Tag Archives: tööränne

Kui paljusid elanikke mõjutab Haabersti ringristmiku ehitus?

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ristmikku, ligi 60 000 inimest. Iga päev läbib tööle jõudmiseks Haabersti ristmikku hinnanguliselt 21 000 inimest.

Haabersti ring on oluliseks sõlmpunktiks Tallinna liikluses. Sealt saab alguse Rannamõisa tee, mis on oluliseks tuiksooneks eeslinnastunud piirkondadele Tabasalu ja Vääna suunal. Seda läbib Paldiski maantee, mis ühendab Keilat ja Paldiskit Tallinnaga. Ka Õismäe elanikest suur osa läbib teel kesklinna seda ristmikku. Seega on Haabersti ringristimik sõlmpunktiks kogu Tallinna läänepoolsele tagamaale.

Kuna Haabersti ring on olnud liiklusõnnetusterohke liiklussõlm ning on tuntud suurte ummikute poolest tipptundidel, on selle renoveerimist oodatud aastaid. Tänavu mais algasid Haabersti ringristmiku ümberehitustööd, mis peaksid kestma 2018. aasta septembrini. Kui paljusid elanikke need ümberehitustööd mõjutavad? Analüüsis on arvesse võetud Tallinna töörände tagamaa need piirkonnad, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ringristmikku.

Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust Tallinna kesklinna jõudmiseks tuleb läbida Haabersti ristmik, elas 1. jaanuaril 2017. aastal ligi 60 000 inimest. Kõik nendest iga päev Tallinnasse ei tule. Hinnangu igapäevaselt Tallinnas tööl käivate elanike arvu kohta saab 2011. aasta rahvaloenduse töörände andmetele tuginedes. Nende põhjal käib antud piirkonnast Tallinnasse tööle ligi 19 000 inimest. Lisaks neile käivad Tallinnas lasteaias või koolis lapsed ja noored ning mittetöötavad elanikud, kes käivad pealinnas erinevaid teenuseid tarbimas. 2017. aastaks on see arv tõenäoliselt suurem, sest eeslinnastumisprotsess on jätkunud ja tagamaa ning linna äärealade rahvaarv suurenenud. Lisaks liigub hulk inimesi ka vastassuunas Tallinnast välja. Rahvaloenduse andmetel käis Tallinnast Harku valda tööle 1200, Keila linna 450 ja Keila valda 120 inimest. Tõenäoliselt läbib ka nendest suur osa Haabersti ringristmikku. Seega ligikaudu 21 000 inimest läbib teel tööle Haabersti ringristmikku.

Kuidas liigelda kui Haabersti ring on suletud?

Ringi paiknemine üsna mere ääres kahandab ümbersõiduvõimalusi. Pakun välja ruumianalüüsi, mis arvestab teede olemasolu, ent mitte nende läbitavust või suurust. Rannamõisa teed mööda linna sisenevale 16 000 elanikule on alternatiivne lühim tee kesklinna mööda Vabaõhumuuseumi teed, mis niigi on kesklinna jõudmiseks lühim tee 6000 Kakumäe elanikule. Keila poolt mööda Paldiski maanteed liiklejatele (neid on hinnanguliselt 44 000) on alternatiivseim lühim tee Kadaka tee. Kui vähendada tagamaad ainult Keilani, väheneb Paldiski maanteed mööda potentsiaalsete liiklejate arv 23 000-ni. Sõpruse puiestee ja Pärnu maantee on alternatiiviks vaid paarisajale liiklejale.

Kõigi 60 000 elaniku summaarne teekond kodust Tallinna kesklinna läbi Haabersti ringristmiku on 207 000 km. Kui ringi läbida ei saa, pikeneb see teekond 13 000 km võrra.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf

Statistikaametilt saab ruumianalüüse tellida tellimustööde hinnakirja alusel. Vaata tehtud töid siit.

Mil määral kattub vanemate töö- ja laste koolitee?

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Analüüsis jätame tõmbekeskuste määramise temaatika kõrvale, juttu tuleb töörände andmete alusel paika pandud tõmbekeskustest – linnalistest asulatest, mis on praegu suuremal või väiksemal määral töökohtade koondumispaigaks, ning keskendume hoopis tõmbekeskuste mõjualade määramisele ning töö- ja haridusrände mustrite sarnasuste ja erinevuste leidmisele.

Eestis on 27 linnalist asulat, mida võib inimeste tööalaste liikumismustrite põhjal nimetada tõmbekeskusteks. Nende tõmbekeskuste hulka kuuluvad suured regionaalsed tõmbekeskused Tallinn ja Tartu, ülejäänud 13 maakonnakeskust ning lisaks veel üksjagu väiksemaid, ent ümberkaudsete elanike jaoks töökohtade koondumispaigana olulisi linnalisi asulaid. Iga tõmbekeskuse ümber tekib toimepiirkond nendest kantidest, mille elanikud on tõmbekeskusega töökohtade ning era- ja avalike teenuste tarbimise kaudu seotud. Toimepiirkonna rahvaarv võiks olla piisavalt suur, et rahvastiku vähenemise trendi valguses ka pikaajalises perspektiivis piirkonna elanikkond ja majanduselu säiliks. Nii võiks selle piiriks seada näiteks 5000 elanikku (keskus koos tagamaaga). Vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondi on pooltes maakondades kaks. Üks, mis on enamasti rahvaarvult suurem, tekib maakonnakeskuse ümber. Teine – väiksema mõjualaga toimepiirkond – mõne pisema tõmbekeskuse ümber. Ent on ka maakondi, mille territooriumi katab üks suur toimepiirkond. Sellisteks näideteks on Pärnu, Viljandi, Võru ja Kuressaare toimepiirkond.

Toimepiirkonnad moodustuvad niisiis töörände alusel ja annavad ettekujutuse, millise linnalise asulaga on ümberkaudsetes kantides elavad inimesed pendelrände kaudu seotud. Kui aga töötava rahvastiku jaoks on atraktiivseks pendelrände sihtkohaks peamiselt suuremad linnad, siis kuidas on lood õpilaste ja haridusrändega.

Kas sama elukoha töötav ja õppiv rahvastik liigub samasse sihtkohta?

Rahvaloenduse andmed näitavad, et gümnaasiumiõpilaste haridusrände sihtkohaks on enamasti kodu lähedal asuv kool ja siinkohal ei ole õpilaste liikumisel takistuseks maakonna- ega omavalitsusüksuse piirid. Tihti ei toimu haridusränne ka töörände alusel määratud toimepiirkonna piirides. Olgugi, et igas toimepiirkonnas asub gümnaasium, mõnes on neid mitu. Kui teises toimepiirkonnas asuv gümnaasium on kodule lähemal, käiakse koolis seal.

Loomulikult jääb sarnaselt töörändele ka haridusrände puhul kehtima seaduspära, et suured linnad tõmbavad enim. Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, Rakverre, Kuressaarde käivad gümnasistid kooli nii oma maakonna kaugematest kantidest kui ka teistest maakondadest. Kodukohast kaugel käivad koolis ka rahvaloenduse toimumise hetkel ainsate riigigümnaasiumide – Noarootsi Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi – õpilased. Ent arvuliselt on pikki vahemaid pendeldavaid õpilasi siiski vähe. Suurte toimepiirkondade sees kerkivad esile väiksemad asulad, kus asuvad koolid. Näiteks Võru toimepiirkonnas on Võru linna kõrval gümnaasiumiastme õpilaste rände sihtkohaks veel Antsla vallasisene linn ning Varstu, Vastseliina ja Parksepa alevik. Niisiis kui töötav rahvastik liigub pigem Võru linna suunal (väiksemateks keskusteks on ka Antsla vallasisene linn ja Vastseliina alevik), siis haridusrände sihtkohti on toimepiirkonnas märksa rohkem.

Erinevused vanemate töötee ja laste koolitee vahel on märgatavad ka Põhja-Eestis Tallinna ümbruses. Mitmed Harjumaa naabermaakondade kandid kuuluvad Tallinna toimepiirkonda – sealsete elanike peamine töörände sihtkoht on pealinn. Ent nende maakondade gümnaasiumiõpilaste jaoks on peamiseks haridusrände sihtkohaks siiski oma maakonna kool. Näitena võib tuua Rapla maakonna, kus Kohila, Märjamaa, Kehtna, Kaiu ja Käru vallas asuvate kantide hõivatuist suur osa pendeldab tööle Tallinnasse. Samal ajal suunduvad peamised õpirände vood neist kantidest kas Kohilasse, Raplasse või Märjamaale.

