Tag Archives: sünnid

Pilguheit Eesti noortele emadele

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

Noore (ema) määratlemisel on lähtutud noorsootöö seadusest, mis liigitab nooreks kuni 26-aastase isiku. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal kõige noorem sünnitaja 14-aastane ja kõige vanem 50-aastane. See teeb sünnitusvahemikuks 38 aastat. Kõige nooremad sünnitajad ongi enamasti 13–14-aastased, kuid sellises vanuses emaks saamine on pigem erandlik. 2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 4041 last ehk 29% kõikidest samal aastal sündinud lastest. 1990. aastal sünnitasid samas vanuses naised aga ligi 10 000 last rohkem (14 004) ehk 63% samal aastal sündinud lastest. Sündide kõrghetk oli aga aasta 1994, mil kuni 26-aastaste emade sünnitatud laste osatähtsus kõikides sündides oli 67%.

01

Tuhande kuni 26-aastase naise kohta sündis 2015. aastal 42 last. 1990. aastal sündis aga tuhande sama vanuserühma naise kohta 95 last ehk üle kahe korra rohkem. Noorte seas on sünnitamine veerandsaja aasta jooksul seega enam kui poole võrra vähenenud. Peamine põhjus on see, et tänapäeval lükatakse sünnitamist teadlikult edasi. Nooruses reisitakse ja avastatakse maailma, omandatakse haridus ning tehakse karjääri. Vähemtähtis ei ole ka eluaseme soetamine ning enne järelkasvu planeerimist materiaalse kindlustunde saavutamine.

Ema keskmine vanus lapse ja esimese lapse sünnil

1990ndatel oli ema keskmine vanus lapse sünnil 25,6 aastat, kuid 2015. aastaks oli see tõusnud 29,9 eluaastani. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 1990. aastal 22,7 ning 2015. aastal 26,05. Niisiis on ema keskmine vanus lapse sünnil kasvanud 4,3 aastat ning ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 3,4 aastat. Nagu mainitud, on lapse saamise edasilükkamine tänapäeva ühiskonnas üha levinum, mis toob kaasa ka keskmise sünnitusea kasvu.

02

1990. aastal sündis 85% esimestest lastest 26-aastastel või noorematel naistel. Viimastel aastatel on veel umbes pool esimestest lastest sündinud kuni 26-aastastel emadel. Kui võrrelda ema keskmist vanust esimese lapse sünnil teiste Euroopa riikide andmetega, selgub, et kõige kõrgem oli see 2015. aastal Eurostati andmetel Itaalias (30,8), Hispaanias (30,7) ja Šveitsis (30,6), kus esimene laps saadi keskmiselt 31-aastaselt. Eesti lähiriikides oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2015. aastal järgmine: Lätis 26,5, Leedus 27,1, Soomes 28,8 ja Rootsis 29,2 aastat. Kõige nooremalt said oma esimese lapse aga Aserbaidžaani (23,6) ja Armeenia (24,6) naised. Keskmise vanuse puhul tuleb arvestada, et see sõltub mõneti ka vanusjaotuse ebaühtlusest – vanemaealisi sünnitajaid on arvuliselt rohkem kui nooremaealisi.

Kui paljud kuni 26-aastastest naistest said esimese, teise või koguni kolmanda lapse?

2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 67% juhtudest esimene laps, 27%-l teine laps ja 6%-l vähemalt kolmas laps.

03 (003)

1990. aastal oli esimesi lapsi kuni 26-aastaste naiste sünnitustes veidi vähem, seevastu teisi ja vähemalt kolmandaid lapsi mõnevõrra rohkem kui 2015. aastal. Selgub, et 25 aastat tagasi ei olnud noorelt ei teise ega ka kolmanda lapse saamine väga palju sagedasem kui praegu.

Abiellumine enne lapse saamist

Abielust sündinute osatähtsus kuni 26-aastaste naiste sünnitatud laste seas oli 2015. aastal 30%. 1990. aasta näitaja samas vanuserühmas oli 72%. Kui veel 25 aastat tagasi enamik naisi enne lapse saamist abiellus, siis tänapäeval ei ole see enam nii levinud. Näiteks korteri saamiseks või samas linnas töötamiseks pidi noorpaar abielus olema. Tänapäeval sünnib aga rohkem lapsi vabaabielust kui abielust.

Millistes maakondades on noorena sünnitamine rohkem levinud?

