Tag Archives: turism

Suveturist väisab peamiselt Eesti linnu

Eesti turismi kõrghooaeg on suvi, kui kolmel suvekuul kokku peatub majutusettevõtetes ligi 40% kogu aasta jooksul majutatud sise- ja välisturistidest. Suvekuudel on nii sise- kui ka välisturistide seas eelistatuimad sihtkohad Tallinn, Pärnu, Tartu ja Kuressaare.

Statistikaameti andmetel peatus 2016. aasta juunis, juulis ja augustis Eesti majutusettevõtetes kokku 1,25 miljonit sise- ja välisturisti, neist ligi kaks kolmandikku olid välisturistid. 64% suvekuudel majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistidest peatus Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Kuressaares. Enamik Eesti majutusettevõtetes peatuvatest välisturistidest jäävad Tallinna, vaid veidi üle kolmandiku neist jõuavad kolmel suvekuul majutusettevõtetesse, mis asuvad väljaspool pealinna. Siseturistide hulgas Tallinn nii populaarne ei ole. Tallinnas ületas majutatud välituristide arv siseturistide oma ligi kümme korda. Ka Pärnus, Tartus ja Kuressaares on majutatud välisturistide arv suurem siseturistide omast.

Valdadest peatuvad välisturistid sagedamini Vihula, Viimsi ja Lääne-Saare vallas, siseturistid väisavad rohkem Otepää, Vihula ja Varbla valla majutusettevõtteid.

Turism_suvi_2016_TOP_valis2

Kesk-Eesti valdade (Jõgeva, Järva, Rapla ja ka Viljandi maakonna vallad) majutusettevõtetesse jõuavad välisturistid harvem. Jõgeva ja Järva maakond jääb suveturistide jaoks enamasti läbisõidukohaks.

Turism_suvi_2016_TOP_Est2

tabel

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Kuidas valida ettevõttele võimalikult edukat asukohta?

Kuhu on kõige mõttekam oma ettevõtet rajada? Kust ma teada saan, kus asub just minu ettevõtte sihtrühm? Nendele ja paljudele teistele sarnastele küsimustele vastuse leidmisel tuleb appi Statistikaamet asukohapõhise statistikaga.

Et tänavuse Tallinna Ettevõtluspäeva teema oli „Äri kui elamus“, valis Statistikaamet oma analüüsiks just maitseelamuse näite – kuidas valida Tallinnas käsitööõlle pruulikoja ja degusteerimissaali võimalikku asukohta, kui sihtrühma puhul on ette antud järgnevad parameetrid: „mehed ja naised, 18–55-aastased, kenad, vabad ja abielus, võib lapsi olla, elab pigem linnas, töö on hea, loominguline ja tasuv, auto on „räim“, pigem sõidab rattaga, puhkavad tihti ja palju, rõivad on disainerid ja kaltsukast, hobid on discgolf, rattasõit ja käsitööõlu, haridustase on kõrgharidus“? Lisaparameetrina tuli arvestada ka turistide osatähtsust Tallinnas.

Etteantud parameetrite alusel kaardistas Statistikaamet sisendandmed, mille tulemus on toodud lisatud tabelis 1. Mustaga märgitud parameetrid on Statistikaametil kõige detailsemal tasemel (ehk hoone aadressi täpsusega) olemas. Sinise kirjaga parameetrid on n-ö tuletatud parameetrid, mida kasutati analüüsile lisandväärtuse andmiseks. Punasega märgitud parameetrid on sellised mida Statistikaametil ei ole, kuna need põhinevad kas subjektiivsel hinnangul või on sellised andmed, mida Statistikaamet otseselt ei kogu. Seepärast jäid need parameetrid ka analüüsist välja.

tabel

Nii 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) kui ka eesseisva registripõhise loenduse põhjal saame päris hea ülevaate rahvastiku sotsiaal-majanduslikust taustast. Et nimetatud andmed on seotud konkreetsete aadressidega, saame suurema osa inimesi ruumis väga täpselt paika panna. Mis omakorda võimaldab Statistikaametil teha detailseid ruumianalüüse, kus rahvastiku paiknemist kombineeritakse teiste valdkondade andmetega.

