Tag Archives: vaba aeg

Noore inimese päev

12. augustil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist noortepäeva. Statistikaamet vaatas sel puhul, milline näeb ajakasutuse uuringu põhjal välja 10–24-aastase inimese päev.

Noored ärkavad suhteliselt vara. Nädala sees on hommikune ärkamisaeg poole seitsme paiku, nädalavahetuseti veidi hilisem. Pärast ärkamist kulub aeg hügieenile, riietumisele ja muudele isiklikele tegevustele. Neile tegevustele kulub päevas kokku veidi üle 50 minuti. Hommikueine võtab aega umbes 10 minutit ja seda süüakse enne kella 9. Paljude noorte puhul eelneb sellele söögi valmistamine, mis viitab, kui mitte vanematest eraldi elamisele, siis vähemalt mõningale iseseisvusele.

Õppetööga seotud liikumine ehk kooli minek ja sealt tulek võtab 10–14-aastastel päevas aega 27 minutit ning 15–24-aastastel 16 minutit.

Koolis on noored keskmiselt kella 10st hommikul kuni kella 13.30ni pärastlõunal. Õppimisele kokku kulub päevas 10–14-aastastel keskmiselt veidi alla nelja tunni ja 15–24-aastastel veidi üle kahe tunni. See aeg on võrreldes 2000. aastaga noorematel pikenenud 15 minutit ja vanematel isegi 26 minutit. Õppimisele kuluva aja andmete põhjal võib järeldada, et mitte ainult õppimisele kuluv aeg päevas ei pikene, vaid õpinguaastad laienevad vähehaaval keskea poole.

Arvuti või nutiseadmete abil intensiivsem suhtlemine ja kirjavahetus toimub noortel hommikuti kella 10.30 ja 11.00 ajal ning pärastlõunal kella 16.30 paiku. Arvutiga seotud tegevustele (välja arvatud arvutimängud) kuluv aeg on võrreldes 2000. aastaga märgatavalt pikenenud. Kui 10–14-aastased veetsid 2000. aastal arvuti taga keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastased 7 minutit päevas, siis selle kümnendi alguseks oli see noorematel veninud 1 tunni ja 23 minutini päevas ja vanematel ligi pooleteise tunnini päevas.

Paljud 15–24-aastased töötavad ja neil kulub selleks päevas keskmiselt veidi üle kahe tunni. Tööle kuluv aeg on noortel võrreldes sajandi algusega lühenenud keskmiselt 13 minutit. Noored töötavad lähtuvalt oma muudest tegemistest erinevatel aegadel. Paljudel algab tööpäev juba enne kella kaheksat hommikul, aga paljudel jääb tööpäeva algus pärastlõunasesse aega, vahemikku kella 13.00st 15.00ni või veelgi hilisemasse aega.

Lõunavaheaeg algab noortel nädala sees tavaliselt kella 12.40 paiku ja kestab ligi 40 minutit. Nädalavahetuseti lõunatatakse natuke hiljem ja pikemalt. Paljude noorte puhul eelneb söömisele ka toidu valmistamine, olgu see siis kas kodus või töökohas. Toidu valmistamisele kuluv aeg päevas on 10–14-aastastel lühenenud 2000. aasta 14 minutilt 2010. aastal 8 minutile ning 15–24-aastastel vastavalt 31 minutilt 21 minutile. Mis viitab sellele, et rohkem süüakse kas valmistoitu või kodust väljas.

Noortel kulub füüsilistele harjutustele päevas ligi üks tund. 10–14-aastastel 65 minutit ja 15–24-aastastel 43 minutit. Noorematel on füüsilistele harjutustele kuluv aeg kümnendi jooksul 6 minuti võrra lühenenud ja vanematel 5 minuti võrra pikenenud. Peamine aeg sportimiseks on vahemikus kell 16–17.45. Liikumisharrastustega tegeleb 81% 15–24-aastastest. Lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka ligi 13% alla 15-aastastest.