Mitme toimepiirkonna piiril asuvatesse koolidesse pendeldab õpilasi tavaliselt erinevatest toimepiirkondadest. Heaks näiteks on siin Kadrina Keskkool, mis asub Tapa ja Rakvere toimepiirkonna piiril ning kuhu käib õpilasi kooli nii Rakvere, Tapa kui ka Tallinna toimepiirkonna kantidest. Siingi on hästi näha, et kui nende kantide hõivatute tööränne viib neid kas Tallinna, Tapa või Rakvere suunas, siis õpilased käivad koolis pigem kodu lähedal Kadrinas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õpilaste koolitee ja täiskasvanute töötee enamasti ei kattu – liikumised ei toimu tihti sama toimepiirkonna piirides ning ei ole, erinevalt töörändest, peamiselt suurte linnade suunalised. Haridusrände analüüsi tulemused kinnitavad tugevate tõmbekeskuste mõju – seal käib koolis õpilasi peaaegu kõikidest maakonna kantidest. Eriti tugeva tõmbejõuga on Tallinna ja Tartu koolid. Ent kõige olulisem faktor, mis määrab õpirände, on kooli kaugus kodukohast. Suurem osa gümnasiste õpib kodu lähedal väiksemas keskuses asuvas koolis ja ei pendelda pikki vahemaid. Õpirände suundumused näitavad väikeste keskuste olulisust, tõstes esile asulad, mis töörände seisukohalt tõmbekeskuseks ei sobi, kuid kus asuv gümnaasium kasvatab sealset päevarahvastikku olulisel määral.

Kant ehk paikkond – selles analüüsis vaadeldi töörännet kantide tasandil. Kant moodustub asustusüksusest või nende grupist ja on väiksem üksus kui kohalik omavalitsusüksus.

Põhjalikum ülevaade tõmbekeskustest ja toimepiirkondadest Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2014 artiklis „Toimepiirkonnad Eestis“ (ilmus 30.09.2014).

Anu Tõnurist, Statistikaameti peaanalüütik

Tallinnast väljapoole käib tööl 35 000 pealinlast

2011. aasta rahvaloenduse andmetel käib Tallinnast mujale omavalitsusse tööle rohkem kui 35 000 inimest ehk ligi 9% pealinna elanikest.

„Postimees“ kirjutas hiljuti põneva loo teemal, et Tallinnast väljapoole on ühistranspordiga raske tööle pääseda, kuna vastavaid liine pole.  2011. aasta rahvaloendus andis töörände kohta  põhjaliku andmestiku, sellele tuginedes saab öelda, et Tallinnast väljapoole tööl käivate pealinlaste töörände peamiseks sihtkohaks on Rae vald, sest just seal asub palju logistikakeskuseid, suuri ladusid ja tootmistehaseid, mis annavad tööd sadadele inimestele. Tallinnast käib Rae valda (peamiselt Jüri alevikku) tööle 3548 inimest ehk 1,9% Tallinna hõivatutest. Kõige rohkem inimesi käib Rae valda tööl Lasnamäelt (1223), Mustamäelt (551) ja Põhja-Tallinnast (440).

Tallinnast liigub üksjagu inimesi tööle veel Maardu linna (2354 inimest), Viimsi (1642), Harku (1187), Saue (1091) ja Saku (1004) valda.

Milliseid olulisi tööalase pendelrände sihtkohti veel Harjumaal leidub?

Kui jätta Tallinnast väljapoole liikujad vaatluse alt välja, siis leidub Harjumaal veel väiksemaid, kuid samuti olulisi, tööalase liikumise trajektoore. Näiteks Keila linna käib iga päev tööle ligikaudu 400 Keila valla ja üle 220 Vasalemma valla elaniku. Ka Tallinnast liigub Keilasse tööle ligikaudu 450 inimest. Oluliseks pendelrände sihtkohaks on Keila linn veel Harku (139), Nissi (132) ja Saue (145) valla elanikele ning Paldiski linna elanikele (186).

Maardu linnas käib tööl üle saja Jõelähtme ja Viimsi valla elaniku. Maardu linna enda elanikud liiguvad aga tööle peamiselt Rae (239), Viimsi (282) ja Jõelähtme (244) valda.

Saue linn on oluliseks töörände sihtkohaks Keila linna (159), Saue valla (149) ja Tallinna (553) elanikele.

Arvestades omavalitsusüksustest Eesti tugevaimasse tõmbekeskusesse Tallinna iga päev töölkäivate inimeste suurt hulka, võivad Tallinnast väljapoole suunduvad tööalased liikumised tunduda väiksemahulised. Samas logistikakeskuste ning suurte tootmisettevõtete kolimine (või juba asumine) pealinna linnasüdamest väljapoole on tänapäeval tavapärane nähtus. Nii on ettevõtjatele mugavam, sest kaupade transportimiseks ei pea suurematele maanteedele jõudmiseks läbima linnaliiklust, ning tekib võimalus kulude kokkuhoiuks, sest krundi hind väljaspool linna on odavam.

Niisiis on inimeste tööalase liikumise detailsed andmed täiesti olemas ja Statistikaameti veebilehel kõigile huvilistele kättesaadavad. Loodame, et olemasolev statistika on maakondliku transpordivõrgu planeerimisel ja ühistranspordi korraldamisel abiks ning aitab Tallinna lähivaldade ettevõtetel leida pealinna elanike hulgast sobivat tööjõudu.

Anu Tõnurist, Statistikaameti peaanalüütik