Kõige rohkem sündis 2015. aastal kuni 26-aastastel naistel lapsi Jõgeva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 58 ja 53 last tuhande naise kohta. Kõige vähem sündis noortel naistel lapsi aga Tartu ja Põlva maakonnas, kus tuhande noore naise kohta sündis 36 last. Ka Harju maakonnas on see näitaja teiste maakondade omast madalam (37). Võib järeldada, et suuremates linnades (Tallinn, Tartu) on koondunud rohkem noori naisi, kes on pühendunud õppimisele või karjäärile ning laste saamine pole nii noorelt veel prioriteet.

Synde_kuni_26_naise_kohta_2015

Sündide arv maakondades

2015. aastal sai mitteaktiivsetest kuni 26-aastastest naistest emaks 17%. Viljandimaal oli see näitaja 30%, Jõgevamaal 26% ning Lääne-Virumaal 24%. Neis maakondades on ka töötavate kuni 26-aastaste noorte osatähtsus väiksem kui Eesti keskmine. Harju ja Tartu maakonnas, kus sündide arv tuhande noore naise kohta oli üks väiksemaid, on ka mitteaktiivsete osatähtsus noorte emade seas väiksem – vastavalt 11% ja 16% ning töötavate osatähtsus keskmisest suurem. Seevastu (üli)õpilaste osatähtsus on Jõgeva ning Lääne-Viru maakonnas jällegi Eesti keskmisest suurem.

Noorelt emaks saamine rahvuse järgi

2015. aastal sündis tuhande kuni 26-aastase eesti rahvusest naise kohta 40 last ja vene rahvusest naise kohta 49 last. Vene rahvusest noor naine sünnitas seega tuhande kuni 26-aastase naise kohta üheksa last rohkem kui eesti rahvusest noor naine.

Kaunist peagi saabuvat emadepäeva!

Helerin Äär, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Töötavaks isikuks loetakse ka rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel olev naine, kui ta töösuhe on säilinud.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi

2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

Rahvastikuprognoos, nagu juba nimi ütleb, prognoosib rahvastiku tulevikku tõenäoliselt tulevikus toimuvatele eeldustele tuginedes. Prognoosimisel võetakse arvesse prognoosi tegemise ajal valitsenud tingimused ja trendid ning püütakse nendele tuginedes tulevikku ette näha. Järelikult tähendab tingimuste muutumine ka tuleviku muutumist ja vajadust uue prognoosi järele. Eestis leiab tihti avalikku kõlapinda arutelu, kas eestlastel on võimalik rahvana püsima jääda – räägitud on neljast lapsest naise kohta, väljarände piiramisest ja sisserände soodustamisest. Statistikaamet üritas vaadata, mis juhtuks, kui praegused trendid muutuksid veidi, ehk siis kui palju peaksid praegused sündimuse ja rändetrendid muutuma, et saaks rääkida kasvavast ja noorenevast rahvastikust.

Eesti rahvastikku iseloomustavad praegu järgmised demograafilised näitajad: vanusjaotuselt on 1980-ndate suured vanuserühmad jõudnud aktiivsesse sünnitus-, kuid ka rändeikka. Samas on vanuserühmad, mis on juba
20. eluaastate esimeses pooles, eelmistest tunduvalt väiksemad, sest
1990. aastatel oli Eestis sündimus eri põhjustel väga madal. Summaarne sündimuskordaja (TRF), mis näitab keskmist laste arvu naisel, on olnud viimased viis aastat (2009–2013) keskmiselt 1,64. Rahvastiku taastootmise taseme säilitamiseks peaks see olema aga 2,1. Summaarne sündimuskordaja on küll praegu pigem languses, kuid vaadates 15 aasta trendi, on näha siiski tõusu ja seda näitavad ka 2014. aasta andmed. Naised sünnitavad peamiselt vanuses 25–34. Oodatav eluiga sünnimomendil on meestel 73 eluaastat ja naistel 81. Igal aastal rändab Eestist välja paar tuhat inimest rohkem kui saabub, enamasti on kadu kõige suurem 20–39-aastaste hulgas. Mehi rändab välja vähem, aga tagasi tuleb rohkem, naiste rändesaldo on sügavamas miinuses kui meeste oma, st naised lähevad ja jäävad enam.