Pärastlõunane aeg kulub paljudel noortel peale spordi ka mitmete muude harrastustega tegelemisele. 15–24-aastaste seas on muusika levinuim kultuuriharrastus, millega tegeleb neist 17%. Lisaks sellele tegeleb 16% noori fotograafiaga, 13% tantsuga, 11% käsitööga ja 9% kujutava kunstiga. Peale nende tegeletakse veel filmide või videote tegemisega, näitlemisega, loovkirjutamisega, rõivaste või veebidisaini või muude harrastustega ning vähesel määral ka kollektsioneerimise ja kultuuripärandi eest hoolitsemisega.

Noored on aktiivsed kultuuritarbijad

Noorte seas on kõige armastatum kultuuriasutus kahtlemata kino. 83% noortest käib aasta jooksul vähemalt korra kinos. Raamatukogus käib neist aasta jooksul vähemalt korra 72%, kontserdil 64% ja kultuurimälestisi külastamas 62%. Ligi pooled noortest käivad aasta jooksul vähemalt korra ka muuseumis ja teatris.

Kui kinos käiakse sagedamini enne kella 18 õhtul, siis teatris ja kontserdil peamiselt pärast kella 18 õhtul. Meelelahutusele ja kultuurile kulub 10–14-aastastel keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastastel keskmiselt 13 minutit päevas.

Lugemisele kulub 10–14-aastastel 20 minutit päevas ja 15–24-aastastel 11 minutit päevas. Lugemisele kulutavad noored paraku samuti vähem aega kui sajandivahetusel. Nooremad 5 minutit ja vanemad isegi 18 minutit vähem.

Erinevatele majapidamise ja perega seotud tegevustele (kodu ja riiete korrashoid, lemmikloomade ja väiksemate laste eest hoolitsemine jms) kulub noortel päevas keskmiselt 1 tund ja 20 minutit. See aeg on samuti võrreldes sajandivahetusega lühenenud. Noorematel 25 minutit ja vanematel isegi 45 minutit.

Õhtuse söömaaja algus satub paljudel noortel tihti täistunnile, kas kuuest, seitsmest või kella kaheksast. Palju on ka noori, kelle õhtune näksimine venib keskööni ja on üksikuid, kes ei ütle ära öisest suutäiest.

Suur osa vabast ajast kulub noortel televiisorivaatamisele. Noortel kulub teleka ees keskmiselt 1 tund ja 50 minutit päevas. Kümnendi jooksul on see aeg siiski lühenenud 10–14-aastastel 35 minutit ja 15-24 aastastel isegi 40 minutit. Võib öelda, et telekavaatamise arvelt on suurenenud õppimisele, aga ka arvuti taga istumisele kuluv aeg. Vaba aja tegevustele kuluv aeg kokku on noorematel üle 7 tunni ja vanematel veidi alla 7 tunni.

Kõige suurema osa ööpäevast võtab noortel uni. Keskmiselt magab noor veidi all 10 tunni ööpäevas. Noored lähevad magama tavaliselt õhtul kella kümne ja kesköö vahel. Aga paljudel noortel võib see toiming venida kuni kella neljani hommikul, millest tulenevalt võib uneaeg olla oluliselt lühem kui see noorele inimesele vajalik oleks.

Kutt Kommel, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Rahvusvaheline noortepäev on ÜRO algatatud iga-aastane sündmus, mille eesmärk on tõmmata ühiskonnas tähelepanu noortele ja noortega seotud teemadele. Esimene rahvusvaheline noortepäev toimus 2000. aastal.

Ajakasutuse uuringut korraldatakse Eestis ja mujal riikides iga kümne aasta tagant, Statistikaameti korraldatud uuring toimus Eestis 2010. aastal ja enne seda 2000. aastal. Lisaks on analüüsis kasutatud 2015. aasta kultuurimooduli andmeid.

Rohkem andmeid leiate Statistikaameti statistika andmebaasist.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/01Ajakasutus/01Ajakasutus.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/07Kultuur/04Kultuurielus_osalemine/04Kultuurielus_osalemine.asp

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

Vaba aeg ja sotsiaalsed suhted elukvaliteedi näitajatena

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. 

Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet.

Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele (kino, teater või kultuurikeskus) ning puhke- ja rohealadele.

Riikidevahelised erinevused on peaaegu kahekordsed – kui Taanis hindas oma juurdepääsu kinole, teatrile või kultuurikeskusele lihtsaks ja väga lihtsaks 84% vastanutest, siis Kreekas oli vastav näitaja vaid 47%. Eesti näitaja oli 67,5%, mis jääb Euroopa Liidu keskmisega samale tasemele (68%). Balti riikidest jääb silma Leedu, kus juurdepääs kinole, teatrile või kultuurikeskusele oli EL riikide keskmisest oluliselt parem (75%).

Küsimus ei täpsusta, kas ligipääsu all on mõeldud riigi loodud taristut (nt jalgrattateed, pargid jms) või isiku enda rahalist võimekust. Kreeka ja Portugali puhul mängib ilmselt rolli ka majanduskriisi mõju, ehkki kriis puudutas valusalt ka Küprost, kus juurdepääs kultuuriasutustele on üks EL-i parimaid. Mõnevõrra üllatavalt jääb silma Saksamaa, kelle näitaja on üks madalamaid.

Tuttav muster kordub ka puhke- ja rohealadele juurdepääsu hinnangutes – positiivselt jäävad silma Taani, Rootsi, Soome ning madalam on juurdepääs puhke- ja rohealadele Kreekas ja Portugalis. Eesti näitaja (89%) on mõnevõrra parem kui EL-is keskmiselt (87%). Balti riikidest jääb kõige positiivsemalt silma Läti (93%), kelle näitaja on EL-i keskmisest märksa kõrgem.

Sotsiaalsed suhted ja elukvaliteet

Sotsiaalsed suhted parandavad elukvaliteeti mitmel viisil. Esiteks, need inimesed, kellel on rohkem sotsiaalseid kontakte, on oma eluga reeglina rohkem ka rahul, sest paljud inimese jaoks meeldivad tegevused on seotud suhtlemisega. Teiseks, sotsiaalsetest kontaktidest on inimesele reaalset kasu – nende abil on võimalik näiteks lihtsamini tööd leida. Samuti on leitud, et laialdaste ja toetavate sotsiaalvõrgustikega inimestel on üldjuhul parem tervis, nad elavad tavaliselt kauem ning töötavad suurema tõenäosusega kui need, kellel selliseid võrgustikke ei ole. Tänapäeval ei nõua suhtlus enam ainult inimeste füüsilist kohalolekut, vaid see saab toimuda ka posti, telefoni või sotsiaalmeedia vahendusel. Kuigi otsest seost on raske välja tuua, võib suure tõenäosusega väita, et parem on nende inimeste elukvaliteet, kes on oma seltskondliku eluga rohkem rahul.

Euroopa elukvaliteedi uuringu põhjal on oma seltskondliku eluga rahulolevaimad Taani, Austria ja Küprose elanikud. Kõige madalama hinnangu oma seltskondlikule elule on andnud Bulgaaria, Läti, Poola ja Leedu elanikud. Eesti elanikud on oma seltskondliku eluga mõnevõrra vähem rahul kui EL-i elanikud keskmiselt, kuid Balti riikidest on rahuloluhinnangud kõrgeimad Eestis.

Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on sotsiaalne suhtlus (kohustustevaba suhtlemine sõprade, sugulaste ja töökaaslastega) kõige aktiivsem Portugalis, Norras ja Hollandis, kõige madalamad on näitajad Eestis, Poolas ja Ungaris. Enamiku riikide puhul on näha tendentsi, et sotsiaalse suhtlemise sagedus on aastatega vähenenud. Eriti ilmekalt tuleb see esile Eesti puhul – kui 2006. aastal suhtles oma sõprade, sugulaste ja kolleegidega iga päev või mitu korda nädalas ligi 40% vastanutest, siis 2010. aastal 27%.

Sotsiaalsete sidemete oluline dimensioon on ka inimestevaheline usaldus. Kui ühiskonnas usaldust ei ole, mõjub see sotsiaalsete kontaktide sagedusele ja kvaliteedile negatiivselt. Kõige kõrgemalt hinnatakse kaasinimeste usaldusväärsust Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. Seevastu Portugalis, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias on usaldus keskmisest mõnevõrra madalam.

Portugali puhul tuleb välja huvitav asjaolu – Euroopa riikide võrdluses suhtlevad Portugali inimesed üksteisega kõige tihemini, kuid nende omavaheline usaldus on Euroopa madalaim. Tekib põhjendatud küsimus, kas tihe suhtlus ilma usalduseta on elukvaliteedi mõttes positiivne või negatiivne nähtus. Samuti viitab see sellele, et ainult sotsiaalsete kontaktide sagedust eraldi ei tohiks elukvaliteedi hindamisel vaadata, sest elukvaliteet on multidimensiooniline nähtus.

Eesti elanikud jäävad kaasinimeste usaldamise poolest silma positiivselt – usaldus on olnud kogu aeg suhteliselt suur ja üldine trend on samuti positiivne.

Kõige rohkem on inimesi, kellel on võimalik isiklikel teemadel kellegagi rääkida, Šveitsis ja Saksamaal (üle 96% vastanutest) ning kõige vähem Slovakkias, Eestis ja Prantsusmaal (83–86% vastanutest). Mõnevõrra üllatav on asjaolu, et võrreldes Euroopa riikide keskmisega on Eesti elanikel märksa vähem inimesi, kellega oma intiimsetest ja isiklikest probleemidest rääkida. Üks põhjusi võib olla eestlaste vähene soov oma isiklikke asju teistega arutada.

Kokkuvõte

Ühiskonna tasandil on oluline tagada vaba aja tegevustele (kultuuritarbimine, spordiga tegelemine) piisav juurdepääs ja luua võimalused nii passiivseks kui ka aktiivseks puhkuseks. Kultuuriasutustele ning puhke- ja rohealadele ligipääs on Eestis Euroopa riikide keskmisel tasemel.

Oma seltskondliku eluga on kõige rohkem rahul Taani, Austria ja Küprose elanikud. Eesti näitaja on mõnevõrra madalam kui EL-i riikide keskmine. Kõige rohkem usaldavad inimesed üksteist Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. Eestlased on hakanud kaasinimesi rohkem usaldama, kuid võrreldes teiste Euroopa riikide elanikega oma isiklikest asjadest väga rääkida ei taha või vajavad lähedastes kontaktides suuremat usaldust.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus „Sotsiaaltrendid 6“ artiklis „Vaba aeg ja sotsiaalsed suhted elukvaliteedi näitajatena“ (ilmus 31.10.2013).

Jaanus Heinsar, Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja asetäitja

Milline näeb välja Eesti naise päev?

Kaheksas märts on rahvusvaheline naistepäev. Süveneme sel puhul Eesti naise ellu ja jälgime tema ajakasutust ühe päeva jooksul.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel algab Eesti naise tasustatud tööpäev hommikuti umbes kell pool üheksa. Tööleminek võtab aega tavaliselt kahekümne minuti ringis. Naine kasutab võrreldes mehega liikumiseks vähem autot ning eelistab rohkem ühistransporti, jala või jalgrattaga liikumist. Naine annab sellega igapäevaselt oma panuse energiasäästlikkuse tõusule ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisele, mis muuseas on üks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidest. Naine töötab intensiivselt kogu ennelõuna. Natuke pärast kella 12 läheb lõunale ja naaseb hiljemalt pool kaks pärastlõunal. Töölt lahkub veidi pärast nelja. Sellise rütmi järgi elab umbes 30% Eesti naisi. Tasustatud tööle kulub keskmisel Eesti naisel päevas keskeltläbi kolm tundi. Tavaline on, et ka mõlemal nädalavahetuse päeval kulub naisel tund aega tasulisele tööle.

Kodustes töödes on naisel kahtlemata kandev osa ja mitte ainult Eestis vaid paljudes Euroopa riikides. Naistel kulub võrreldes meestega ligi kaks korda rohkem aega kodustele töödele. Kui paljudes Euroopa riikides peavad naised ka koduseid töid tehes lõunapausi, siis Eesti, Soome, aga ka Suurbritannia naistele on iseloomulik, et kodused tööd jaotuvad enam-vähem ühtlaselt kogu päevasele ajale. Eesti naiste koduste tegemiste tippaeg on just hommikul pärast ärkamist ja õhtul töölt tulles. Kõige rohkem aega kodustest töödest — ligi tund ja 20 minutit — kulutab naine söögitegemisele (ligi pool tundi enam kui Soome, Rootsi ja Norra naised). Sellele järgnevad majapidamise korrashoid ja lastehoidmine. Ajavahemikus kella seitsmest hommikul kella seitsmeni õhtul tegeleb koduste töödega stabiilselt 30% naisi.

Perega koosolemisele kulub naisel päevas ligi kolm tundi. Pool tundi päevas pühendab naine lastele ja peaaegu veerand tundi mõne teise leibkonna aitamisele. Lisaks sellele kulub naisel päevas poolteist tundi teistega (st mitte pereliikmetega) suhtlemisele.

Poodlemisele ja erinevatele teenustele kulub naisel päevas 26 minutit, mis on kõigest viis minutit kauem kui mehel. Naiste poodlemise aeg on viimase kümnendi jooksul veidi kahanenud, meestel seevastu paar minutit pikenenud. Naiste poodlemise ja teenuste tarbimise aja kokkuhoiu taga on suurte kaubanduskeskuste areng viimasel kümnendil, kuna paljud kauplused ja teenused on tihti koondunud ühte kohta.

Vaba aega on naisel päevas viis tundi ja 16 minutit. Viimase kümnendi jooksul on naise vaba aeg üle poole tunni pikenenud. Vabast ajast võtab märkimisväärse osa (üle kahe tunni) telerivaatamine. Lisaks sellele veedavad naised 37 minutit suheldes, 30 minutit lugedes, 25 minutit arvuti taga oma asju ajades ja teist niipalju füüsilisi harjutusi tehes. Naiste vaba aja sisse mahuvad veel meelelahutus ja kultuur, muusika kuulamine, hobidega tegelemine, vaba ajaga seotud liikumine ning muu mängimine ja puhkamine.

Naise ööpäevast kaks kolmandikku möödub kodus. Söömisele ja joomisele kulub naisel päevas tund ja 20 minutit. Muudeks isiklikeks tegevusteks umbes tund. Söömisele ja joomisele kulutab naine võrreldes sajandivahetusega umbes seitse minutit enam, isiklikeks tegevusteks neli minutit enam. Keskmine Eesti naine magab ööpäevas kaheksa tundi ja 52 minutit. Ta ärkab enne kella seitset hommikul ja läheb magama reeglina pärast kümmet õhtul.

Kõige sobivam aeg naisele lillede kinkimiseks on hommikul (koos voodisse serveeritud hommikukohviga) või õhtul pärast kella seitset kui päeva kiiremad tegemised on ühele poole saanud. Tööl on naiskolleegide austamiseks kõige sobivam aeg kell kaks, kui naised on lõunalt tagasi jõudnud.

Artiklis on kasutatud Statistikaameti 2000. ja 2010. aasta ajakasutuse uuringu  andmeid. Ajakasutuse detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Kutt Kommel, Statistikaameti analüütik