REL 2011 andmete põhjal arvutati pruulikoja analüüsi esimeseks sisendiks sotsiaal-majanduslik komponent (kaart 1), mis sisaldas tabelis 1 toodud viite sotsiaal-majanduslikku parameetrit. Tulemused on kujutatud Tallinna 500m x 500m ruutkaardil, millelt eristuvad peamised magalapiirkonnad Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ja Stroomi kandis ning mõned üksikud kõrgema inimeste osatähtsusega ruudud Kesklinna ning Kristiine linnaosas. Et nimetatud piirkondades ongi rahvastiku paiknemine tihedam just suurte kortermajade paiknemise tõttu ning sihtrühma sisendparameetrid kitsendasid kogurahvaarvu kõigest suhteliselt laia vanuserühma, haridustaseme ning töö iseloomu kaudu, on selline tulemus igati loogiline.

Analüüsi sisendparameetrites mainiti korduvalt jalgratta osatähtsust, seega arvutati teiseks komponendiks just jalgrattateede osatähtsus konkreetses ruudus (kaart 2). Andmete kiire kättesaadavuse kaalutlustel kasutati Tallinna jalgrattateede kihti, mille alusel arvutati jalgrattateede kogupikkus konkreetses ruudus. Mida tumedam on ruut, seda tihedamalt/rohkem on jalgrattateid konkreetses ruudus. Tegelikult kajastab selline komponent pigem jalgrattaga sõitmise võimalust, mitte otseselt seda, kui palju jalgrattaga sõidetakse. Seega võiks edaspidi sarnase sisendi arvutamisel kaaluda näiteks Statistikaameti tööjõu-uuringu andmete kasutamist, mis kajastavad teiste hulgas näiteks ka seda, kui palju hõivatutest käib tööl jalgratta, mopeedi, mootorrattaga.

Kolmanda komponendina arvestati turistide arvu Tallinnas, mis tuletati Statistikaameti kogutavatest Tallinna majutusasutuste andmetest. Antud näite puhul võeti arvesse kõikide välismaalaste ööbimiste koguarvu Tallinna majutusasutustes. Et algandmed on punktipõhised ja kajastavad pelgalt turistide ööbimiskohti, mis aga ei võrdu üldjuhul turistide kogu liikumistrajektooriga, siis oli vaja nende alusel tuletada ruutudele väärtused sõltuvalt sellest, kui palju majutuskohti konkreetse ruudu lähenduses asus. Selleks kasutati kauguse pöördväärtusel põhinevat interpoleerimise meetodit ning eeldust, et mida tihedamalt asuvad suure ööbimiste arvuga majutusasutused, seda tõenäolisem on turistide liikumine antud piirkonnas. Saadud tulemusi kajastab kaart 3, mis näitab, et Kesklinn sh Vanalinn ning Kalamaja vanalinna poolne osa eristuvad oma kõrgemate väärtuste poolest selgelt teistest piirkondadest.

Et jalgrattateede komponenti ei peetud lõpliku sihtrühma asukoha määramisel niivõrd oluliseks kui teisi komponente, lähtuti koondindikaatori arvutamisel järgnevast:

  • komponent: sotsiaal-majanduslik indikaator – indikaatori väärtus*1
  • komponent: jalgrattateede indikaator – indikaatori väärtus*0,3
  • komponent: Turismiindikaator – indikaatori väärtus*1.

Lõpptulemust kajastab kaart 4, kus on kombineeritud eespool kirjeldatud kolme komponendi väärtused kokku üheks sihtrühmaindikaatoriks. Lisaks on tulemuste tõlgendamise lihtsustamiseks kuvatud pruulikoja praegused müügipunktid koos 500m teeninduspiirkondadega ja suuremad kaubanduskeskused. Mis me antud kaardist välja loeme?

  • Esiteks seda, et turismiandmete lisamisel sai kaalu juurde Kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirkond, kus reaalselt liigubki palju turiste ning seeläbi on seal ka reaalne nõudlus suurem;
  • Teiseks seda, et praeguste müügipunktide ja nende teeninduspiirkondadega on pruulikoda katnud suurema osa kõrgema sihtgrupi indikaatori väärtusega ruutudest Kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirkonnas;
  • Kolmandaks seda, et nii Mustamäel, Lasnamäel kui ka Stroomi kandis esineb kõrge sihtrühma indikaatori väärtusega ruute, aga pole ühtegi toodangu müügipunkti;

Arvestades nimetatud tulemusi, võiks alustavale pruulikojale soovitada järgmist:

  • Uurida oma toodangu müügivõimalusi näiteks ka Mustamäe ja Lasnamäe mõnes suuremas keskuses. Kui nimetatud keskustes on juba olemas mõni pood, mis näiteks käsitööõlut müüb, siis proovida oma toodangut sinna poodi müügile saada. Kui päevakorras oleks enda müügipunkti avamine, siis oleks vaja teha veel põhjalikum analüüs tarbija ostueelistuste kohta nimetatud piirkondades.
  • Arvestades praeguseid müügipunkte ja neid kõrge sihtrühma indikaatoriga ruute, mis ei lange praeguste müügipunktide teeninduspiirkondadesse, võiks üks potentsiaalne pruulikoja ja degusteerimissaali asukoht olla Pelgulinna/Stroomi kant. Konkreetsem asukoht sõltub juba seal olevate vabade rendipindade olemasolust.
  • Teostada praeguste müügipunktide teeninduspiirkondade raames eraldi turuanalüüs, et saada teada, kas Kesklinna-Kalamaja piirkonnas oleks turgu veel ühele müügipunktile (antud juhul siis pruulikoda ise koos oma degusteerimissaaliga);
  • Kombineerida sihtgrupi indikaatori väärtusi tühjade rendipindade andmetega (rendipinna suurused, hinna ja seisukorra suhe jne).

Kreet Solnask, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Statistikaametilt saab ruumianalüüse tellida tellimustööde hinnakirja alusel. Vaata tehtud töid siit.

 

Hooajalisus majutussektoris

Kätte on jõudnud puhkuste aeg. Kui olulised on suvekuud Eesti majutusasutustele ning kas selle hooaja tähtsus on viimase 20 aasta jooksul muutunud? Kas majutusasutuste sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem?

Eesti turismi- ja majutussektoris valitseb keeruline, kuid samas huvitav ning väljakutseid pakkuv aeg. Turuosalisi hoiavad pinges nii majutusasutuste planeeritav käibemaksutõus, majutusteenuse vahendamise portaalide (nt airbnb.com ja booking.com) kasvav populaarsus, uute tegutsejate tulek (nt Hiltoni hotell Tallinnas), sekeldused kodumaiste lennufirmade ümber (Estonian Air/Nordic Aviation Group ja Avies) kui ka lihtsalt tihe konkurents koduturul ning ka naaberriikidega.

Eeskätt klimaatiliste olude, aga ka töö- ja koolikorralduse sunnil peavad kodumaised majutusasutused toime tulema turismi sesoonsusega. Tegevustulemust hinnatakse rahalises väärtuses, kuid hooajalisuse mõõtmiseks on sobiv indikaator ka külastajate arv. Riigi seisukohalt on seda numbrit ehk kergemgi jälgida, kuna turismiga kaasnevate kaudsete mõjude kokkulugemine pole lihtne tegevus. Samas (peaaegu) vaba liikumine Schengeni viisaruumis teeb väliskülastajate lugemise üpris keeruliseks ning tuleb arvestada, et tahes tahtmata pole kõiki liikumisi võimalik kajastada, rääkimata riigisisestest. Siiski on turistide arvu mõõtmiseks mitmeid erinevaid võimalusi – sadamate ja lennujaamade andmed, küsitlusuuringud piiriületusel, mobiilpositsioneerimise andmed ning majutusasutustelt kogutud teave.

Statistikaameti andmetel on aastatel 1996–2015 majutusasutustes ööbinud turistide arv uuritava 20 aasta jooksul pidevalt kasvanud (kui jätta arvestamata majanduskriisi tõttu kogetud lühiajaline langus 2009. aastal). Kui 1996. aastal registreeriti 587 900 majutatut, siis 2015. aastaks tõusis see 3,1 miljonini, mis on rohkem kui viiekordne kasv.

Kuidas on aja jooksul muutunud hooajalisus? Selgub, et keskmist ületab tavapäraselt üksnes periood maist augustini ning aastate jooksul on antud vahemik lühenenud.

Selleks, et paremini mõista, kas pikas plaanis on aasta jooksul majutatute arv tasakaalustunud, saab võrrelda kõrg- (juuni–august) ja madalhooajal (jaanuar–märts) majutatute osatähtsuse muutust majutatute koguarvus. Andmete analüüsist selgub, et märkimisväärseid muutusi pole kummalgi juhul toimunud. Siiski võib märgata, et aastatel 1996–2004 konkreetse aasta jooksul suvekuudel majutatute osatähtsus majutatute hulgas kasvas. Pärast seda on toimunud väga aeglane, kuid järk-järguline langus. Talvehooaja puhul on lood vastupidised, kuigi mõnevõrra väiksemas ulatuses. Seega, hooajavahelised erinevused on tasapisi vähenenud ning nähtust võib riigi turismimaastikule positiivseks pidada.

Kas majutusasutuste sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem?

Selgub, et päris nii see pole. Võrreldes Eurostati andmeid 2015. aastal majutatute arvu kohta kuude kaupa Euroopa riikides, tuleb välja, et hooajalisust esineb ka teistes riikides ning mitmeski märksa olulisemalt kui Eestis. Iseäranis märkimisväärsed kontrastid on Horvaatias, kus augustis on majutatute arv enam kui kolm korda suurem kui aasta kuu keskmine ning jaanuaris enam kui kaheksa korda väiksem. Horvaatia jaanuari näitaja on omakorda rohkem kui 27 korda väiksem kui augusti oma. Taustaks olgu öeldud, et niivõrd drastilise erinevuse puhul pole tegemist ühe aasta anomaaliaga, vaid suur erinevus leidis aset ka varasematel aastatel. Eesti asukoht antud võrdluses asub riikide keskel – juuli näitaja on jaanuari näitajast ligi kolm korda kõrgem.

Kui teistes vaatluse all olevates riikides on kõrgeima majutatute arvuga kuu kas juuli või august, siis Serbia puhul oli selleks 2015. aastal mai. Siiski saab suvekuid kõikide riikide puhul pidada kõrghooajaks.

Kõikide vaatluse all olevate riikide puhul on suurima majutatute arvuga kuu näitaja vähemalt kaks korda kõrgem väikseima näitajaga kuu arvust. Väiksemad erinevused esinevad näiteks Serbias, Saksamaal ja Slovakkias.

Kui võrrelda riikide pingerida suvekuudel majutatute tähtsuse järgi, selgub, et Eesti asub keskmike hulgas. Ka naaberriigid Läti, Leedu ja Soome asetsevad samal pulgal.

Kokkuvõttes, turismi hooajalisus ei ole mitte üksnes Eesti mure, vaid vaevab ka teisi Euroopa riike ning mitmeidki hoopis tõsisemalt. Samas on probleem Eestis viimasel kümnendil mõnevõrra leevenenud (arvatavasti on abiks olnud näiteks spaa- ja konverentsiturismi populaarsuse kasv). Siiski, eeldades, et drastilist kliimamuutust ning sellest johtuvalt harjumuspärase elukorralduse muutust järgnevatel aastatel ei toimu, tuleb majutusasutustel hooajalisusega ka edaspidi rinda pista.

Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik

Mõisted

Majutatu – turist ehk ööbiv külastaja, kes veedab vähemalt ühe öö majutusettevõttes.

Majutusettevõte – majandusüksus, mille kaudu osutab ettevõtja oma majandus- või kutsetegevusega majutusteenust. Majutusettevõtte liigid on järgmised: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ning kodumajutus. 

Kaasatud on nii siseturistid kui ka välisriigist pärit turistid.

 

Kümne Euroopa Liidus oldud aastaga on Eesti turism jõudsalt edenenud

Statistikaameti andmetel peatus aastail 2004–2013 Eesti majutusettevõtetes kokku 24 miljonit turisti. Neist kolmandik olid sise-, ülejäänud välisturistid. Euroopa Liiduga liitumisel,
2004. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 1,9 miljonit sise- ja välisturisti, kümme aastat hiljem, 2013. aastal oli majutusteenuse kasutajaid ligi kolm miljonit.

Mõiste turism tuleneb ladinakeelesest sõnast tornare ja kreekakeelsest sõnast tornos ning tähendab ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Turistidki jõuavad enamasti reisi lõppedes selle alguspunkti tagasi. Reisimine on populaarne: Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel tehti
2004. aastal maailmas kokku 762 miljonit ööbimisega välisreisi, 2012. aastaks ületas niisuguste reiside arv esimest korda miljardi ning 2013. aastal tehti maailmas kokku 1,09 miljardit ööbimisega välisreisi. 1980. aastast alates tähistab kogu maailm 27. septembril rahvusvahelist turismipäeva. Ka Eesti turism annab üleilmsetesse numbritesse oma väikese osa: Eesti Panga andmetel külastas 2013. aastal Eestit üle 6 miljoni inimese, neist 2,9 miljonit jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Statistika näitab, et kaks kolmandikku Eestis käinud ja ööbinud turistidest kasutab majutusettevõtete teenuseid.

Siseturism sai hoo sisse sajandivahetusel

Siseturism hakkas Eestis kasvama juba 2000. aastast alates. Nõudlus majutusteenuste järele suurenes 2004. ja 2006. aastal eelmise aastaga võrreldes enam kui kolmandiku. 2006. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda Soome turistide arvu Eesti majutusettevõtetes. Sellest aastast alates on Eesti elanikud olnud majutusettevõtete kõige rohkearvulisemateks klientideks, moodustades üle kolmandiku kõigist majutatud turistidest.

2008. aastal toimus tagasiminek ning majutatud siseturistide arv aasta kokkuvõttes vähenes. 2009. aasta oli siseturismis kümnendi halvim – majutuskohtades ööbinud siseturistide arv vähenes ligi viiendiku võrra.
2010. aastal peatus siseturiste majutusettevõtetes taas rohkem ning nende arv jõudis 2006. aasta tasemele. Ka järgnevatel aastatel siseturism edenes. Majandusolukord paranes, elanike kulutused suurenesid, kasvasid ka väljaminekud majutusteenustele. 2013. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda miljoni piiri.

Välisturismi mõjutab maailmas toimuv

Välisturism on kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, kuid on olnud ka tagasilööke. Euroopa Liiduga ühinemise aastal peatus Eesti majutusettevõtetes ligi kolmandiku võrra rohkem välisturiste kui aasta varem. Turistide arv kasvas ka 2005. aastal, kuid märksa tagasihoidlikumalt. Aastatel 2006–2007 majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv aga vähenes. 2007. aasta lõpus ühines Eesti Schengeni viisaruumiga ning Eesti-Soome piir muutus ööga maailma üheks kergemini ületatavaks piiriks. 2008. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes taas rohkem välisturiste kui aasta varem. Kõige enam suurenes Venemaa turistide arv (kasv sai tuge Eesti liitumisest Schengeni viisaruumiga). Soome turistide arv, mis suurenes Euroopa Liiduga liitumise aastal veerandi võrra ning oli järgnenud kolmel aastal langustrendis, suurenes taas 2008. aastal.

2009. aastal jõudis ülemaailmne majanduskriis täie jõuga ka Eestisse. Kriis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas ning mõjutas ka Eesti majutusettevõtete tegevust – turiste jäi neis vähemaks. Majutusettevõtete teenuseid kasutasid aastatagusest vähem enamiku riikide turistid. 10% või enamgi jäi majutatuid vähemaks mitmest olulisest turismi partnerriigist, nagu Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Suurbritannia. Saksamaa turiste peatus Eesti majutusettevõtetes 2009. aastal vähem kui 2004. aastal. Suurematest partnerriikidest olid erandiks vaid Soome ja Venemaa, kust saabus eelmise aastaga võrreldes rohkem turiste. 2009. aasta juulis toimunud laulu- ja tantsupidu ning USA poptähe kontsert augustis suurendasid kahel kuul välisturistide arvu Tallinnas.

Alates 2010. aastast hakkas välisturistide arv majutusettevõtetes taas suurenema. Eyjafjallajökulli vulkaani purse Islandil 2010. aasta kevadel halvas kogu Euroopa lennuliikluse, kuid Eesti majutusettevõtete tegevust see aasta kokkuvõttes oluliselt ei mõjutanud. Aastatel 2010 ja 2011 kasvas välisturistide arv üsna kiiresti, üle kümnendiku aastas. 2011. aastal võeti Eestis kasutusele euro ning Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Tallinnas suurenes välisturistide arv 2011. aastal 17% ning seda vaatamata kõrgele võrdlusbaasile. Järgmistel aastatel suurenes Eestis majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv veelgi, kuid kahe varasema aastaga võrreldes aeglasemalt. 2013. aastal jõuti uue rekordini – Eesti majutusettevõtetes peatus 1,94 miljonit välisturisti.

Turismi peamised partnerriigid leiab naabrusest

Eesti majutusettevõtete peamisteks turismi partnerriikideks on meie lähinaabrid. Soome turiste peatub Eesti majutusettevõtetes kõige rohkem, kuid kümne aasta jooksul on nende osatähtsus klientide hulgas vähenenud. Kui
2004. aastal saabus 61% majutusettevõtete välisklientidest Soomest, siis
2012. aastal oli Soome turistide osatähtsus kõikide majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide seas rekordiliselt väike – 44%. 2013. aastal suurenes naaberriigi turistide osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientide hulgas taas paari protsendipunkti võrra. 2004. aastal olid majutusettevõtetes Soome turistide järel rohkearvulisemateks klientideks Rootsi ja Saksamaa turistid. Rootsi turistide arv, mis suurenes hoogsalt esimestel Euroopa Liiduga liitumise järgsetel aastatel, on viimasel kolmel aastal vähenenud. Saksamaa turistide osatähtsus püsib 5–6% juures.

2009. aastal tõusis Soome järel teiseks Eesti majutusettevõtete peamiseks partnerriigiks Venemaa. Kui 2004. aastal oli vaid 4% majutusettevõtete välisturistidest klientidest Venemaalt, siis 2013. aastaks oli nende osatähtsus tõusnud 16%-ni. Venemaa turistide arvu ja osatähtsuse kasv on olnud pidev. Ainult 2007. aasta pronksiöö sündmused vähendasid Venemaa turistide arvu 2006. aastaga võrreldes 16% ning nende osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas kahanes ühe protsendipunkti võrra. 2013. aastal peatus majutusettevõtetes Venemaa turiste seitse korda enam kui kümme aastat tagasi.

Kolmandaks tähtsamaks turismi partnerriigiks on Eesti majutusettevõtetele Läti, kelle turiste oli 2013. aastal majutusettevõtetes ligi neli korda enam kui kümme aastat tagasi. Läti turistide osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas on suurenenud 3%-st 5%-ni ja püsinud sellel tasemel viimased viis aastat.

 Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik

Välisturistide arv on kümnendiga kahekordistunud

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Eesti peamine turismipartnerriik on viimase kümnendi jooksul olnud Soome, kust saabub ligi pool majutatud välisturistidest. Tallinna ja Helsingi vaheline tihe laevaliiklus muudab Eestisse reisimise soomlaste jaoks lihtsaks. Eurostati andmetel toimub iga neljas Soome elaniku ööbimisega välisreis Eestisse.

Viimastel aastatel on Venemaa turistide arv jõudsalt kasvanud. Kui 2002. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 28 000 Venemaa turisti (3% kõigist välisturistidest), siis 2011. aastal 203 000 ja Venemaa turistide osatähtsus tõusis 11%-ni.

Kümne aastaga on Venemaa turistide arv kasvanud seitse ja Läti turistide arv kolm korda. Üle kahe korra Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Ligikaudu poolteist korda on suurenenud Rootsi ja Soome turistide arv. Ka kaugemate välisriikide turistide huvi Eesti vastu on suurenenud, nende riikide turistide arv on kümnendiga suurenenud kolm korda. Keskmiselt peatub välisturist Eestis kaks ööd.

Majutatud väliskülastajad, 2002–2011

Viimase kümne aasta jooksul paistavad majutusstatistikas positiivselt silma 2004. ja 2011. aasta. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele euro ja Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn.

Üle kahe kolmandiku ööbimistest teevad välisturistid

Majutustegevuse oluline näitaja on välismaalaste osatähtsus turistide ja ööbimiste koguarvus. 2011. aastal moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust 69% ning selle näitajaga oli Eesti EL riikide hulgas kuuendal kohal. Eestit edestasid sellised tuntud turismi sihtkohad nagu Malta, Luksemburg, Küpros, Kreeka ja Austria. EL keskmiselt moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust veidi üle 40%.

Turismi olulisust riigi majandusele ja elukeskkonnale saab vaadelda turismi intensiivsuse suhtarvu abil, mida arvutatakse majutusettevõtetes peatunud turistide ja elanike arvu suhtena. Mida kõrgem on turismi intensiivsus, seda olulisem majandusharu on turism selles piirkonnas. Turismi intensiivsusel on positiivne mõju tööhõivele, samas võib kõrge intensiivsus olla häiriv kohalikele elanikele ja koormav keskkonnale, tekitades lärmi, ülerahvastatust, rajatiste ja looduse üleekspluateerimist.

Turismi intensiivsus erineb riigiti ja piirkonniti suurel määral. Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL keskmine turismi intensiivsus ligi viis (s.o iga elaniku kohta on viis majutusasutuses ööbivat inimest). Eesti turismi intensiivsus oli neli ja sellega asetus Eesti EL riikide hulgas 16. kohale. Üle kümne oli turismi intensiivsus Maltal, Küprosel ja Austrias.

Euroopa Liidu riikide turismi intensiivsust, 2011

Enim välisturiste saabub Eestisse meritsi

Eestisse saab reisida mere-, õhu-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meritsi on tihe reisilaevaliiklus Soome, Rootsi ja Venemaaga. Lennujaamadest saab lennata erinevatesse Euroopa lennujaamadesse, rahvusvaheline rongiühendus on Moskva ja Peterburiga, maanteid pidi paljude Euroopa linnadega.

Eesti sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja bussiettevõtted teenindasid 2011. aastal rahvusvahelistel vedudel ligi 12 miljonit sõitjat. Mainima peab, et see arv sisaldab saabuvaid ja väljuvaid reise, Eesti elanike ja välismaalaste sõite ning ühepäeva- ja ööbivaid külastajaid.

Kolm neljandikku rahvusvahelistel vedudel teenindatud sõitjatest veeti meritsi, 16% õhutranspordiga, 8% bussidega ja 1% raudteel. Kümne aastaga on lennureisijate arv kolmekordistunud, laeva- ja bussireisijate arv suurenenud poolteist korda ning rongireisijate arv vähenenud 22%.

Sadamate kaudu veeti 2011. aastal ligi 9 miljonit sõitjat. Polulaarseimad liinid olid Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm ning Stockholm-Tallinn-Peterburg.

Rahvusvahelistel lendudel teenindati 2011. aastal ligi 1,9 miljonit sõitjat. Tallinna lennujaamast sai lennata 38 sihtkohta. Kuus populaarseimat sihtkohta olid Helsingi, Riia, London, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo, nende lendude reisijad moodustasid üle poole lennujaama regulaarlendude reisjate koguarvust. 

Epp Karus, Statistikaameti teenindusstatistika talituse juhataja

Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa

Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome.

Turism 2009. aastal

2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa. 89% Eestist lahkuvatest välismaalastest oli saabunud just lähiriikidest.

EAS Turismiarenduskeskuse andmetel jäid 1,9 miljonit väliskülastajat Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Eestis ööbinud väliskülastajatest ligi kolmveerand kasutas majutusettevõtete teenuseid. 2009. aastal sai Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) Eesti Panga andmetel 16,2 miljardit krooni. 2009. aastal oli turismiteenuste osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis ligi 11%.

15-aastased ja vanemad Eesti elanikud tegid 2009. aastal 752 000 välisreisi ja 882 000 sisereisi, mis kestsid kauem kui ühe päeva. Kaks kolmandikku välisreisidest tehakse Euroopa Liidu riikidesse. Peamisteks sihtriikideks on jätkuvalt naaberriigid Soome ja Venemaa.

386 000 Eesti elanikku kasutas välismaal reisimiseks reisikorraldajate ja reisibüroode abi. Välireisid on läinud pikemaks ja võetakse ette reise mitte ainult lähinaabrite juurde vaid reisitakse üha kaugemale Euroopasse, samuti ka Aasia, Ameerika ja Aafrika riikidesse.

Turism 1920.–1930. aastatel

Eesti Vabariigi algusaastail oli Eestis valdav siseturism ja turismivahetus lähiriikidega. 75–80% külastajaid tuli Lätist ning peamiselt lühireisile. Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Suurbritanniast tulijate arv suurenes 1920. aastate lõpus, kui üksikute kuurortide asemel hakati reklaamima Eestit kui turismimaad. 1930. aastatel peatusid Tallinnas huvisõidulaevad, millega suviti saabus 1000–4000 väliskülalist.

Ka Eesti elanike välisreiside sihtkohaks olid eelkõige lähiriigid. Lätist Eestisse ja vastupidi sai sõita välispassita, seetõttu moodustas 1920. aastail kuni 90% Eesti kodanike välisreisidest Läti külastamine. 1930. aastatel kasvas tunduvalt reisimine Soome, sest 1929. aastast sai Eestist Soome ja vastupidi sõita sisepassi ja vastava reisikaardiga.

1936. aastal külastas Eestit 160 000 väliskülastajat ning Eesti elanikud tegid 125 000 välisreisi. Turism oli tähtis riigi välisvaluutatulu allikana. Reisiteenuste eksport moodustas keskmiselt 3% Eesti koguekspordist.

Turism Nõukogude Eestis: 25 aasta jooksul kokku sama palju välismaalasi kui tänapäeval poole aastaga

Nõukogude Eestis sai organiseeritult reisida turismituusikuga, mida jaotasid või müüsid ametiühingukomiteed. Tuusikuga puhkajaid teenindasid sanatooriumid Pärnus, Haapsalus ja Narva-Jõesuus, Kingissepas (Kuressaares) ja Värskas. Suure kohtade arvuga puhkeasutused olid 7–14-aastaste laste pioneerilaagrid. Nõukogude ajal külastasid Eesti turistid kõige rohkem Lätit, Leedut, Leningradi, Moskvat ja Krimmi.

Välisturism allus rangele kontrollile ja piirangutele. Väliskülastajate vastuvõtmine ja majutamine oli üldiselt lubatud vaid Tallinnas. Aastatel 1965–1990 käis Eestis veidi üle 2 miljoni väliskülastaja, seega 25 jooksul kokku sama palju välisturiste kui praegu poole aasta jooksul. Grupi- või eraviisilisel (küllakutsega) välisreisil käis 350 000 Eesti elanikku (neist 70% sotsialismimaades ja viiendik Soomes). 1965. aastal taasavati Tallinna–Helsingi laevaliin. 1970. aastail oli Tallinn vastuvõetud välismaalaste arvult NSV Liidus viies turismilinn, kõige rohkem saabus külastajaid Soomest.

Väliskülastajad, 1926–2009 (tuhat)

Väliskülastajad, 1926–2009 (tuhat)

Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik

Mullu turistide arv majutusettevõtetes vähenes

Majanduskriisil, mis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas, oli oluline mõju ka Eesti majutusettevõtete tegevusele. Statistikaameti teatel peatus 2009. aastal majutusettevõtetes 2,1 miljonit välis- ja siseturisti.   Turistide arv vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Välisturiste oli 4% ja siseturiste 19% vähem. Loe veel