Järgnevalt on analüüsitud muutusi rahvastikus viie stsenaariumi korral, neist stsenaariumid nr 2–5 on positiivsed:

  • Stsenaarium nr 1: Trendid jätkuvad: praeguste sündimustrendide jätkumine koos tasakaalus välisrändega (lahkujaid ja saabujaid on võrdselt).
  • Stsenaarium nr 2: Sündimus suureneb: summaarne sündimuskordaja on suurendatud 2,1-ni, mis on rahvastikutaasteks vajalik tase.
  • Stsenaarium nr 3: Tagasiränne suureneb: sündimus ei suurene, aga toimub suuremamahuline tagasiränne.
  • Stsenaarium nr 4: Sündimus ja tagasiränne suurenevad: tagasirände ja sündimuse kasv.
  • Stsenaarium nr 5: Sündimus ja koguränne suurenevad: suurem sündimus ja tagasiränne ning uued sisserändajad.

Stsenaarium nr 1: Trendid jätkuvad

Praegune rahvastikuseis ja -trendid näitavad selget suunda vananemise ja vähenemise poole. Vananevas ühiskonnas väheneb sündivate laste arv. Osaliselt tuleb see sünnitusealiste naiste arvu vähenemisest, osaliselt sellest, et sündide arv jääb alla taastetaset – sündiv põlvkond on väiksem kui sünnitav. Praeguste trendide jätkudes väheneks rahvaarv 30 aastaga umbes 100 000 inimese võrra. Keskmine aasta sündide arv väheneb 10 aasta pärast 14 000-st 11 000-ni ja jääb sinna perioodi lõpuni. Surmade arv kasvab praegusest 15 000-st umbes 20 aastaga 18 000-ni, sest vanemaealiste põlvkonnad on järjest suuremad. Rahvaarvu iga-aastane vähenemine kasvab, jõudes paarituhandeselt miinuselt ligi –8000ni.

Stsenaarium nr 2: Sündimus suureneb

Kui sündimus oleks taastetasemel (TRF=2,1) ja välisränne tasakaalus, oleks 30 aasta jooksul rahvaarvu vähenemine poole väiksem. Esimesel viiel aastal oleks loomulik iive isegi 2000 inimesega aastas positiivne ja järgmisel viiel aastal enam-vähem tasakaalus. Edasi väheneks rahvaarv iga aasta kasvavalt umbes 2500–3500 inimese võrra. Umbes 25 aasta pärast hakkaks vähenemine peatuma – sündide ja surmade erinevus jääb järjest väiksemaks.

Stsenaarium nr 3: Tagasiränne suureneb

Teine oluline tegur sündimuse kõrval, mis mõjutab Eesti rahvaarvu, on välisränne. Kahe viimase rahvaloenduse soo-vanusjaotuse ja sündide-surmade statistika järgi saab välja arvutada, kes on Eestist aastatel 2000–2011 lahkunud. Välisrände tõttu on Eesti rahvastik sel perioodil vähenenud 42 500 inimese võrra. Lisades sellele 2012. ja 2013. aasta välisrände saldo, saab tulemuseks, et 1. jaanuariks 2014 oli möödunud 14 aasta jooksul välismaale lahkunud ligi 49 000 inimest rohkem kui Eestisse saabunud.

Rohkem on Eestist lahkunud naisi. Enamik lahkunutest on praegu 20–54-aastased, kõige rohkem on 30–34-aastaseid. Tänaseks on osa lahkunutest surnud, osa on ise olnud varem sisserännanud ja nende side Eesti kui kodumaaga võib olla nõrgem. Kui võtta eeldus, et edaspidi hakkavad lahkunud tagasi Eestisse tulema, on üsna selge, et see lõpetab vähemalt mõneks ajaks rahvaarvu vähenemise. Tagasirändav rahvastik vananeb vaadeldava kolmekümneaastase perioodi jooksul veelgi, kuid tuleb tagasi koos lastega. Mõned võib olla välispäritolu elukaaslane. Püstitatud hüpoteesi kohaselt naaseb kokku ligi 36 000 inimest ehk umbes 70% praeguseks lahkunutest, kuid kõik neist ei ole ise lahkunud vaid kaasa tulevad pereliikmed. Arvestades selle rahvastikurühma vananemist jääb väikeste laste arv iga aastaga väiksemaks. Samuti on arvestatud, et enamik rändab Eestisse 15 aasta jooksul (aastas keskmiselt 1400 inimest), ülejäänud 15 aastaga tuleb väiksem ja järjest vanemaealisem rahvastikurühm (aastas keskmiselt 900 inimest). Rändes on tavaliselt üle 75-aastaste hulk sedavõrd väike, et neid ei ole mudelisse lisatud.

Sellise variandi korral, kus sisseränne suureneb, kuid sündimus jääb praegusele tasemele, väheneb rahvaarv aeglasemalt kui esimese stsenaariumi puhul, kuid kiiremini kui sündide arvu suurenemise puhul. Esimesel viiel aastal tasakaalustab välisränne peaaegu negatiivse loomuliku iibe, kuid siis hakkab iga-aastane rahvaarvu vähenemine kiirenema. Kolmekümne aasta pärast väheneb rahvastik umbes 7000 inimese võrra aastas.

Stsenaarium nr 4: Sündimus ja tagasiränne suurenevad

Kui õnnestuks tekitada olukord, et kasvaks nii sündide arv kui ka sisseränne, saaks Eestist kiiresti kasvava rahvastikuga riik. Esimesel viiel aastal, mil sünnitusealised on veel suuremad vanuserühmad, kasvaks rahvastik iga aasta enam kui 3000 inimese võrra. Alles kümne aasta pärast hakkaks enam mõjuma väike sünnitajate põlvkond ja suur vanemaealiste põlvkond, mille tulemusel hakkab rahvaarv vähenema. Vähenemine on vaid 1000–3000 inimest aastas.

Stsenaarium nr 5: Sündimus ja koguränne suurenevad

Üldjuhul on muidugi nii, et kui oma inimesed tahavad tagasi tulla, siis ilmselt tuleks Eestisse ka uusi sisserändajaid. Viimase stsenaariumi kohaselt lisandub sisserändesse saldona 600 uut nooremaealist immigranti aastas – arvestades, et meil on rännet piirav kvoot ja osa saabujaid lahkub riigist. Kuigi ka siis hakkab 15 aasta möödudes rahvaarv ikkagi vähenema, jääb aastane vähenemine alla 2000 inimese ja pikemas perspektiivis jõuab rahvastik jälle kasvule.

Stsenaariumide võrdluse tulemused

Stsenaariumide võrdlus näitab, et kõigi variantide puhul rahvaarv 30 aasta jooksul küll väheneb, kuid sündimuse tõus ja positiivne sisseränne võimaldavad selle trendi pöördumist pikemas perspektiivis, kuid sündimuse püsimisel taastetasemel on näha vähenemise aeglustumist. Järeldus – positiivne sisseränne üksi ei kompenseeri kaugeltki loomuliku iibe langust.

Suurem sündimus kasvatab sündivat põlvkonda, kes omakorda hakkab sünnitama. Et aktiivne sünnitusiga on naistel üsna pikk – umbes 20 aastat (vähemalt on kujunenud selliseks viimasel paarikümnel aastal), väheneb väiksearvulise põlvkonna mõju (1990-ndatel sündinud põlvkond) sündide arvule. Suurenev sisseränne ei suurenda ainult olemasolevat rahvastikku, vaid mõjutab ka sündimust ja suremust. Erinevate stsenaariumide rahvastiku keskmise vanuse erinevus on 5 aastat. Kõige kõrgem on rahvastiku keskmine vanus juhul kui suureneb tagasiränne, aga ei suurene summaarne sündimuskordaja ja kõige noorem elanikkond on Eestis 30 aasta pärast juhul, kui suureneb ainult sündimus (ei toimu suuremat tagasirännet).

Ülaltoodust saab järeldada, et nende tagasihoidlike muutuste juures on kõige selgem mõju sündimuse kasvul. Ainult sisserände kasv lükkab rahvastiku vananemist lihtsalt natuke edasi. Taastetasemel püsivate sündimusnäitajate korral sünniks praegu Eestis 4000 last aastas rohkem. Kui sündimust toetab ka sisseränne, kasvaks sündide arv 500-700 lisanduva lapse arvel veelgi.

Kokkuvõte

Eesti rahvastik on liikumas ühes selges suunas. Rahvastikus toimuv nõuab riiklikul tasemel kohanemist. Tegutsemissuundi on mitu, kuid neist tuleb midagi välja valida ja tegutsema hakata juba nüüd. Statistikaameti poolt 2014. aastal koostatud rahvastikuprognoosi tulemused on nii mõneski mõttes hirmutavad, kuid neid ei pea võtma kui pöördumatut teed. Kujunev tegelikkus võib tulla nii parem kui ka halvem, sest sündmustel on kriitilises seisus komme kumuleeruda mingil hetkel kiiremas tempos, kuid kestnud trend võib jõuda ka punkti, kus asjad hoopis pöörduvad.

Käesolev uurimus näitlikustas sündide arvu kasvust, tagasirändest ja sisserändest tulevad võimalikud muutused rahvastikus. Sündide arvu kasv kas või kahe lapseni naise kohta annab kõige rohkem positiivseid tulemusi, seda toetaks noorte eestimaalaste tagasiränne ja uued sisserändajad. Puhas sisseränne rahvastiku noorendamiseks peaks olema kokku kümnetes tuhandetes, väiksem maht ei avaldaks olulist mõju. Sellise hulga sisserändajate koondumisega kaasneks aga ka probleeme.

Laste sünnitamist ei saa aga ette võtta riikliku tellimusena. Euroopas on riike, kus sünnib keskmiselt 2 last perre. Nendeks on Iirimaa, Prantsusmaa ja Island. Üle 1,75 lapse naise kohta on Põhjamaades, Suurbritannias ja Belgias. Rootsis tehtud uuringu järgi kasvas seal sündimus veel mõne aasta eest tänu sellele, et kõrgharidusega vanemad on järjest rohkem valinud väärtuseks pere ja lapsed. Riik on teinud sellise elustiili loomulikuks, lihtsaks ja toetatuks. Viimasel paaril aastal on nii Rootsis kui ka paljudes teistes riikides, kus eelnenud majanduskasvu tingimuses sündimus suurenes, sündimus aga taas pisut langenud (ka Eestis). Eestis jääb osa lapsi sündimata näiteks ka seetõttu, et meeste ja naiste hulk selles vanusrühmas on küll üsna võrdne, kuid piirkonniti tasakaalust väljas. Naised jätkavad meestest sagedamini haridusteed keskhariduse järgselt, seetõttu on linnades noori naisi palju rohkem. Maal ja väiksemates linnades on pereloomise vanuses mehi naistest rohkem. Elukohaerinevusega seonduva kõrval on seega teemaks ka hariduslik lõhe meeste ja naiste vahel ning maal asuvate erialast haridust nõudvate töökohtade sooline nihe meeste ametialade eelistamise suunas.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus „Rahvastiku areng“ (ilmus 30.09.2015) artiklis „Rahvastikuprognoosi tulemused Eestis ja maakondades“. Kogumiku eesmärk on võtta kokku Eesti ja maakondlike rahvastikuprognooside koostamisel tehtud töö. Kogumikus on kirjeldatud rahvastiku arengu ja püsimajäämise seisukohalt olulisi protsesse, mis määravad rahvastiku arvukuse, koosseisu ja paiknemise. Nendeks protsessideks on sündimus, suremus, välis- ja siseränne. Lisaks on kirjeldatud 2014. aastal valminud rahvastikuprognoosi eeldusi, metoodikat ja tulemusi.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Kvartalikiri kaas.pdf

Mullu oli enam kui tuhat sündi vähem

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.  

Statistikaameti andmetel sündis 2011. aastal 14 679 ja suri 15 244 inimest, mis on vastavalt 1146 sündi ja 546 surma vähem kui aasta varem. Sündide suure vähenemise tõttu oli sündide ja surmade arvu vahe ehk loomulik iive taas negatiivne (-565). 2010. aastal oli loomulik iive 35 inimese võrra positiivne, ehk sünde oli napilt rohkem kui surmasid. Ehkki eestlaste loomulik iive oli 2011. aastal jätkuvalt positiivne, siis suur langus toimus võrreldes varasema aastaga sellegipoolest — kui 2010. aastal ületas sündide arv surmade oma 1704 võrra, siis 2011. aastal vaid 878 võrra. Maakondadest oli iive positiivne vaid Harju- ja Tartumaal. 

Summaarne sündimuskordaja ehk keskmine laste arv naise kohta oli väiksem kui aasta varem (2011. aastal 1,52 ja 2010. aastal 1,64). Rahvastiku taastootmiseks peaks summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Laste saamine üha hilisemas eas on aasta-aastalt tõstnud naiste keskmist sünnitamisvanust. 2011. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 29,5 aastat ja esimese lapse sünnil 26,4 aastat. 

2011. aastal sõlmiti 5499 ja lahutati 3099 abielu, mis on võrreldes 2010. aastaga 433 abielu ja 110 lahutust rohkem. Nii naiste kui ka meeste keskmine vanus esmakordsel abiellumisel on iga aastaga tõusnud. 2011. aastal oli meeste keskmine esmasabiellumisvanus 30,8 aastat ja naistel 28,2 aastat. 

