samas võib neid leida ka Tartust, Pärnust ja paljudest väiksematest kohtadest üle Eesti. Et selle murderühma esindajaid on ka arvuliselt vähe, on märkimisväärne osa neist hajunud üle Eesti. 31% rannikumurde kõnelejatest elab Ida-Viru või Lääne-Viru maakonnas, mida võiks pidada nende algseks asukohaks, 49% Harju maakonnas ja 21% teistes maakondades. Kirde-Eesti rannikumurde oskajad on märksa vanemad Põhja- ja Lõuna-Eesti murrete kõnelejatest. Kolmveerand rannikumurde kõnelejaist on vanemad kui 50 aastat, mis tähendab, et selle murde oskajaid nooremate seast eriti peale ei kasva. See annab aga tunnistust sellest, et Kirde-Eesti rannikumurde kõnelejate arv kahaneb veelgi ja murre seguneb teiste murretega. Kirde-Eesti rannikumurde Haljala, Iisaku ja Jõhvi murrakut on jäänud kõnelema 7–16 inimest, seega on ka need murrakud tõenäoliselt kadumas.

eesti murded_tuumikalad 2011

Inimeste liikumine ja teise kohta elama asumine on vabale ühiskonnale iseloomulik. Samas toob see kaasa murrete assimileerumise kirjakeelega ja ühes sellega teatud kultuuripärandi osa hääbumise, mis tuleb selgelt välja just paljude murrakute puhul. 2011. aasta andmetel ei ole järele jäänud ühtegi Emmaste, Harju-Jaani, Jaani, Kaarma, Karuse, Koeru, Kursi, Kõpu, Käina, Kärla, Martna, Paistu, Pilistvere, Püha, Pühalepa, Reigi, Risti, Valjala või Vastseliina murraku oskajat.

Kokkuvõtteks

Rahvaloenduse andmete põhjal võib väita, et murrete algne levikuala on viimaste aastakümnete jooksul laiali valgunud. Murdekõnelejad on oma tavalistest elupaikadest liikunud suurematesse keskustesse, millest tulevad kahtlemata esile nii Tallinn kui ka Tartu. Selline liikumine on viimase kümnendi jooksul hoogu juurde saanud ja toob ilmselt kaasa murdeoskuse vähenemise, sest igapäevane keelekeskkond enam murret ei toeta. Samas on eri murrete kõnelejad omavahel segunenud ja üksteist mõjutanud ka varem, seepärast võib seda pidada ka loomulikuks asjade käiguks murrete arengus.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus „Pilte rahvaloendusest“ artiklis „Eesti murded rahvaloenduse andmetel“ (ilmus 2013. aastal) ja statistika andmebaasis.

Kutt Kommel, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik