Tag Archives: suvi

Vihmavarjude ja veekindlate jalatsite import on tõusuteel

Muutliku Eesti suveilma kontekstis on paslik vaadelda veidi lähemalt vihmavarjude ja veekindlate jalatsite statistikat. Mis riikidest imporditakse ning kuhu eksporditakse veekindlaid jalatseid ja vihmavarje kõige enam?

Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal imporditud vihmavarjude ning säärisega kummist ja plastist veekindlate jalatsite kogus 200 000. Võrreldes varasema aastaga suurenes säärisega kummist ja plastist veekindlate jalatsite sissevedu 4% ning vihmavarjude sissevedu koguni 52%.

Veekindlad jalatsid on peamiselt Vene ja Hiina päritolu

Võrreldes 2010. aastaga oli veekindlate jalatsite sissevedu 2016. aastal üle kahe korra väiksem. Möödunud aastal Eestisse imporditud veekindlad jalatsid olid peamiselt Hiina ja Vene päritolu (vastavalt 33% ja 31% kogu veekindlate jalatsite impordist). Kuigi Eestisse imporditud jalatsid olid pisut rohkem Hiina kui Vene päritolu, siis keskmise hinna poolest oli Hiina päritolu veekindla jalatsipaari keskmine hind (7,4 eurot) ligi kaks korda kõrgem Vene päritolu jalatsipaari keskmisest hinnast (3,9 eurot).

Eestist eksporditi 2016. aastal üle 59 000 paari veekindlaid jalatseid, peamiselt eksporditi Lätti (54%), Norrasse (26%) ja Saksamaale (12%). Kokku veeti 2016. aastal veekindlaid jalatseid 11 riiki ning jalatsipaari keskmine hind oli ligikaudu 20 eurot. Iga neljas Eestist eksporditud veekindel jalatsipaar oli Eesti päritolu.

Vihmavarjud jõuavad Eestisse põhiliselt Hiinast

Perioodil 2010–2015 imporditi Eestisse aastas 106 000–154 000 vihmavarju, kuid rekordiliselt suur kogus vihmavarje (üle 200 000 tükki) imporditi Eestisse just 2016. aastal. Üldjuhul on vihmavarjude sisseveo kõrghooaeg jäänud augustisse ja septembrisse, kuid erandiks oli 2016. aasta, kui vihmavarje imporditi enim mais ja juulis. Viimastel aastatel on Eestisse pigem imporditud teleskoopvarrega vihmavarje. Kui 2010. aastal sisseveetud vihmavarjudest oli teleskoopvarrega 39%, siis 2016. aastal sisseveetud vihmavarjudest oli teleskoopvarrega koguni 72%. Peamiselt on Eestisse saabunud vihmavarjud Hiina päritolu. 2016. aastal Eestisse imporditud Hiina päritolu vihmavarjude osatähtsus oli 86% ning sisseveetud Hiina päritolu vihmavarju keskmine hind oli 2,5 eurot.

Möödunud aastal eksporditi Eestist üle 9000 vihmavarju ning peamiselt eksporditi neid Venemaale (57%), Leetu (20%) ja Lätti (18%). Kokku eksporditi 2016. aastal Eestist vihmavarje kaheksasse riiki.

19 (004)

Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik

Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata VK2162: KAUPADE IMPORT KAUBAKOODI (KN 8-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI, 2016 (KUUD)

VK2161: KAUPADE EKSPORT KAUBAKOODI (KN 8-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI, 2016 (KUUD)

Metoodika

Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoode:

6401 92 – Veekindlad jalatsid, säärisega, mis katab pahkluu, aga ei kata põlve, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid (v.a tugevdatud metallist ninatsiga, ortopeedilised jalatsid, uisusaapad koos uiskude või rulluiskudega ning mänguasjade jalatsid).

6601 91 00 – Teleskoopvarrega vihmavarjud (v.a mänguvihmavarjud).

6601 99 – Vihmavarjud ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud) (v.a teleskoopvarrega vihmavarjud, aiavarjud jms ning mänguvihmavarjud).

Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel

Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest.

Jäätisetoodang ja selle eksport on viimastel aastatel kahanenud, samal ajal kui import püsib suhteliselt muutumatuna. Kui 2010. aastal toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist, siis võrreldes selle ajaga on toodetud jäätise kogus aasta-aastalt vähenenud. Et ligi pool toodetud kogusest eksporditakse, siis sarnaselt toodangu vähenemisega on kahenenud ka jäätise eksport.

2016. aastal eksporditi Eestist jäätist 13 riiki ja nelja maailmajakku. Peamiselt jõuab Eesti jäätis aga lähiriikidesse ning 2016. aastal läks 97% kogu jäätise ekspordist Balti riikidesse ja Soome. Samamoodi jõuab impordituna Eestisse peamiselt Läti, Leedu, Soome ja alates 2013. aastast ka Poola jäätis. Ühtekokku tuuakse Eestisse jäätist 14 Euroopa riigist.

Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest ekspordikogusest, ent aastate võrdluses on näha, et viimastel aastatel on ekspordihooaeg laienenud ka kevadesse ning algab juba märtsis-aprillis.

joonis

Kui võrrelda toodangu ning ekspordi ja impordi suhet, siis saab eeldada, et Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.

170608_j@@tis_aasta_kohta_veeb_est

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodi 2105 – jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota.

Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata tabelit VK201: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBAKOODI (KN 4-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)

Toodangu andmed põhinevad kaubakoodil 10521000072 – jäätis, mahlajää jm jäätoit, ka sorbett (mahlajäätis). Detailsemad andmed statistika andmebaasis, vaata tabelit TO030: TÖÖSTUSTOODETE TOOTMINE (KUUD) ja TÖÖSTUSTOODANG TÖÖSTUSTOODETE LOETELU (TTL) JÄRGI