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis

Jaana Rahno, Statistikaameti analüütik

Eestlaste sündimus suureneb

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes.

2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate ütluse alusel.

Loomulik iive oli üle 20 aasta taas positiivne

Elussündide arv on püsinud viimastel aastatel samal tasemel, kuid vähenenud surmade arvu tõttu oli 2010. aasta loomulik iive esimest korda üle 20 aasta positiivne — sündide arv ületas surmade arvu 35 inimese võrra.

Viimati oli iive positiivne 1990. aastal, kui sündis 2773 inimest rohkem kui suri. Samaaegne sündide arvu kiire langus ja surmade arvu tõus kulmineerus 1994. aastal, kui negatiivne loomulik iive oli perioodi kõige suurem — sündis 8036 inimest vähem kui suri. Sealt edasi on sündide ja surmade arvu vahe pidevalt vähenenud.

Alates 2008. aastast on eestlaste loomulik iive taas positiivne ning 2010. aastal ületas eestlaste sündide arv surmade oma 1704 võrra. Viimati oli Eestis elavate teiste rahvuste iive positiivne 1990. aastal.

Eestlaste sünnid, surmad ja loomulik iive, 1990–2010

Eestlaste sünnid, surmad ja loomulik iive, 1990–2010

Rahvastiku taastootmiseks peaks sündimus tõusma

Summaarne sündimuskordaja 2010. aastal oli 1,64. Summaarne sündimuskordaja näitab keskmist elussündinud laste arvu naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid sama aasta sündimuse vanuskordajad. Rahvastiku taastootmiseks peab summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Seega peab rahvastiku taastootmiseks sündimus veelgi tõusma. Viimati oli summaarne sündimuskordaja taastootmise tasemel 1989. aastal. Viimase kahekümne aasta madalaim summaarne sündimuskordaja oli 1998. aastal, kui keskmine elussündinud laste arv naise kohta oli 1,28. Viimased neli aastat on summaarne sündimuskordaja Eestis olnud küllaltki stabiilne. 

Summaarne sündimuskordaja, 1990–2010

Summaarne sündimuskordaja, 1990–2010

Euroopa riikidest oli summarne sündimuskordaja 2009. aastal kõrgeim Islandil (2,23), Iirimaal (2,07) ja Prantsusmaal (2,00). Eesti naaberriikidest oli madalaim näitaja Lätil (1,31). Leedul 1,55, Soomel 1,86 ja Rootsil 1,94 last naise kohta.

Sünnitaja keskmine vanus tõuseb

Viimase paarkümne aastaga on Eestis sünnitaja keskmine vanus tõusnud. Naised soovivad enne lapse saamist omandada hariduse ja alustada töötamist. Seetõttu lükkub laste saamine edasi ja esimene laps saadakse järjest sagedamini kahekümnendate eluaastate lõpus ja hiljem.

2010. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 26,30 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünnil olenemata sünnijärjekorrast oli 29,34 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünnil on pidevalt tõusnud alates 1990. aastate algusest. Teiste Euroopa riikide põhjal võib järeldada, et see näitaja jätkab tõusu, sest mitmes riigis on ema keskmine vanus lapse sünnil üle 30 aasta. Soomes oli 2009. aastal ema keskmine vanus lapse sünnil 30,12 aastat ja Rootsis 30,69. Keskmiselt kõige vanemad sünnitajad on aga Liechtensteinis ja Iirimaal (vastavalt 31,26 ja 31,22 aastat).

 

Üle poole lastest sünnib väljaspool abielu

Eestis on vabaabielu väga populaarne kooseluvorm ja seetõttu on sündinud laste vanemad sagedamini vabaabielus kui registreeritud abielus. 2010. aastal sündis vaid 41% lastest abielus vanematele. Veel väiksem on abielust sündinud laste osatähtsus Islandil, kus 2009. aastal sündis 36% lastest registreeritud abielus vanematele. Eestis on abielust sündinud laste osatähtsus aastatega kogu aeg vähenenud, ehkki viimasel kolmel aastal on näitaja stabiliseerunud ja edasist langust pole toimunud.

Jaana Rahno, Statistikaameti analüütik

Rahvaarv püsib 1,34 miljoni piiril

Statistikaameti esialgsel hinnangul oli 2010. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 000. Vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Sünnid, surmad ja loomulik iive, 1991–2009

Loe veel